Kohtulahend

- Harju Maakohtu 28.05.2014 määrus kriminaalasjas nr 1-13-5885 ning kinnipeetava andmed (tlk 4953). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on O.T-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. O.T on toime pannud teise astme kuriteo, tekitanud kannatanule füüsilist ja moraalset kahju. O.T oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes, nähtub, et isik kuritarvitab alkoholiga ning tal on kalduvus vägivalda kasutada. O.T ei ole isikuks, kelle suhtes oleks otstarbekas kohaldada ÜKT-d või tingumislikku vangistust. Eelnevalt on isik rikkunud katseaja nõudeid. Prokurör taotles O.T süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. O.T tuleb ära kanda 6 kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 10.12.2014.a. Süüdistatava seisukoht: O.T tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult ning jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et soovib teha ÜKT-d. Oma viimases sõnas lisas O.T, et ei taha vangi minna. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, tõendid on lubatavad. Ei nõustu prokuröri poolt taotletud karistusega. Kuigi tema kaitsealune ei mäleta sündmust täpselt, tunnistab ta oma tegu. Isiku süü suur ei olnud, tegemist oli ühe löögiga. Kaitsja leidis, et antud asjas on võimalik piirduda väiksema karistusega. O.T tahab minna ravile, seega tuleks isikule määrata kriminaalhooldus. Palub kohaldada enda kaitsealusele ühiskondliku kasulikku tööd ning määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja uurinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et O.T süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. O.T on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 40-42) selle kohta, et hakkas 09.12.2014.a õhtul alkoholi tarbima. 10.12.2014.a jätkas alkoholi tarbimist, mäletab, et käis poes ostis õlut ja viina ning tal oli mingi sõnavahetus naisterahvaga. Täpselt ta asjaolusid ei mäleta, kuid ta ei välista, et võis naisterahvast lüüa. Kahetseb juhtunut väga, tahab naisterahva ees vabandada. Alkoholijoobe tõttu lõi naisterahvast, kuna võis tunduda, et talle öeldi midagi halvasti. Joobe tõttu reageeris üle. O.T ütlusi selles, et ta oli teo toimepanemise ajal joobes ning seetõttu hästi ei mäleta, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 34) millest nähtuvalt mõõdeti 10.12.2014 O.T alkoholijoove 1,16 mg/l. Vaatamata asjaolule, et O.T oma joobeseisundi tõttu 10.12.2014 sündmuse faktilisi asjaolusid täpselt ei suuda meenutada, puudub kohtul alus kahelda isiku süü omaksvõtus – kriminaalasjas kogutud tõendid osutavad vastuvaidlematult sellele, et just O.T oli isikuks, kes pani 10.12.2014 Tallinnas Tammsaare tee 116 Mustika keskuse kaupluse Prisma ukse juures toime kehalise väärkohtlemise. Kannatanu XXXütlustega (tlk. 2-3) on tõendatud, et 10.12.2014.a olles Tammsaare tee 116 asuvas Mustika Prisma juures õues hakkas noormees temalt suitsu nõudma, seejärel sõimas ning lõi teda

ühel korral vasaku silma piirkonda. Taganes löögist tahapoole, tundis valu. Kannatanu ütlustele on juurde lisatud kuriteoavaldus (tlk.4), mille kohaselt palub kannatanu algatada kriminaalasi noormehe suhtes, kes lõi talle 10.12.2014.a kella 16:07 ajal Prisma kaupluse juures, rusikaga näkku. Asitõendi –videosalvestuse- vaatlusprotokollist ning fototabelist (tlk 6, 7 -11) nähtub, kuidas musta mütsiga meesterahvas lööb naisterahvast käega nöo piirkonda. Seejärel hoiab naisterahvas enda kätt näo juures. Õigusvastase teo toimepanemise akti (tlk 32) kohaselt lõi 10.12.2014.a. kella 16:07 ajal Mustamäe Prisma sissepääsu juures joobes meesterahvas käega naisterahvast. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tlk 35-36) nähtub, et antud kuriteo raames peeti 10.12.2014.a. Tallinnas, Tammsaare tee 116 juures kinni O.T (ik XXX) Kohtu hinnangul tuleb O.T tahtluse astme tuvastamisel aluseks võtta kannatanu Ljudmilla Jokubaitisi ütlused: O.T kuriteosündmuse faktilisi asjaolusid ei mäleta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kuna need haakuvad teiste tõenditega, sealhulgas asitõendi – vaatlusprotokolliga. Seega on KarS § 121 objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.T lõi tahtlikult rusikaga kannatanule näo piirkonda, kuna kannatanu keeldus talle sigaretti andmast. Antud tegevusega pidi O.T vähemalt möönama, et kannatanu võib haiget saada või saada tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud täielikult, et O.T kasutas 10.12.2014.a XXXvastu füüsilist vägivalda; on ilmselge, et kannatanu tundis löömise vägivalla tagajärjel valu. Kannatanu on enda ütlustes seletanud, et antud löögist taganes ta tahapoole, seega pidi löök olema piisavalt tugev. On välistatud, et kannatanu ei tundnud antud löögist valu. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Seega tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et O.T pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu hinnangul pani O.T toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. O.T on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. O.T on varasemalt mh KarS § 121 järgi karistatud (vt. tlk.13-26). 04.09.2013.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti O.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 8; § 121 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti temale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, katseajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Antud vangistus pöörati Harju Maakohtu 28.05.2013. määruse alusel täitmisele (vt tlk. 49-51). O.T isiku kohta märgib kohus järgmist: O.T on eeluurimisel andnud ütlusi, et lõi kannatanut, kuna oli alkoholijoobes. Kohus märgib, et kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all

ei ole vabandatav asjaolu, täisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning juhul, kui alkohol käivitab agressioonitulva, tuleb kohtu arvates alkoholist hoiduda või vähendada selle tarvitamist. O.T süü suuruse osas märgib kohus, et see on keskmisest suurem. O.T on rünnanud temale täiesti tundmatut naisterahvast, kohus märgib, et ei kannatanu ütlustest ega asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu, et kannatanu oleks kuidagi oma sõna ja/või teoga initsieerinud süüdistatava poolset rünnet. Käesolevas asjas saab seega järeldada, et O.T oli alkoholijoobes ja ründas juhuslikku kõrvalseisjat; kohus märgib, et kannatanu asemel oleks võinud olla ükskõik kes juhuslikest kõrvalseisjatest sh. vanurid või lapsed. Kuna O.T on eeluurmisel avaldanud kahetsust ning vabandanud kannatanu ees, loeb kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole O.T-le eelnevalt mõistetud karistus täitnud oma põhieesmärki: mõjutanud teda hoidumast uute kuritegude toimepanemisest.O.T ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust, või ühiskondlikult kasulikku tööd. Rahaline karistus on välistatud, kuna O.T ei tööta. Kuigi O.T avaldas kohtuistungil, et läheb esmaspäevast tööle (vt. tlk.59 pöördel), loeb kohus selle paljasõnaliseks. Antud toimiku materjalide juures puuduvad andmed, et isikul oleks olemas kindel töökoht. Seega tuleb O.T-le karistuseks mõista vangistus. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et O.T-le mõistetavat karistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kriminaaltoimikus on O.T kohta andmed, millest nähtub, et eelnev karistus on pööratud tema suhtes täitmisele, katseajal rikkunud kohustuse kõrvale hoidumise eest. Kohus on seisukohal, et O.T suhtes üldkasuliku töö rakendamine ei oleks tulemuslik. Kohus ei pea antud asjas vähetähtsaks asjaoluks, et isikul on probleeme alkoholiga. Antud fakti on ka O.T ise kohtuistungil tunnistanud, mil avaldas soovi minna ravile (vt. tlk. 59 pöördel). Kõiki asjaolusid arvestades ei näe kohus, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga täidaks karistuse eesmärki ning oleks tulemuslik. Käesoleval juhul leiab kohus, et tulemuslikum on O.T-le reaalse vangistuse mõistmine, mis tuleb mõista mõnevõrra suurem kui temale mõistetud eelnev karistus. Kohtu hinnangul on O.T kuritegelik aktiivsus keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. Kohus leiab, etO.T suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul tuleb O.T KarS § 121 järgi süüdi mõista. Isikut tuleb karistada 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel O.T-le mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. O.T peab ära kandma tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka O.T poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.12.2014.a. Kohaldada O.T suhtes tõkendit vahistamine. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu

ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd O.T nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. O.T on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb O.T-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 144,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Tasumise graafik, osamaksete suurus ning makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. Asitõend: -CD plaat videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures-jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Janika Kallin kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.