Kohtulahend

asuda xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Käesoleval hetkel keegi korteris ei ela. Isik on lõpetanud õhtukooli, kus omandas keskhariduse. Väidetavalt on lõpetanud kutsekooli remondi erialal. Riigikeele oskus minimaalne. Vabaduses tegi isik juhutöid, ametlikult on lühikest aega tööl olnud. Isikul on tasumata haginõudeid summas 293,01 eurot. Lähedastest on isikul ema ja kolm last, kelledest suhtleb ema ja vanema pojaga. Isiku sõnul on tal Soome tüdruksõber, kelle juurde soovib minna pärast vabanemist. Isik on kõik oma kuriteod toime pannud alkoholijoobes, vägivaldselt, ning saab ise aru, et alkohol on kuritegude põhjuseks. Samas ei leia süüdimõistetu, et alkoholi tarvitamine oleks suur probleem. Iseloomustuse kohaselt on isik impulsiivne, tema teod näitavad, et ta lähtub hetkeemotsioonidest ega mõtle tagajärgedele. Viru Vangla toetab P.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikul lähedastest ema ja kolm last, kellest kahe lapsega suhtleb harva. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda enda korterisse xxx. Tegemist on kahetoalise, kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Käesoleval ajal korteris kedagi ei ela. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt, puudub süüdimõistetul garanteeritud töökoht. Karitusregistri andmetel on isikut kaheksa korda kriminaalkorras karistuatud. Isik on sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et käesoleval ajal P.H vangistusest vabastamine ei ole õigustatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Prokurör leiab, et P.H ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Toetudes Viru Vangla iseloomustusele on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu puhul on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. P.H kannab käesoleval hetkel karistust, mis on oma olemuselt vägivaldne ja jõhker. Samuti olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja isikupuutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Arvestades P.H isikut ja toimepandud kuritegude tehiolusid, on prokuratuur tema ennetähtajalisele vabastamisele vastu. P.H leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud, tal on jäänud ära kanda vähem kui 2 kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et P.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2(4)

Süüdimõistetu on omandanud keskhariduse õhtukoolis ja kutsekoolis remondi eriala kutse. Riigikeele oskus on minimaalne. Ametlik töökogemus vähene (maksekohuslaste registri andmetel ei ole isikule väljamakseid tehtud). Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja reaalset vangistust kannab viiendat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud grupi poolt; alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele; raske kehavigastuse tekitamise eest; röövimise eest; avaliku korra raske rikkumise eest; mootorsõiduki joobes juhtimise eest; kehalise väärkohtlemise eest. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, kuid kuna ei suutnud täita katseajal kontrollnõudeid, pöörati karistus täitmisele. Käesoleval hetkel kannab isik karistust avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusest nähtub, et isik on süüdi tunnistatud kahel erineval ajal toimepandud kuritegude eest: nimelt on isik alkoholijoobes solvanud teist isikut ja tekitanud talle tervisekahjustusi, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning samuti juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Isikule mõisteti karistuseks tingimisi vangistus 8 kuud käitumiskontrolli nõutele allutamisega 2-ks aastaks, samuti võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 6-ks kuuks. Kriminaalhooldusametnik esitas süüdimõistetu suhtes erakorralise ettekande, mille arutamisele 27.08.2009 isik ei ilmunud ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele ja süüdimõistetu saadeti karistust kandma. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud 10-l korral: 2-l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus), 4-l korral alkoholiseaduse alusel, 1-l korral KarS § 276 järgi (võimuesindaja seadusliku korra eiramine), 2-l korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 1-l korral liiklusseaduse alusel (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isik käitunud vägivaldselt ja tegemist on vägivaldse isikuga, kes ei mõtle tagajärgedele. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine, impulsiivsus, tagajärgedele mitte mõtlemine, vägivaldne käitumine. Kohus leiab, et isiku puhul, kes on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja viibinud kahel korral katseajal, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seadusekuulekamaks, ei ole isikule määratud varasemad karistused ja kriminaalhooldused täitnud sanktsioonide eesmärki. Kohtumäärusest, millega isiku suhtes pöörati karistus täitmisele nähtub, et isik oli kuulutatud tagaotsitavaks ja ta peeti kinni hetkel, mil ta tuli Eestisse uusi isikut tõendavaid dokumente vormistama. Vahepealse aja (peaaegu viis aastat) viibis isik Soomes. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei ole vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes (seoses alla üheaastase karistusajaga). Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine ning seda tuleb seega käsitleda positiivse asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtivateks isikut tõendavateks dokumentideks elamisloakaart ja välismaalase pass, mis kehtivad kuni 01.07.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu isikliku korteriga, kus käesoleval hetkel kedagi ei ela. Lähedastest on isikul ema ja vanem poeg. Isiku ema on ennetähtaegse vabanemise korral nõus süüdimõistetut materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanedes puudub isikule garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on kindel elukoht ning toetav lähevõrgustik ema ja lapse näol, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Võttes arvesse P.H poolt toimepandud kuriteo asjaolud (isik pani toime avaliku korra rikkumise vägivallaga ja mootorsõiduki joobes juhtimise), korduvaid karistusi (isik on kaheksal 3(4)

korral kriminaalkorras karistatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isiku puhul, kes on kahel korral olnud katseajal, kuid ei suutnud katseaja tingimusi täita, ei ole kohtul alust arvata, et isik hakkaks vabaduses elama uut, seadusekuulekat elu. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et isik oli tagaotsitav peaaegu viis aastat, seoses kohtuistungist kõrvalehoidumisega ja ta peeti kinni seoses dokumentide vahetamisega. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle elu on peamiselt Soome Vabariigis, oleks suuteline Eestis järgima katseajal kehtestatud kontrollnõudeid. Seda enam, et isik ei suutnud viimasel katseajal kontrollnõudeid täita, mis seisnes selles, et ta lahkus selleks eelnevalt luba küsimata xxx ning ei ilmunud seega ka registreerimisele. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Isik ei ole suutnud järgida katseaja nõudeid – ilmuda regulaarselt kriminaalhooldaja vastuvõtule ja elada kindlaksmääratud kohas. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Selline käitumine näitab, et isik eirab vabaduses viibides ühiskonnas kehtestatud reegleid. Lisaks puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi ja rikkunud avalikku korda, olles alkoholijoobes. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.01.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe kuu. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.H temale Viru Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsustega mõistetud ja Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.