Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
04. detsember 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-3850
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, peale seda xxxx. Karistuse kandmise algus 05.12.2013 ja lõpp 29.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 115,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,
suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 115,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu J.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.S-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.S on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.12.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning kannab reaalset vangistust kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, põhiliselt on tegemist vargustega. Raskusaste on muutunud kergemaks, viimase kuriteo puhul ei kasutanud isik vägivalda. Soodusteguriks on narkootikumide kasutamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung J.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta omale püstitanud eesmärgi mitte tarvitada narkootikume ning soovib xxxx kindlust juurde saada. Isik soovib õppida eesti keelt ning hiljem minna tööle xxxx sadamasse. Isik tunnistab, et tal on probleemid narkootikumidega ning vajab kõrvalist abi, et sellega toime tulla. Prokurör J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 5l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 32% ja 64%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, seega ei ole välistatud tagasilanguse perioodid, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna
heaolu ohustatud. Süüdimõistetu ei ole suutnud vabaduses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kaitsja sõnul kinnipeetav kahetseb oma minevikku. Kui kinnipeetav enne tähtaega vabastada, on võimalik riske ja ohte juhtida või vältida. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune on aru saanud rehabilitatsiooni vajalikkusest ning see annab talle ka võimaluse naasta ühiskonda narkootikumidest ja sõltuvusest vabana ning tema käitumise üle oleks olemas ka kontroll. Kaitsja leidis, et tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud. Kinnipeetaval on olemas lähisugulaste võrgustik ning ta on ise aru saanud, et narkootikumid on halvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Isiku ohtlikkus seisneb võimaliku vägivalla kasutamises, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord ja ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et J.S suhtes mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%. Isiku puhul on olemas majanduslik risk ja oht. Sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ja kriminaalsel teel saadud tulu. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on tasumata võlgasid umbes 8 800 eurot. Isik on sooritanud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil. Isik on kasutanud nii vaimset kui füüsilist vägivalda materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohtul puudub veendumus, et kui isik satub vabaduses majanduslikult keerulisse olukorda, ei pane ta toime uusi varavastaseid kuritegusid, et saada kiiret majanduslikku kasu. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab probleemi ning on valmis oma sõltuvusest vabanema. Narkootikume võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuigi isik on andnud nõusoleku asuda vabanedes ravile xxxx, võib tal esineda tagasilööke ning kohtul puudub veendumus, et kui isik asub taas tarvitama narkootikume, ei pane ta toime uusi kuritegusid. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning kohtul puudub veendumus, et isik suudab seekord kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt. Isik ei ole senini aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid norme. Isik on kuritegusid toime pannes käitunud impulsiivselt, arvestades ainult oma hetkesoovidega ning mitte oma tegude
tagajärgedega. Probleemide lahendamiseks on kinnipeetav varasemalt kasutanud ebaefektiivseid meetodeod, rikkudes seadust. Isiku elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks, kuivõrd isik on väärteokorras karistatud 27 korda ja kriminaalkorras 5 korda. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Samuti nähtub vangla materjalidest, et enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus leiab, et kui isik satub seltskonda, kus on kriminaalse taustaga isikuid, võib ta sattuda taas tagasi kuritegelikule teele. Isikul on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2014 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.