Kohtulahend

1(5)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega KarS § 114 p 5 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 12 aastat. Karistuse kandmise algus 04.11.2006 ja lõpp 03.11.2018. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.11.2014. Kinnipidamisasutusest A.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üheksateist kehtivat distsiplinaarkaristust seoses vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Isik on xxx, kus omandas kesk-erihariduse puusepp-tisleri erialal. Käesoleval hetkel on omandanud xxxx taseme. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, varem töötas xxx ja hiljem mitteametlikult. Vangistuses töötas üldkasutatavate ruumide koristajana. Isiku vanemad on surnud ja ta pole esitanud oma lähedaste andmeid. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Karistusregistri järgi on korduvalt karistatud alkoholi kuritarvitamise eest, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isikul on diagnoositus intellektuaalne puue. Viru Vangla toetab A.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava elamisluba aegunud. Vanemad on surnud ja teisi lähedasi ei ole. Isik pole esitanud vabanemisjärgse elukoha andmeid. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt, puudub kindel töökoht, töökogemused vabaduses on vähesed. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea prokuratuur põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste eludesse, kaaskodanike turvatundesse. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tapmisele õigustust ei ole. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid (mh vägivaldsust ja julmust), on prokuratuur käesoleval ajal A.M-i ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Kaitsja oli seisukohal, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega. Isiku distsiplinaarklaristused on tingitud asjaolust, et vanglaametnike suhtumine kinnipeetusse on ebaobjektiivne. A.M selgitas, et vangla ei mutersenud talle elamisluba ega elamispinda. Vabanemisel läheb ta usklike inimeste juurde ja hakkab seal tegema tööd. 2(5)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx, kus omandas kesk-erihariduse xxx eriala. Hiljem töötas xxx ja viimased aastad enne vangistust mitteametlikult. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud seitse korda ja vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud relvaga; mis on toime pandud sissetungimisega; kehalise väärkohtlemise eest. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses omakasu motiivil toime pandud tapmise eest. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa I köide tl 39-44) nähtub, et süüdimõistetu nõudis kannatanult raha võõra vara äravõtmise eesmärgil, lüües viimast rusikaga näkku. Seejärel pigistas kätega kannatanu kaela, mille tagajärjel kannatanu suri lämbumisest kohapeal. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud: 6-l korral alkoholiseaduse alusel, 1-l korral liiklusseaduse alusel, 2-l korral avaliku korra rikkumise eest, 1-l korral võõralt piirdega territooriumilt lahkumise nõude täitmata jätmise eest, 1-l korral välismaalaste seaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, sest varasemalt pani isik toime varavastaseid süütegusid, mis hiljem muutusid isikuvastasteks (kehaline väärkohtlemine, mõrv). Kohus leiab, et kuna isik on ühel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (ei suutnud katseaega läbida), ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu pani toime raske, isikuvastase kuriteo – süüdimõistetu nõudis alkoholisõltuvuse rahuldamiseks kannatanult raha ja seejärel kägistas ta. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses omandanud riigikeele B1 taseme ja on osalenud majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Samuti puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul oli varem lähedastest õde ja kaks onu, kuid nendega on suhted katkenud. Süüdimõistetu suhtlusringkond koosneb vaid kriminaalkorras karistatud inimestest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime väga raske isikuvastase kuriteo), korduvaid karistusi (isik on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et seitsmel korral 3(5)

karistatud isiku puhul, kes on juba ühel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud katseaega läbida, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks keskmises määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et isikule on kokku 133-l korral määratud distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava isiklikest toimikutest nähtub, et isik on vanglaametnikke järjepidevalt ebatsensuursete sõnadega solvanud ja ei ole allunud ametnike seaduslikele korraldustele. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohtu veendumust kinnistab ka asjaolu, et isik ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud järgida kehtestatud reegleid. Seevastu nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest, et isik on kinnipidamisasutuses omandanud riigikeele B1-taseme, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et raske isikuvastane kuritegu ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.10.2018, ärakandmiseks on veel natuke alla nelja aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikul puudub kindel elu-ja töökoht ning ta ei ole esitanud andmeid oma lähedaste kohta. Isiku üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ja/või leida töökoht. Need tingimused ei ole aga täidetud. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on vaid kriminaalkorras karistatud isikud ning isik ei olegi motiveeritud oma käitumist ja mõtteviisi seadusekuulekamaks muutma. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, riigikeele omandamine B1 tasemel) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on üheksateist kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et 4(5)

süüdimõistetu ei ole suutnud täita isegi kõige elementaarsemaid sisekorra eeskirju, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud ametnikesse suhtuma lugupidamisega ja loendusel ütlema oma nime. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.M-i temale Viru Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.