Kohtulahend

pärast katseaja algust toime uue kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida seaduskuulekalt, täita kõiki katseaja nõudeid ja hoiduda uutest kuritegudest. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et katseajal ei ilmunud kinnipeetav kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, samuti ei tulnud ta asja arutamisele kohtusse ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Nimetatud asjaolud ilmestavad selgelt kinnipeetava hoiakuid ja suhtumist muuhulgas kriminaalhooldusesse. 2.2 Viru Vanglast antud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Maakohus leidis, et tegemist on suhteliselt kõrge riskiga. R.A. e vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. Kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul ilmselgelt piisav meede, et tagada tema seaduskuulekas käitumine. 2.3 Distsiplinaarkaristuste puudumise ja kindla elukoha omamise luges maakohus positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Lisaks märkis kohus, et kuigi asja materjalides on garantiikiri selle kohta, et OÜ XXX võtab kinnipeetava esimesel võimalusel tööle, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. See välistab aga tööle asumise. 2.4 Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, on alust arvata, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sooritas neid ka kehtival katseajal ja varjas ennast, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus.

- maakohus ei ole tegelikult kaalunud ega arvestanud KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid. Nii on jäetud kajastamata, et R.A. t pani oma kasuisa vastu toime kuriteo, kuna viimane mitmete aastate vältel kasutas korduvalt R.A. e vastu tugevat vaimset ja füüsilist vägivalda ning R.A. e tegu oli suuresti toime pandud oma ema kaitseks. Esimese kuriteo pani R.A. t toime alaealisena. Vaadates aga R.A. e isikut varasemalt, võib öelda, et tal puudub kriminaalne mõttemaailm. Ta on varasemalt tegelenud palju spordiga ja esindanud korduvalt Eesti noortekoondist jalgpallis. Võib täheldada, et R.A. e varasem ebastabiilne kodune olukord on mänginud olulist rolli tema sattumisel kuritegelikule teele; - maakohus ei ole analüüsinud R.A. e eeskujulikku käitumist vanglas ega seda, et Viru Vangla kasutab tema iseloomustamiseks vaid positiivseid sõnu. Lisaks on teda vabanemisel ootamas positiivne maastik seaduskuulekaks eluks; - R.A. e enda arvates ei ole üldse tähelepanu pööratud asjaoludele, mis olid seotud tema tagaotsitavaks kuulutamisega; - kohtumääruses jäetakse märkimata ja analüüsimata kõik kohtule enne istungit esitatud kirjalikud tõendid ja muud asjaolud, s.o garanteeritud töökoha olemasolu, kinnipeetava eeskujulik käitumine, tema positiivsed hoiakud, teda vabanemisel ootav maastik, mitmed läbitud taasühiskonnastavad tegevused jms. Vaatamata eeltoodule asus maakohus üllatavale seisukohale, et kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegudest ja nende tagajärgedest. Samas R.A. t kinnitas kohtuistungil korduvalt, et on aru saanud oma kuritegudest ja on seda selgelt väljendanud ka tegude ja sõnadega; - maakohtu määruses märgitakse, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mida võiks käsitada erandina. Samas oli kaitsja esitanud arstitõendi, mille kohaselt oli R.A. e abikaasa siis neljandat nädalat rase. Määruskaebuse esitaja arvates on tegemist asjaoluga, mis on määrava tähendusega iga inimese elus ja seda saab pidada erandiks, millega kohtul tulnuks arvestada. 3.3 Määruskaebuse esitaja leiab, et kõike eeltoodut arvestades oleks maakohus pidanud põhjalikumalt kaaluma R.A. e ennetähtaegset vabastamist. Kuna kohtumääruses on faktivigu ja arvestamata on jäetud mitmete viidatud tõenditega, siis on alust arvata, et maakohtu määrus on kaalutlusvigadega. Kaitsja poolt esitatud kriminaalhooldaja Estelle Laane poolt 31.10.2014 antud iseloomustust ei ole maakohus määruses üldse puudutanud. Ometigi on selle dokumendi puhul tegemist kõige värskema analüüsiga R.A. e kohta ja selles toetatakse tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus märgib, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54% ja et tegemist on suhteliselt kõrge riskiga. Samas jätab kohus tähelepanuta, et Viru Vangla iseloomustab kinnipeetavat kui kohusetundlikku, vastutustundlikku, eeskujuliku käitumise ja ühiskonda positiivselt suhtuva inimesena, kellel puuduvad distsiplinaarkaristused ja kes omab pikaajalisi väljavaateid tuleviku suhtes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

iseloomustavatest andmetest, et kuigi Harju Maakohus 27.09.2012 otsusega andis R.A. ele võimaluse läbida karistusaeg vabaduses viibides (täites kõiki katseaja tingimusi ja teostades üldkasulikku tööd), käitus isik viisil, mis tõi kaasa tema karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldaja tookordsest erakorralisest ettekandest selguvalt ei ilmunud R.A. t registreerimistele, hoidis üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale ja ei elanud kindlaksmääratud elukohas. Hooldaja pidas kriminaalhoolduse edasist jätkamist R.A. e puhul ebaotstarbekaks. Vastava seisukohaga nõustudes pööras maakohus süüdimõistetu karistuse täitmisele (Harju Maakohtu 04.11.2013 määrus). Määruskaebusest nähtub R.A. e kirjeldus tema karistuse täitmisele pööramise asjaolude kohta. Ringkonnakohus jätab kaebuse vastavad väited käsitlemata, kuivõrd R.A. e karistuse täitmisele pööramise küsimus ei ole käesoleva menetluse, s.o tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamise esemeks. Maakohtuga nõustuvalt leiab ka kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu käitumine ilmestab selgelt tema hoiakuid ja suhtumist nii temale antud võimalusse kanda oma karistus vabaduses kui kohustusse täita katseaja ja kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.