Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

SÜÜDISTUS

J.M süüdistatakse selles, et ta AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehena rikkus teadvalt korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) § 11 lg 1 p 1 kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses sellega, et osales 31.10.2013 Tallinnas (Sadama 25) toimunud AS Tallinna Sadama nõukogu koosolekul otsuse tegemisel, mis tehti temaga seotud isiku, s.o Eesti Olümpiakomitee (EOK) suhtes ning seda alljärgnevaltel asjaoludel. 1) J.M on ametiisik KarS § 288 lg 1 ning KVS § 2 mõttes. Ta on alates 04.04.2002 AS Tallinna Sadam nõukogu liige ja alates 11.03.2005 nõukogu esimees. KVS § 2 lg 1 ning KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Konkurentsiseaduse § 31 lg 31 nimetab avalikuks ettevõtjaks ettevõtjat, kelle üle riigil on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil. AS Tallinna Sadama kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nii Äriseadustiku (ÄS) § 316 kui ka AS Tallinna Sadam põhikirja kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise

korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. AS Tallinna Sadam põhikirja p.4.3.2 kohaselt teeb nõukogu otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel. Eelnevast tulenevalt on AS Tallinna Sadam avalik ettevõtja, mille nõukogu liige/esimees J.M , juhindudes ÄS-st ja AS Tallinna Sadam põhikirjast, omab õigust osaleda otsuste vastuvõtmisel AS Tallinna Sadam juhtimise ja tegevuse korraldamise ning töö planeerimise osas, millest tulenevalt on J.M ametiisik KarS § 288 lg 1 ning ja KVS § 2 mõttes. 2) J.M osales ametiisikuna KVS § 2 lg 2 p 1 märgitud otsuse tegemisel. AS Tallinna Sadam on põhikirjaga (p 4.3.8.) andnud toetuste maksmise otsustamise nõukogu ülesandeks. 31.10.2013 toimus Tallinnas, Sadama 25 AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosolek, mille neljandaks päevakorrapunktiks on kinnitatud sponsorlus. Päevakorrapunkti arutamisel võeti aluseks AS-i Tallinna Sadam 28.10.2013 sponsorlustaotluste läbivaatamise komisjoni protokoll, mille kohaselt komisjon otsustas teha ettepaneku nõukogule rahuldada muuhulgas EOK sponsorlustaotlus ning eraldada EOK-le peasponsorina 250 000 eurot. Nõukogu istungil 31.10.2013 pandi hääletusele, kas kinnitada 28.10.13 komisjoni protokoll tervikuna. J.M osales nõukogu liikmena/esimehena komisjoni 28.10.2013 protokolli tervikuna kinnitamise otsustuses, hääletades protokolli tervikuna kinnitamise poolt. J.M ei keeldunud ega taandunud KVS § 11 kohaselt otsuse tegemisel osalemisest. Nõukogu hääled jagunesid 4 poolt ja 3 vastu, millest tulenevalt võttis AS Tallinna Sadama nõukogu vastu otsuse rahuldada komisjoni 28.10.13 protokollis sisalduvad sponsorlustaotlused. ÄS § 322 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. AS Tallinna Sadam põhikirja p 4.3.2. kohaselt on hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdsel jagunemisel otsustav nõukogu esimehe hääl. 3) J.M osales ametiisikuna otsuse tegemisel, mis on tehtud temaga seotud isikuga. KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud otsuse tegemine, kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. 31.10.2013 AS Tallinna Sadam nõukogu istungil sponsorlustaotluste läbivaatamise komisjoni 28.10.2013 protokolli tervikuna kinnitamise otsustuses osales J.M hääletamisega otsuse tegemisel, mis tehti temaga seotud isiku suhtes. KVS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on seotud isik juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise. Tulumaksuseaduse § 9 kohaselt on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühislepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus. J.M on alates 22.03.2001 mittetulundusühingu Eesti Olümpiakomitee (EOK) juhatuse liige. Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing juriidiline isik. 4) J.M rikkus KVS-s kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses.

Karistusseaduse rakendamise seaduse (KarSRS) § 82 kohaselt KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust hinnatakse suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusest nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2013.aastal 320 eurot. Seega KarSRS kohaselt on 2013.aastal suure ulatuse piirmääraks 32 000 eurot. 31.10.2013 AS Tallinna Sadama nõukogu koosolekul otsustati rahuldada EOK sponsorlustaotlus ning eraldada EOK-le 250 000 eurot, mis ületab KarSRS-s sätestatud suure ulatuse piirmäära. Sellise ülalkirjeldatud tegevusega pani J.M toime KarS § 300 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.