lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-12001/66

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 04.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-12001/66
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-12001/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval24.03.20091-08-12001/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.05.20121-08-12001/15Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.06.20121-08-12001/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.10.20131-08-12001/31Tartu Ringkonnakohus11.11.20131-08-12001/71Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja21.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 1-08-12001

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4.detsembril 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-08-12001

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid X.N’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

04.12.2014 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

X.N, isikukood: XXX, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426 lg 3 , § 432 , määras:

1.Vabastada X.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
2.Kohaldada katseaega kuni 29.04.2016.
3.Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4.Määrata X.N katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5.Kohustada X.N’i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohasxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.Kohustada X.N’i täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 ,4 sätestatud kohustusi:  mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal;  asuma tööle või võtma arvele Töötukassas ühe kuu jooksul peale vabanemist; 1(4)
7.Vabastada X.N käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. X.N on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 24.03.2009 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat. Karistuse kandmise algus 30.04.2008 ja lõpp 29.04.2016. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.08.2013. Kinnipidamisasutusest X.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on paigutatud avavanglasse alates 09.01.2014 ja alates 10.03.2014 töötab isik ettevõttes xxx. Eelnevalt tegi isik vanglas majandustöid. Vabanemisel asub kinnipeetav elama Kunda linna Lääne -Virumaale, kus soovib üürida korteri. Kuna ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabanemine ei ole kindel, on kinnipeetava isa andnud nõueoleku elama asumiseks tema juurde aadressil xxx. Isik omandas keskhariduse xxxTöö käigus on isik omandanud maalri kutseoskused, vangistuses on omandanud keevitaja kutse. Vangistuses on isik läbinud xxx. Enne vangistust oli isik hõivatud tööga mitteametlikult. Vaba nemisel on isikul võimalik jätkata töötamist ettevõttes xx, kus töötab käesoleval hetkel. Tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1065 eurot. Lähedastest on isikul kaks venda, õde ja ema. Vangistuses ei ole diagnoositud sõltuvust, kuid enda sõnul tarvitas enne vangistust 5-6 pudelit lahjat alkoholi igapäevaselt. Isik tunnistab alkoholisõltuvust ja on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest täielikult. Viru Vangla toetab X. N-i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetavate lähedasteks ema ja isa. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx, kus soovib üürida korteri. Kinnipeetava isa on andnud nõusoleku enda juurde elama asumiseks xxx. Isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul puuduvad rahalised nõuded kohtutäiturite ees. Vabanemisfondis on 25.09.2014 seisuga 1088,93 eurot. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et prokuratuur, et ei seisa vastu eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. X.N-i käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid - sotsiaalprogrammide eeskujulik läbimine, keevitaja eriala omandamine, motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt käituda, kindel elu- ja töökoht vabaduses, lähedaste toetus, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 29.04.2016. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks X.N-il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. X.N avaldas kohtuistungil, et ta taotleb enda vabastamist. Kohtu põhjendused 2(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et X.N tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust omandas süüdimõistetu keskhariduse xx. Isik oli hõivatud tööga mitteametlikult, mille käigus omandas tööks vajalikud oskused maalrina ja ehitusel. Süüdimõist etu on ühel korral kriminaalkorras karistatud, mille eest kannab käesoleval hetkel reaalset vanglakaristust. Kinnipeetav kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo, tapmise, eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-9) on näha, et X .N on 12-l korral karistatud väärteokorras, nendest 5-l korral liiklusalaste rikkumise eest, 6-l korral alkoholiseaduse alusel ja 1l KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine). Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga – isikul oli probleeme alkoholiga. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3 -1-1-9106 p 8.1). Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid xxx treening, töötanud majandustöödel sise- ja välisterritooriumi koristajana, omandanud keevitaja kutseoskuse. Alates 09.01.2014 on isik paigutatud avavanglasse ja alates 10.03.2014 töötab xxx. Kinnipeetavale on võimaldatu d 8-l korral lühiajaline väljasõit. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 08.08.2016 ja ID-kaart, kehtivusega kuni 27.08.2018. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht isa juures aadressil xxx xxx. Isa on nõus süüdimõistetut toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Ettevõte on esitanud garantiikirja ja positiivse iseloomustuse. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses o n üsnagi head – isikul on kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. Isik on vangistuses tegelenud aktiivse enesetäiendamisega, omandades keevitaja kutseoskused ja läbides sotsiaalprogrammid xxxx asendamise treening. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust alates 30.04.2008 ja karistusaja lõpp on 29.04.2016. Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud ca 6,5 aastat. Karistusaja lõpuni on jäänud on jäänud natuke alla pooleteise aasta. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – r iigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud ja isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Kohus on veendumusel, et isiku jaoks, kes kannab esimest korda vanglakaristust, on käesolevaks hetkeks üle 6,5 aastase vangistuse kandmine piisava tõsidusega mõjutusvahend. Isiku õiguskuulekas käitumine vanglas ilmestab asjaolu, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Süüdimõistetu vanglatoimikust nähtub, et isiku hea käitumine oli ka ajendiks tema avavanglasse paigutamisel. 3(4)

Seega leiab kohus, et isik suudaks ka vabaduses viibides täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Kinnipeetaval rahalised nõuded puuduvad. Vabanemisfondis on raha 1088,93 eurot. Riskifaktorina näeb kohus alkoholi tarvitamist. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 3, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu X.N-i temale Pärnu Maakohtu 24.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.