Kohtulahend

Karistuse kandmise algus 27.01.2014 ja lõpp 27.03.2015. Kinnipidamisasutuses Xxx Xxx Xxxi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 7 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Tapa Erikoolist (kus viibis 2013. a aprillini) lahkus omavoliliselt 26 korral, kasutas solvavaid väljendeid, lõhkus mööblit, ei soovinud osaleda õppetöös, käitumine oli vastuvõetamatu. Asus 2013. aasta sügisel õppima Vana-Kalamaja Täiskasvanute gümnaasiumi 9 klassi, kuid ei osalenud mitte üheski koolitunnis, jätkates pigem hulkuvat eluviisi. Vangistuses suutis omandada põhihariduse ning asus õppima ka gümnaasiumi, kuid hetkel on väljendanud arvamust, et ei ole hariduse omandamisest huvitatud. P.P. Xxxil töökogemus puudub. P.P. Xxx õpib käesoleval ajal Jõhvi Gümnaasiumi 10 klassis. Vabanedes jääks tõenäoliselt ülalpeetavaks, kuna ei ole olnud motiveeritud vabaduses haridust omandama ning vabastamistähtaeg peaks olema keset kooliaastat, mis tähendab, et kooli nimekirja teda lisada ei saa. Töö tegemise harjumust pole noormehel tekkinud. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. P.P. Xxxi elustiil oli enne vangistust riskiv ja hoolimatu, kuna oli tihti õhtuti väljas ning jalutas sihitult. Puudub hetkel kindel eesmärk oma elus. Vangistuses on huvitatud ainult spordi tegemisest ning ei tea, mida vabaduses peale hakata. On vanglas ametniku hinnangul toimetulev, leides seal kiirelt tuttavaid, kellega uusi rikkumisi toime panna. Ka varasemates kinnistes asutustes on võtnud pigem juhtrolli, ässitades teisi õigusrikkumisi tegema ning rikub väidetavalt seadust, kuna tal on igav ja tahab meelelahutust. P. P. Xxx on 10 aastaselt korduvalt liiminuusutamisega vahele jäänud, mil omasõnul tarvitas esimesi korda ka alkoholi. P.P. Xxx proovis suitsetamist esimest korda 13 aastaselt samal ajal ka kanepit. Vanglas on tunnistanud ka Extacy ja LSD proovimist. Vanglas on jätkanud suitsetamist, hetkel tarvitab 3-4 suitsu päevas. On olnud Lastehaiglas uuringutel ja suunatud psühholoogi juurde. Tapa Erikoolis määrati talle ravimid, millest ta keeldus. Noormees võib vabanedes jätkata varasemat käitumist, kuna tundub, et ta on kohanenud just sellise eluviisiga ning sellises rollis tunneb ta end kõige paremini. P. P. Xxxi käitumine vangistuses on olnud mitterahuldav. Teda kahtlustatakse mitmes kuriteos, mille on ta vangistuse ajal toime pannud. Ametnikega suhtlemisel on lugupidamatu ning ei ole valmis koostööks. Xxx Xxx Xxx on karistatud kriminaalkorras kahel korral Eesti Vabariigis ja ühel korral Soome Vabariigis. Ta on hulgaliselt varavastaseid süütegusid toime pannud ning ka autode ärandamisi. Vanglas kannab karistust esimest korda. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde 3-toalisse korterisse aadressil xxx. Majanduslik olukord on perekonnas pigem halb: ema töötab xxx ning peab perekonda üksi üleval. xxx on jagatud võrdsete osadena noormeeste vahel ära, seega vabanemisel hakkaks Xxx Xxx Xxx saama toetust, mis läheb ema arvele. Ema on üritanud järjepanu maksta kõik trahvid, mida tema mõlemale pojale on määratud. Hoolimata kõikidest asjaoludest üritab ema pakkuda oma perekonnale täisväärtuslikku elu ja tingimusi, et noormeestel poleks millestki puudust. Isik on ülalpeetav, seega vabanemisel oleks majanduslikult sõltuv lapsevanemast. Isik on omandanud vangistuse ajal põhihariduse, kuid ei ole tõenäoline, et ta hariduse omandamist jätkaks, kuna väljendas vestluse ajal sellekohast vastumeelsust. Arvestades tema vanust ning senist töökogemuse puudulikkust, võib kahelda asjaolus, et isik vabanemisel asuks tööle. P.P. Xxxil on puudulikud sotsiaalsed oskused, tal on raske mõista teiste inimeste seisukohta, ta ägestub kiirelt ning satub tihti konflikti teistega. Esineb probleeme ka impulsiivsusega, kuna teeb tihti otsuseid hetkeemotsiooni ajel ning ei taha vaeva näha, vaid kasutab kergemat teed. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Xxx Xxx Xxx taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et Xxx Xxx Xxx tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Xxx Xxx Xxx nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Xxx Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude ja kehalise väärkohtlemise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras sh varavastaste väärtegude eest ning alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt Xxx Xxx Xxx oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uusi kuritegusid. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Xxx Xxx Xxx on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

toimetulekut ja

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (ta on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. Xxx Xxx Xxxi elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et Xxx Xxx Xxxi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks Xxx Xxx Xxxi uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust või eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Xxx Xxx Xxxi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.