Kohtulahend

poolt allkirjastatud 08.08.2013 kell 12:52:38. Sellises tegevuses näeb süüdimõistetu õigusrikkumist ning leiab, et kohtumäärus on koostatud ja allkirjastatud enne istungit, seega ei ole kohtunik kaalunud enne määruse koostamist erinevaid asjaolusid, sh U.B puudutavaid positiivseid aspekte. 5.2 Määruskaebuses leiab süüdimõistetu, et maakohus on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid, kuna on hinnanud üksnes U.B puudutavaid negatiivseid asjaolusid ning positiivsed jätnud sisuliselt hindamata. Viru Maakohus pole võtnud arvesse, et süüdimõistetul on elukaaslane ja laps. Arvestatud on liigselt U.B poolt varasemalt toime pandud kuritegusid. Hindamata on jäetud, et süüdimõistetul on tõsised terviseprobleemid kui ka see, et U.B on täitnud kõik täitmiskavas seatud eesmärgid. Kuna U.B on eesmärgid täitnud siis ei pea ta põhjendatuks enda edasist vangistuses hoidmist. 5.3 Määruskaebuse kohaselt ei ole karistusõiguse eesmärgiks mitte represseerimine vaid resotsialiseerimine. U.B leiab, et seadusandja on pidanud ennetähtaegset vabanemist pigem tavapäraseks kui erandlikuks ning karistus kuulub täielikult kandmisele üksnes juhul, kui süüdimõistetu resotsialiseerimine enne karistusaja lõppu pole veel võimalik.

seda, et maakohus arvestas U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 7.4 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et U.B on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti seda, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning toetavad sõbrad ja et süüdimõistetu soovib osaleda enda lapse kasvatamisel. Ringkonnakohus hindab, et kinnipeetava tuttav L.V. on nõus tagama U.B-le vabanemise korral töökoha. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus U.B kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna U.B on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole U.B oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastada. 7.5 Seoses U.B tervisliku seisundiga märgib kohtukolleegium, et kinnipeetaval on vangistuses kättesaadav vajalik arstiabi. Tervisliku seisundi olulisel halvenemisel on võimalik KarS § 79 ja KrMS § 425 erikorra alusel taotleda karistuse kandmisest vabastamist. 7.6 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.