lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4497/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4497/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4497/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.11.20141-14-4497/46Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.06.20161-14-4497/69Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4497

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. novembri 2014 otsus Andrei Miruškovi süüdimõistmises kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Andrei Miruškov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Miruškovi apellatsioon Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-4497 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 25.11.2014 otsusega tunnistati Andrei Miruškov kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9 ja 200 lg 1 järgi. KarS §-de 65 lg 1 ja 2 ning 69 lg 7 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Otsusega rahuldati ka kannatanute tsiviilhagid 17,10 ja 11,60 euro nõudes. Osa menetluskulusid jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja A. Miruškovilt välja mõistetud 858,75 eurot tuleb tal ositi tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Tartu Maakohtu 25.11.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni A. Miruškov, kes palub tühistada maakohtu otsus temalt Rimi Eesti Food AS-i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi 17,10 euro osas, sest väidetavalt sai kauplus varastatud alkoholi puutumatult tagasi. Samuti soovib süüdistatav pikendada temalt väljamõistetud summade tasumise aega, sest vangla ei võimalda talle tööd.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.A. Miruškov on esmalt vaidlustanud maakohtu otsuse temalt välja mõistetud tsiviilhagi 17,10 euro nõude osas.
4.1.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
4.2.Antud kriminaalasjas andis A. Miruškov 25.11.2014 nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja samal päeval sõlmiti vastav kokkulepe (lk 115-116), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus A. Miruškov ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello nõustusid mh ka esitatud tsiviilhagidega ehk kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 113-114) kohus selgitas A. Miruškovile tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. A. Miruškov vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Mõlemad tsiviilhagid võttis ta õigeks. Menetluskulude tasumist palus ta vähendada, jättes osa riigi kanda.
4.3.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. A. Miruškovi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud, mistõttu pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid tsiviilhagi väljamõistmise osas, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
5.A. Miruškov on apellatsioonis esitanud ka taotluse menetluskulude tasumise aja pikendamiseks, sest vangla ei võimalda talle tööd.
5.1.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise üldreegli kohaselt mõistab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena (KrMS § 180 lg 1). Olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava maksevõimet, võib kohus KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning kolmanda lause alusel määrata menetluskulude kandmise ositi.
5.2.Juhindudes analoogia korras KrMS §-st 424, ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Seega kohus saab määrata ositi tasumise maksimaalseks tähtajaks korraga ühe aasta, mida maakohtu otsusega on ka tehtud. Järelikult süüdistatava täiendavat taotlust, pikendada menetluskulude tasumise aega, ei ole käesoleval ajal võimalik rahuldada. -2-
5.3.Arvestades eeltoodut ning lähtudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab ringkonnakohus, et A. Miruškovi taotlus menetluskulude tasumise aja pikendamiseks korraga rohkem kui üks aasta tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohtukoosseis ei pea nimetatud kaebuse rahuldamist võimalikuks.
6.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p 2, § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Miruškovi apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.