Kohtulahend

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 14.02.-30.05.2013.a, s.o 4 kuud ja 17 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 aasta 1 kuu ja 13 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendati Kert Roometile mõistetud vangistus 1172 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Kert Roometit üldkasuliku töö tegemise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Kert Roometile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada narkootikume. 21.11.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik, Aivi Aljo, kohtule erakorralise ettekande Kert Roometi kohta, kuna viimane hoiab kõrvale talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest. 03.09.2014.a antud seletuses lubas Kert Roomet jätkata üldkasuliku töö sooritamist peale kriminaalhoolduse ümbermääramist. 08.10.2014.a antud seletuses põhjendas hooldusalune üldkasuliku töö mittetegemist palgatööl olemisega ja lubas üldkasulikule tööle siirduda alates novembrist. Ettekande kohaselt koostati Kert Roometile 08.07.2014.a üldkasuliku töö ajakava. Juulis 2014.a sooritas Kert Roomet Põltsamaa linnas heakorratöid tehes 38 tundi üldkasulikku tööd. Alates augustist 2014.a ei ole Kert Roomet üldkasulikule tööle ilmunud. Kriminaalhooldusperioodil on Kert Roomet kahel korral avaldanud soovi oma kriminaalhoolduse ümbermääramiseks, kuid esimesel korral jäi avaldus käiguta, kuna hooldusalune ei teadnud, kelle oma on korter, kuhu elama plaanis asuda, teisel korral Kert Roomet avaldust ei esitanudki. 08.10.2014.a kriminaalhooldaja vastuvõtul käies vaadati üle Kert Roometi üldkasuliku töö kava perioodiks 03.-14.11.2014.a. Tööle 03.11.2014.a Kert Roomet ei ilmunud, ilmumata jäämise põhjust ei teatanud. Samuti ei ole õnnestunud kontrollida Kert Roometile määratud lisakohustuse, mitte tarvitada narkootikume täitmist, kuna isik ei ole oma elukohas kättesaadav. 11.11.2014.a kokkulepitud kohtumisele kriminaalhooldaja juurde Kert Roomet ei ilmunud ega teatanud tulemata jätmise põhjusi. 21.11.2014.a helistas kriminaalhooldaja Kert Roometile. Hooldusalune selgitas, et viibis 16.19-11.2014.a Paides haiglas, kus talle tehti 18.11.2014.a pimesoole operatsioon, kuid hetkel viibib Tartus onu juures, tervise paranedes lubas kriminaalhooldaja vastuvõtule minna, et esitada avaldus kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Tartu kriminaalhooldusametnike tööpiirkonda. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas, kuna ei pea Kert Roometi kriminaalhoolduse jätkamist võimalikuks. Hooldusalune käitub kriminaalhooldust takistavalt. Käesolevaks ajaks on Kert Roomet sooritanud 38 tundi üldkasulikku tööd ja sooritamata on 1134 tundi. Kohus arutas erakorralist ettekannet 15.12.2014.a istungil. Istungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja avaldas, et Kert Roomet ei tee üldkasulikku tööd, praeguseks on tehtud vaid 38 tundi. Kuna üldkasulikku tööd ei ole võimalik jätkata, palub kriminaalhooldaja karistus täitmisele pöörata. Kert Roomet avaldas, et ta on valmis minema vangistust kandma, aga soovib enne kiiremad asjad korda ajada, võlad maksta ja sellega läheks tal aega 1-2 nädalat. Kert Roometi selgitustest kohtuistungil selgub, et tal ei ole praegu kindlat elukohta, mistõttu ta ei ole saanud üldkasulikku tööd teha. Kert Roomet avaldas, et Põltsamaa linnavalitsuse heaks ta üldkasuliku töö tunde ei nõustu tegema, kuna Põltsamaa linn suhtub üldkasuliku töö tegijasse üleolevalt ja ülbelt. Ühtegi konkreetset näidet Kert Roomet tuua ei osanud. Enda sõnul on Kert Roomet tegelenud sellega, et leida endale tööd väljaspool Põltsamaad ja ka kindel elukoht. Seejärel oleks olnud võimalik taotleda kriminaalhoolduse üle viimist. Veel avaldas Kert Roomet, et ta ei ole kunagi kauem kui 15 päeva kodust eemal olnud, seega ei ole ta käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid rikkunud ja lisas, et kui kriminaalhooldaja soovib teda tema elukohas

2 (4)

kontrollida seoses narkootikumide tarvitamise keeluga, siis võiks päeva ette teatada ja siis ta saab kontrollimise ajal kodus olla. Alaliselt ta oma elukohas elada ei saa, kuna ca 80-aastase vanaemaga koos elamine on raskendatud ja ka kinnipeetava enese kergesti ärrituvast iseloomust tulenevalt on tülid kerged tekkima. Ettekandest nähtub, et Kert Roometi vanaema xxxxxxxxxxxxx sõnul viibib Kert Roomet kodus harva. Temale teadaolevalt töötab Kert Roomet vahel Tallinnas, siis jälle Tartus. Väidetavalt teeb Kert Roomet ehitusalaseid juhutöid Tartus, kuid sealset elukohta ei ole kriminaalhooldajale avaldanud. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta selgitab Kert Roomet, et ühel korral oli ta haiglas ja ei saanud seetõttu kriminaalhooldaja vastuvõtule minna, teisel korral ta lihtsalt unustas kuupäeva. Kert Roometi sõnul saaks ta üldkasulikku tööd tegema hakata alates jaanuarist, varasemalt otsis tööd ja nüüd otsib elukohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda oma karistus ära vabaduses. Sellegipoolest ei ole ta sooritanud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd ega järginud katseajaks määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist. Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi korduvalt. Senised lubadused asuda üldkasulikku tööd tegema on olnud paljasõnalised. Kohus küll nõustub süüdimõistetu seisukohaga, et oluline on leida endale püsiv töö ja saada iseseisvat sissetulekut. Samas ei tohiks olla see takistuseks karistuse kandmisel, milleks on käesoleval juhul üldkasulik töö. Isik, kes on karistatud vangistusega ja vangistus on tema nõusolekul asendatud üldkasuliku tööga, peab olema valmis selleks, et tööd tuleb ka kindlaksmääratud ajal ja kohas sooritada ning enda elukorraldus vastavalt sättida. Asjaolu, et süüdimõistetu ei ole kuue kuu jooksul leidnud võimalust asuda otsust nõuetekohaselt täitma, näitab kohtu arvates süüdimõistetu suhtumist talle mõistetud karistusse ja soovimatust seda nõuetekohaselt täita. Kohtu hinnangul ei ole aktsepteeritavad ka süüdimõistetu korduvad elukoha vahetused ja nendest kriminaalhooldajale mitteteatamine, mistõttu ei ole isik kriminaalhooldajale teadaolevas ja kohtuotsusega kindlaksmääratud elukohas kättesaadav. Ka ei ole Kert Roomet täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, selleks mõjuvaid põhjusi tal esitada ei olnud. Seega on Kert Roomet suhtunud ükskõikselt talle antud võimalusse kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et korduva rikkumise puhul on kriminaalhooldaja ettepanek Kert Roometile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et Kert Roometile ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Istungil antud ütluste kohaselt on Kert Roomet nõus vangistust kandma minema.

3 (4)

Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 1134 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Kert Roometile karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 1 aasta 6 kuud 27 päeva. KrMS § 414 lg 1 kohaselt määrab kohus Kert Roometile karistuse kandmiseks vanglasse ilmumise tähtajaks 05.01.2015.a kell 10:00, et süüdimõistetul oleks võimalik enne karistuse kandmisele asumist korraldada vabaduses tööd ja elukohta puudutavad küsimused. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.