Kohtulahend

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. Kohtu selgitus:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on P.A kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Esitatud süüdistus: P.A ́i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 31.05.2014 kella 22.36 ajal Harjumaal Rae vallas Lagedi tee – Tööstuse tee ristmikul suunaga Jüri poole mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l). Seeläbi rikkus P.A liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 1) ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1) nõudeid. Seega pani P.A toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et P.A tegu on KarS § 424 alusel õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada asjaoluga, et viimati karistati P.A 2013. aastal, mil talle mõisteti tingimuslik vangistus, katseajaga 3 aastat. Antud kohtuotsuse alusel konfiskeeriti isikul ka mootorsõiduk. Süüdistatav ei ole käesoleval ajal suutnud mõistlikult suhtuda ühiskonnaelu normidesse, ei ole suutnud vältida uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal on põhjendatud isiku karistamine keskmises määras. Prokurör taotles P.A süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. P.A tuleb ära kanda 1 aasta pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust eelmise 15.01.2013.a. Pärnu Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks P.A-le 3 aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 31.05.2014.a. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse P.A-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahned-sõiduauto Audi 100, r/n XXX. Võtta KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõidukijuhtimise õigus ära 3 aastaks. Süüdistatava P.A seisukoht: Süüdistatav selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras, enda ülekuulamist ei taotle. Viimases sõnas lisas P.A , et ta ei tulnud nalja tegema, sõitis alkoholijoobes konkreetsel põhjusel: auto lagunes ära ja esmaspäeval oli vaja uut autot. Auto omaniku pakkumine talle sobis, pidi kiiresti tegutsema, kuna sõiduki omanik tahtis lennukiga ära sõita. Leiab, et ühe episoodi eest tundub prokuröri poolt taotletud karistus liialt range. Oleks antud karistusega nõus olnud, kui ta oleks teo sooritanud pahatahtlikult. Kaitsja seisukoht ja taotlus: P.A kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Seletas,

et roolijoodikud on üldjoontes korralikud inimesed, käivad tööl, ostavad endale autod, kuid vaatamata sellele leiab prokurör, et isikut peab karistama 3 aastase vangistusega, konfiskeerima auto ja võtma juhtimisõiguse ära 3 aastaks. Tema kaitsealune tõepoolest kahetseb oma tegu. Prokurör vaatab ainult ette ja arvab, et selline karistus on põhjendatud. Leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on liialt pikk, inimene ei suuda intergreeruda ühiskonda. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks ei vasta kuriteo tehioludele ja raskusele, raskeid tagajärgi kuritegu ei põhjustanud. Selline karistus ei ole proportsionaalne, maksumaksja ei pea kandma selliseid kulutusi. Palub arvestada, et toime on pandud 1 episood. Sõiduki konfiskeerimise otsustamise jätab kohtu otsustada. Palub leebemat karistust. Prokuröri repliik: isik on kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidunud, pannud toime aastast aastasse uued kuriteod, ka hetkel ei suuda ta intergreeruda ühiskonda. Mis puudutab lisakaristust, siis leiab, et arvestades, millega isik tegeleb, mis sõidukeid kasutab, ei tohiks tal juhtimisõigust olla. Kaitsja repliik: ühe episoodi kohta on liiga pikk vangistus. Tõendid Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - tunnistaja XXX ütlused (tlk.5 -7); - tunnistaja XXX ütlused (tlk.58); - kahtlustatava P.A ütlused (tlk. 1-3); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk. 10); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk (tlk.8-9); - müügilepingu koopia (tlk.60); - liiklusregistri väljavõte mootorsõiduki andmete kohta (tlk.23); - juhiloa andmed (tlk. 23); - rahvastikuregistri andmed (tlk. 48); -Harju Maakohtu 02.06.2014 määrus P.A vahistamise kohta (tlk. 54); -Harju Maakohtu 23.10.2014 määrus P.A ́ile kuuluva mootorsõiduki arestimiseks (tlk 63-65); - õiend (tlk.83); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk.13); - asitõendi vaatlusprotokoll (tlk.66); - vara arestimise protokoll ja fototabel (tlk.67-75); - sõiduki üleandmise vastuvõtmise akt (tlk.82); Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et P.A süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. P.A on andnud ütlusi selle kohta (tlk.1-3), et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, tunnistab, et on toime pannud kuriteo. Seletab, et 31.05.2014 kella 11:00-16.00 ajal tarvitas alkoholi, jõid kolme peale umbes 0,7 liitrit viina. Viibis Tallinnas, kuna soovis autot osta. Kuivõrd tahtis tagasi Pärnu minna, siis istus kella 22:20 ajal sõiduauto Audi 100, r/n XXX, rooli, teade, et on alkoholijoobes. Sõidukit juhtis enne kinni pidamist umbes 15 minutit. Alkomeetri näit oli tal puhudes 1,06 mg/l, mistõttu ta toimetati politseijaoskonda. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Tunnistaja on andnud ütlusi (tlk.5 -7), et olles 31.05.2014.a koos autopatrullis, märkas kella 22:36 ajal Lagedi teel liikumas sõiduautot Audi, r/n XXX, mille sõidustiil äratas talle kahtlust: sõiduk tuigerdas teel, sõitis lubatud sõidukiirusest tunduvalt aeglasemalt. Otsustasid sõidukit kontrollida, mistõttu andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus Lagedi tee ja Tööstuse tn. ristmikul, tundsid sõidukijuhi suust alkoholilõhna. Välijuht tuvastas juhil indikaatrovahendiga joobe 1,22 mg/l. Juhi nõusolekul toimetasid sõiduki Vikerlase 14 juurde. Tõendusliku alkomeetriga Drägel Alcotest, 7110, tuvastasid sõidukijuhil P.A ́il (ik. XXX) alkoholijoobe 1,16+/-

0,10 mg/l, mille lõplik tulem oli 1,06 mg/l. Tunnistaja Argo Järve on andnud ütlusi (tlk.58), et sõiduauto Audi 100, r/n XXX oli tal müügis, kui 31.05.2014.a helistas temale meesterahvas, kes tahtis antud sõidukit osta. Sai ostjaga, kelleks osutus P.A, kokku. P.A oli antud sõidukit koheselt nõus ostma, makstes talle sularahas 500 eurot. Hoiatas ostjat, et sõidukil puudub tehnoülevaatus. Vormistasid sõiduki kohta ostu-müügi lepingu, P.A sai temalt auto koos dokumentide ning võtmega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tlk. 10) nähtub, et 31.05.2014. kella 22:36 ajal tuvastati P.A (ik XXX) indikaatrovahendiga Alcovisor, MERCURY NORDIK, nr 10200563, alkoholijoove 1,22 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja väljatrükist (tlk.8-9) nähtub, et 31.05.2014.a kella 22:56-23:03 ajal tuvastati P.A-lt tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest ́iga (7110 ARDM0069, tunnistuse nr. TTRC-13-00222,), alkoholijoove, mille mõõtetulemus oli 1,06 mg/l. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tlk.13) nähtub, et 31.05.2014.a peeti Harjumaal, Rae vallas, Lagedi tee-Tööstuse tee ristmikul kinni P.A. Asitõendi vaatlusprotokollist (tlk.66) nähtub, et 11.11.2014.a. viidi läbi sõiduauto Audi 100, r/n XXX, vaatlus. Vaatluse hetkel tuvastati sõidukil väliseid kahjustusi: puuduv suunatuli, purunenud vasak tagastange, mõranenud vasakpoolne küljepeegel. Väljatrükist juhiloa kohta (tl.23) nähtub, et P.A on juhtimisõigus. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava P.A süü omaksvõtuga, samuti tunnistaja ütlustega, tõendusliku alkomeetri näiduga tõendatud P.A poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. P.A teos on KarS § 424 objektiivsed tunnused seega täidetud. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. P.A on andnud ütlusi, et jõi enne sõidukit juhtima asumist alkoholi, viina. Kohtu hinnangul tegutses P.A otsese tahtlusega. P.A on toime pannud õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on P.A näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohtu hinnangul ei saa P.A puhul karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse kahetsust, kuna kohtule ei tundu P.A kahetsus siiras: ka kohtuistungil üritas süüdistatav end pigem õigustada, mitte avaldada kahetsust. Kohus märgib, et P.A tarvitas enne rooli asumist kanget alkoholi, isikul tuvastatud joove on suur. Märkimist väärib, et isiku juhitud sõidukit otsustati kontrollida ebakindla sõidustiili tõttu. Erinevalt süüdistatavast ei näe kohus, et sõiduki juhtimine

oleks olnud vältimatu (süüdistatava ütlused selle kohta, et ta pidi kiiresti tegutsema). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tlk. 17-20) on P.A 6 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati, 15.01.2013.a. Pärnu Maakohtu otsuse alusel mõisteti P.A süüdi samalaadse kuriteo eest (so KarS § 424 järgi). Antud kohtuotsuse alusel mõisteti talle karistuseks 2 aasta pikkune vangistus, mida ei pööratud täitmisele 3 aastase katseajaga. Eelnevalt on P.A KarS § 424 järgi karistatud. Käesoleval ajal on P.A seega pannud uue kuriteo toime temale määratud katseajal. Kohtu hinnangul ei ole P.A-le eelnev, KarS § 424 järgi, mõistetud karistus täitnud oma põhieesmärki: mõjutanud teda hoidumast uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et P.A juhtis taas kord alkoholijoobes mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei saa P.A karistada rahalise karistusega, kuna kergemaliigilised karistused ei ole talle mõju avaldanud. Kohus peab vajalikuks lisada, et pidevalt sõiduki juhtimine joobes olles võib viidata ka isiku harjumusele kuritarvitada alkoholi. Kohus asub seisukohale, et P.A on sõidukijuhina liikluses ohtlik. Joobes juht on liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. Kohus leiab, et käesoleval ajal on põhjendatud tema suhtes üksnes reaalne vangistus ja seda isiku süü suurust arvesse võttes keskmise määra lähedalt. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on P.A näol tegemist kahetsusväärselt isikuga, kes järjepidevalt eirab nõuet olla sõidukit juhtides kaine. Arvestades süüdistatava harjumust juhtida joobeseisundis olles sõidukit ning seda, et isik pani teo toime katseajal, puudub kohtul veendumus, et isik ei jätka vaatamata eelseisvale karistusele vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul tuleb P.A suhtes kuritegude toimepanemise jätkamise vältimiseks jätkata tõkendi vahistamise kohaldamist. Samuti märgib kohus, et P.A on isikuks, kelle suhtes on vajalik kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 järgi lisakaristust, kuna tegemist on isikuga, kes on korduvalt pannud toime samalaadse kuriteo. Kohtu hinnagul tuleb P.A-lt võtta ära juhtimisõigus 2 aastaks, kuna P.A näol on tegemist isikuga, kes ei näita hoolivust kaasliiklejate elu-ja tervise suhtes, pannes korduvalt toime liiklussüütegusid (vt. karistusregistri õiendit tlk.17-20) Kohus, arvestades asjaoluga, et P.A paneb korduvalt toime liiklusalaseid süütegusid, leiab, et P.A näol on tegemist ka isikuga, kelle puhul on vajalik konfiskeerida kuriteo vahendsõiduauto Audi 100, reg. märgiga XXX. Kriminaalasja juures olevatest tõenditest: müügilepingu koopia (tlk.60); liiklusregistri väljavõte mootorsõiduki andmete kohta (tlk.23), nähtub, et eelpool nimetatud sõiduauto omanik on P.A. Kohtu hinnangul tuleb P.A-le kuuluv sõiduauto konfiskeerida vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

ärakandmisele kuuluvat 1 (ühe) aasta pikkust vangistust eelmise, 15.01.2013.a Pärnu Maakohtu otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista P.A ́ile lõplik liitkaristus – 3 (kolme) aasta pikkune vangistus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.