lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-5486/127

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-5486/127
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-5486/30Viru Maakohus Narva kohtumaja07.01.20101-07-5486/31Viru Maakohus Narva kohtumaja19.01.20101-07-5486/45Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.04.20101-07-5486/62Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.10.20131-07-5486/98Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.11.20141-07-5486/140Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.02.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-15-18182/96Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.02.20182-15-4775/44Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.03.20162-10-56586/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.11.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-5486 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. novembri 2014 määrus D.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 19. jaanuari 2010 otsusega tunnistati D.E süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja teda karistati vangistusega 12 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 4. november 2006. Karistuse kandmise lõppkuupäev on 3. november 2018.
2.Viru Vangla esitas 3. novembril 2014 Viru Maakohtule materjalid D.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 4. novembril 2014.

Maakohtu määrus

3.Viru Maakohtu 10. novembri 2014 määrusega jäeti D.E talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei olnud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud ja süüdimõistetu hakkaks vabaduses seaduskuulekalt elama.
1-07-5486/149
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
23.03.2016
1-07-5486/171Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.06.2017
1-07-5486/178Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.06.2017
3.1.Karistusregistri andmetel on D.E nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegude dünaamika on ajaga raskemaks muutunud – varavastaste süütegude kõrval hakkas D.E toime panema ka isikuvastaseid kuritegusid. Varasemalt on D.E ühel korral kriminaalhooldusele allutatud olnud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab D.E karistust tapmise eest omakasu motiivil. Varasemad karistused ja talle määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud ning tema käitumist seaduskuulekamaks muutnud.
3.2.D.E ei ole elu- ega töökohta ning ta ei ole esitanud andmeid oma lähedaste kohta. Üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh kohtu poolt määratud alalises kohas elamine ja töökoha leidmine. Need tingimused täidetud ei ole. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et D.E tutvusringkonnas on vaid kriminaalkorras karistatud isikud. Süüdimõistetu ei ole motiveeritud oma käitumist ja mõtteviisi seaduskuulekamaks muutma.
3.3.Maakohus luges positiivseks, et D.E on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel ja osalenud majandustöödel koristajana. Samas nähtub vangla esitatud materjalidest, et D.E-le on rohkem kui sajal korral distsiplinaarkaristusi mõistetud. Kinnipeetav on vanglaametnikke järjepidevalt ebatsensuursete sõnadega solvanud ja ta pole allunud ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Käesoleval juhul pole D.E suutnud täita isegi kõige elementaarsemaid vangla sisekorraeeskirja nõudeid, mis kohustavad kinnipeetavat ametnikesse lugupidamisega suhtuma ja loendusel oma nime ütlema. Maakohus hindas D.E pingutused riigikeele omandamisel ja tööhõives osalemisel küll kiiduväärseks, kuid ei leidnud, et need positiivsed argumendid oleksid piisavalt kaalukad tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.4.D.E karistusaja lõpuni on natuke alla nelja aasta, mis on maakohtu hinnangul küllaltki pikk aeg. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol on tegemist pigem erandi kui reegliga. D.E ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata, tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on ühiskonnale näidata, et rasked isikuvastased kuriteod ei ole aktsepteeritavad ja toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Eeltoodust tulenevalt ei ole D.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Määruskaebus
4.D.E esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb 10. novembri 2014 kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse väidete kohaselt ei hinnanud maakohus D.E ennetähtaegse vabastamise asjaolusid õiglaselt.
4.1.Maakohus viitas asjaolule, et D.E suhtes on varasemalt käitumiskontrolli kohaldatud, kuid isik pani katseajal toime uue kuriteo. Sellest seigast on möödunud juba üle

11 aasta, mistõttu ei õigusta selline otsitud põhjus D.E ennetähtaegselt vabastamata jätmist.

4.2.Viru Vangla ei ole teinud koostööd, aitamaks kaasa D.E ennetähtaegsele vabanemisele. Lisaks ei ole vangla seitsme aasta jooksul võimaldanud D.E-le eriala omandamist ega tööd. Talle vangistuse jooksul mõistetud distsiplinaarkaristuste kohta märgib D.E, et ei eksisteeri sellist seadust, mida ta rikkunud oleks.
4.3.Viru Maakohus ja Viru Vangla on rikkunud D.E õigusi ning piiranud tema vabadusi. Sellise tegevusega on D.E diskrimineeritud, solvatud tema inimväärikust ja teda moraalselt alandatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et D.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on D.E puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
6.Maakohus on põhjendatult tuginenud D.E varasemale elukäigule, tema poolt toimepandud kuritegude raskusele, käitumisele kinnipidamisasutuses ja isiku vabanemisjärgsetele elutingimustele kui tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele. Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei tohiks kohus arvesse võtta asjaolu, et D.E on varem kriminaalhooldusele allutatud olnud ja katseajal uue kuriteo toime pannud, sest sellest on möödunud üle 11 aasta. Ringkonnakohus rõhutab, et hinnates süüdimõistetu varasemat elukäiku, on talle seni kohaldatud meetmete, tõkendite ja karistuste mõjususe arvestamine möödapääsmatu.
7.D.E on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Vaatamata talle mõistetud karistustele on D.E poolt toimepandud kuritegude olemus aja jooksul rängemaks muutunud. Käesoleval hetkel kannab D.E karistust raske isikuvastase kuriteo eest (tapmine omakasu motiivil). Nii varasemad kriminaalkaristused kui ka kinnipeetavale vangistuses mõistetud arvukad distsiplinaarkaristused annavad põhjust arvata, et D.E ei ole mõistnud normidest kinnipidamise vajadust. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei eksisteeri seadust, mida kinnipeetav vanglas rikkunud oleks. Vangistusseaduse § 63 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, mida D.E puhul ka üle saja korra tehtud on. Kuigi vangla toetab D.E ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud seisukoht kohtule siduv.
8.Ehkki D.E puhul saab välja tuua ka positiivseid aspekte, nt vangistuses riigikeele õppimine ja majandustöödes osalemine, leiab ringkonnakohus, et need seigad ei kaalu käesoleval juhul üles süüdimõistetut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et maakohus on igati õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, mille kohaselt üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh kohustustele elada kohtu poolt määratud alalises elupaigas ja leida töökoht. Asjaolu, et D.E on korduvalt karistatud alkoholi kuritarvitamise eest,

tema suhtlusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest ning tal puudub vabaduses elupaik ja töökoht, seab kahtluse alla tema võimekuse kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidada. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Sarnaselt maakohtule ei tekkinud ka ringkonnakohtul D.E suhtes sellist veendumust. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud olukorras, kus kohtul puudub mõistlik alus uskuda, et süüdimõistetu allub käitumiskontrolli nõuetele ja hoidub vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Järelejäänud vangistusaega on D.E võimalik kasutada enda probleemidega tegelemiseks, et tähtaegselt vabanedes alustada seaduskuulekat elu.

9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2014 määrus muutmata ja D.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.