Viru Maakohus 03.11.2014 Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-8561
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär Kaitsja Kohtuasi Süüdimõistetu
Asjaolud
Jane VÄLI vandeadvokaat Meelis MASSO Viru Vangla materjalid R AI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks RA sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Jätta R A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas 26.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.09.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 25 päeva. KarS §69 lg.1,3 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 1430 tunni ulatuses, mille tegemiseks määrati tähtaega 24 kuud. Harju Maakohtu 04.11.2013 määrusega pöörati Harju Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 21 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest
korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks – eelmine karistus oli samuti kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on emotsionaalsed üleelamised. Kinnipeetav õpib xxx xxx erialal alates 05.05.2014. Käesoleval hetkel osaleb kinnipeetav xxx. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab abikaasa T R. Viru Vangla ei toeta R A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest abikaasa T A koos vanematega. Vabanemisel soovib elama asuda abikaasa juurde aadressil xxx. Tegemist on 2-korruselise eramuga, mille omanik on kinnistusraamatu järgi kinnipeetava abikaasa isa – T R, kes on kinnipeetava vabanemisega nimetatud aadressile nõus. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht, tal on tasumata võlanõudeid. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud ühel korral, katseajal ei täitnud määratud kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo.
Maakohtu istung Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav R A seletas maakohtu istungil, et ta asub vabanemise korral koheselt tööle, et maksta ära võlad, samuti soovib ta lõpetada autokooli. Hariduse omandamist kavatseb kinnipeetav jätkata materiaalsete võimaluste tekkimisel. Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et viimane on vangistusest teinud järeldused.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Harju Maakohtu 27.09.2012 otsusega anti kinnipeetavale võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt ning karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kinnipeetav seda võimalust ei kasutanud, üldkasuliku töö tunde ettenähtud ajakava kohaselt ei sooritanud ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Lisaks sellele pani ta vahetult pärast katseaja algust toime uue kuriteo.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida seaduskuulekalt, täidab kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et katseajal ei ilmunud kinnipeetav kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, samuti ei ilmunud ta asja arutamisele kohtus ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Nimetatud asjaolud ilmestavad selgelt kinnipeetava hoiakuid ja suhtumist muuhulgas kriminaalhooldusesse. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Tegemist on suhteliselt kõrge riskiga, mille puhul leiab maakohus, et vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Maakohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud ning nende saavutamine on võimalik vaid reaalse vangistusega. Kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul ilmselgelt piisav meede, et tagada tema seaduskuulekas käitumine. Distsiplinaarkaristuste puudumise ja kindla elukoha omamise loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuigi asja materjalides on olemas garantiikiri selle kohta, et xxx võtab kinnipeetava esimesel võimalusel tööle, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. See välistab aga tööle asumise. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sooritas neid ka kehtival katseajal ja varjas ennast, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetavale mõistetud karistuse reaalselt lõpuni kandmine on reegel ja vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.