Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. novembri 2014 määrus G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu G.T (ik XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat määruskaebused
Kaido
Kooga,
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. novembri 2014 määrus G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada G.T talle Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata G.T katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada G.T järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 kohaselt kohustada G.T katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.
6.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab G.T ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
7.Kui G.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebused.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 3. märtsi 2010 otsusega tunnistati G.T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 2 kuud 20 päeva. KarS §-de 65 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 30.03.2000 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 aastat 9 kuud 12 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 päeva vangistust.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning tehti uus otsus, millega mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 30.07.2009. Karistusaja lõpp on 12.07.2015.
3.26.09.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohus jättis 06.11.2014 määrusega G.T talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludele, isiku varasemale elukäigule ja jätkuvale ohtlikkusele.
3.1.Kohtu hinnangul ei kaalu G.T positiivselt iseloomustavad asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine) ja tema võimalused vabaduses üles negatiivseid.
3.2.Käesoleval ajal kannab G.T karistust lisaks KarS § 215 lg 2 p-dele 1, 2 ka KrK § 101 p-de 7,8 järgi (tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel), mis on raskeim esimese raskusastme isikuvastane kuritegu. Lisaks tuleb arvestada, et KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava
kuriteo pani G.T toime kriminaalhooldusametniku käitumiskontrolli all olles, katseajal ja grupis.
3.3.Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitades ja edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades asjaolu, et varasem tingimuslik vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ebaõnnestus, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel paneb isik katseajal toime uue kuriteo.
3.4.Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei vastaks ka karistuse mõistmise eesmärkidele. Viru Vangla poolt teostatud riskihindamise alusel on G.T kõrgohtlik avalikkusele ning vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebused
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse G.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes paluvad tühistada 06.11.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Süüdimõistetu leiab, et maakohus arvestas üksnes teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jättis positiivsed asjaolud sisuliselt hindamata. Näiteks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, läbinud töö psühholoogiga, loobunud suitsetamisest ning on veendunud, et suudab vältida ka alkoholi tarvitamist. G.T vabanemisfondis on 1065 eurot ning tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud rahuldav ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. G.T kahetseb toimepandud kuritegu ning on motiveeritud vabaduses ennast muutma. Süüdimõistetu leiab, et tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud muuhulgas ka sellepärast, et G.T on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. G.T juhib veel tähelepanu, et eelmisel ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tunnustas Tartu Ringkonnakohus teda hea käitumise eest, mistõttu tekkis kinnipeetaval õiguspärane ootus, et õiguskuulekale käitumise jätkamisel arvestab ka maakohus enda lahendi tegemisel seda asjaolu.
4.2.Kaitsja on seisukohal, et maakohus rikkus materiaalõigust, kuna KarS § 76 lg 3 ei näe ennetähtaegseks vabastamiseks ette erandlikke asjaolusid, nagu väitis esimese astme kohus. Ka rikkus kohus määruskaebuse kohaselt menetlusõigust, kuna jättis sisuliselt hindamata süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ning ei põhjendanud oma järeldust, et G.T ennetähtaegne vabastamine ei vastaks karistuse mõistmise eesmärkidele. Määruskaebuses leitakse, et antud olukorras kaaluvad G.T iseloomustavad positiivsed asjaolud ülesse negatiivsed ning tema ennetähtaegne vabastamine on igati õigustatud. Lisaks leiab kaitsja, et G.T ennetähtaegsel vabastamisel on üld- ja eripreventiivne positiivne mõju. Isiku puhul, kes on ligi 20 aastat järjest vangistuses viibinud, on vabaduses vajalik täiendav abi ja kontroll. Seetõttu on ka ühiskonna jaoks parem, kui G.T vabastatakse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna see tagab süüdimõistetu parema resotsialiserumise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud määruskaebustega, on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada ja G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole G.T iseloomustavaid asjaolusid arvestanud kogumis ning on põhjendamatult vähe pööranud tähelepanu positiivsetele aspektidele ning kasule, mis võiks ennetähtaegne vabastamine G.T-le tuua.
7.Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt G.T käitumisest karistuse kandmise ajal ja nendest tagajärgedest, mida ennetähtaegne vangistusest vabastamine talle kaasa võib tuua, on õigustatud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
7.1.Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et G.T on mõistnud oma varasema käitumise hukka ning soovib edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. See tuvastati ka Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2013 määruses, millega küll G.T veel karistuse kandmisest ei vabastatud, kuid märgiti tervet rida teda positiivselt iseloomustavat asjaolu. G.T on jätkanud paranemist. Sellest annavad kinnitust eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine ning reaalsed pingutused enda sõltuvustest vabanemiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on motiveeritud vabaduses käituma õiguskuulekalt ning tal on tuleviku osas reaalsed plaanid. G.T õiguspärast käitumist vabaduses aitavad tagada ka kindla töö- ja elukoha olemasolu. Toimikus on olemas garantiikiri G.T tööle võtmiseks (lk 90).
7.2.Kolleegium nõustub kaitsjaga, et G.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine aitab paremini tagada ka tema taasühiskonnastamise eesmärki, eriti kui võtta arvesse vanglas veedetud aja pikkust ning fakti, et isiku vangistus lõpeb poole aasta pärast. Vangla iseloomustusest tuleneb, et uue kuriteo toimepanemise riskiks võib olla just pikk vangistus. Kui aga isik vabastada ennetähtaegselt ning tema suhtes kohaldada kriminaalhooldust, saab uue kuriteo toimepanemise riske oluliselt vähendada.
8.Kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel panna G.T-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas, mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb G.T jätkata karistuse kandmist vangistuses.
9.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta, mistõttu tuleb G.T-le määrata katseaeg pikkusega üks aasta.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 06.11.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada G.T talle Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta ning rahuldada määruskaebused.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.