Eesistuja Paavo Randma, liikmed Aarne Sarjas ja Mati Kartau
Kriminaalasi
Stanislav Jakovlevi süüdistuses KarS § 113 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 4. juuni 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Stanislav Jakovlev ja prokurör Günter Koovit
Prokurör
Günter Koovit
Süüdistatav Kaitsja
Stanislav Jakovlev, isikukood XXX, elukoht XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, varasemalt kriminaalkorras 3 korda karistatud; tõkend vahistamine Advokaat Tatjana Massalina
RESOLUTSIOON
1.Maakohtu otsus Stanislav Jakovlevi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
2.Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Viru Maakohtu 4. juuni 2014 otsusega tunnistati S. Jakovlev süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 aastat 6 kuus vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Harju Maakohtu
Liivalaia kohtumaja 12.12.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus - 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust - ning liitkaristuseks mõisteti S. Jakovlevile vangistus kestusega 10 aastat 5 kuud 27 päeva. Süüdistatavalt mõisteti välja ka menetluskulud: sundraha 887.50 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest 1897.56 eurot, ekspertiiside tegemise eest 4967 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 euro. S. Jakovlev tunnistati KarS § 113 järgi süüdi selles, ta lõi ajavahemikul 16.10.2013 kell 21.00 kuni 17.10.2013 kell 01.35 Narvas aadressil XXX ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus noaga kahel korral A.A. ile rindkerre, millega tekitas A.A. ile kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel, mille tagajärjena A.A. suri. Kohus leidis, et S. Jakovlevi süü on leidnud täielikult tõendamist, sh ka süüdistatava enda ütlustega. Otsuses sedastatakse, et tapmise motiiviks oli ühise alkoholitarbimise ajal tekkinud olmetüli. Tapmisteo pani S. Jakovlev toime kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmist motiveerides märgitakse otsuses, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb KarS § 57 mõttes lugeda süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus asus seisukohale, et S. Jakovlevi süü aste pole suur, kuna ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülaltoodu alustel pidas kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet - mõista S. Jakovlevile vangistus alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra.
2.Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatav S. Jakovlev ja riiklik süüdistaja G. Koovit. Apellantide taotlused ja põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Jakovlevile mõistetud karistuse osas ning selle karmistamist. 2.1.1 Riikliku süüdistaja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata asjaoluga, et S. Jakovlev on varasemalt kolmel korral karistatud isikuks, kusjuures ka varasemad kuriteod hõlmasid vägivalla kasutamist. Samuti pani S. Jakovlev uue kuriteo toime viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal. Need asjaolud viitavad sellele, et S. Jakovlev ei ole varasematest kohtuotsustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. 2.1.2 KarS § 113 näeb sanktsiooni keskmisena ette vangistuse kestusega 10 aastat 6 kuud. Apellandi hinnangul ei tingi kohtuotsuses tuvastatud karistust kergendavad asjaolud nii suurt eemaldumist sanktsiooni keskmisest määrast, mistõttu palub prokurör mõista S. Jakovlevile toimepandud kuriteo eest karistuseks 9 aastat vangistust. 2.2 S. Jakovlev palub samuti tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ning seda vähendada. 2.2.1 Apellandi hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud seda, et ta tunnistas kuriteo toimepanemist ning kahetses seda puhtsüdamlikult. Hommikul, s.o peale kuriteo toimepanemist, kutsus ta kohe politsei ja kiirabi. Samuti tegi ta eeluurimisel koostööd, näidates ära koha, kuhu ta peitis tapmisel kasutatud noa. S. Jakovlev leiab ka seda, et kohus ei arvestanud piisaval määral kannatanu agressiivset käitumist tema suhtes. Ka tunnistajate ütlustest tuleneb, et kannatanu käitus joobeseisundis olles halvasti.
2.2.2 S. Jakovlev on ka seisukohal, et kuivõrd ta tunnistas end koheselt süüdi, siis puudus vajadus DNA-ekspertiiside teostamise järele. Seetõttu ei tuleks neid summasid temalt tervikuna välja mõista.
3.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. novembri 2014 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega 21. novembrini 2014. 3.1 Kohtule esitas enda seisukohad kannatanu T.A. , kes palub jätta S. Jakovlevi apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning tutvunud kohtule esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonid jäävad tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
4.Õige on prokuröri osundus kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust omakorda mõjutavad mitmed tegurid, nt isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga ka kannatanu isik ja tema enda käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
5.Eelnevalt kajastatut silmas pidades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonides esitatud argumentidel ei ole alust. 5.1 Nii ei nõustu kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et S. Jakovlevile mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle. Ümber ei ole lükatud süüdistatava väidet selle kohta, et osaliselt oli toimunud konflikt ning selle järelmid tingitud ka kannatanu enda käitumisest (vt kd 2, tlk 55); omamata küll tähendust õigusvastasust välistavas mõttes, on see siiski asjaoluks, mis vahetult mõjutab isikule mõistetavat karistust (vt ka prokuröri seisukohad kd 2, tlk 62). Samuti ei saa kahtluse alla seada seda, et S. Jakovlev kutsus ise välja nii kiirabi kui ka politsei, samuti ei eitanud ta kunagi toimepandud kuritegu. Kogu menetluse vältel on ta enda süüd tunnistanud, sh ka ütluste seostamisel olustikuga (kd 1, tlk 69 jj), vabatahtlikult andis ta välja ka kuriteo toimepanemisel kasutatud ning esialgselt peidetud külmrelva (kd 1, tlk 70). Ka on S. Jakovlev toimepandud kuritegu kogu menetluse vältel, sh ka kohtumenetluses, puhtsüdamlikult kahetsenud (kd 2, tlk 57, 66). Tuvastamist leidnud kuriteo toimepanemise asjaolud, samuti mitmete karistust kergendavate asjaolude esinemine võimaldavad ka ringkonnakohtu hinnangul mõista süüdistatavale karistuseks vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra selliselt, nagu on seda teinud maakohus. 5.2 Samal ajal aga ei saa nõustuda süüdistatavaga, et nimetatud asjaolud annavad alust talle veel väiksema karistuse mõistmiseks; siinkohal on ilmselgeks takistuseks juba eripreventiivsed asjaolud. Asjakohaseks tuleb siinkohal lugeda prokuröri poolt märgitut, et S. Jakovlev on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sh ka vägivalla rakendamist hõlmanud süütegude eest ning nagu ilmneb, ei ole varasemad karistused positiivse eripreventsiooni tähenduses piisavat toimet omanud.
Kõnekas on siinkohal ka fakt, et vaatluse all oleva kuriteo pani S. Jakovlev toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Juba seetõttu peab ringkonnakohus süüdistatavale mõistetud karistuse täiendavat leevendamist täielikult välistatuks ning ei pea vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda.
6.Põhjendamatuks loeb ringkonnakohus S. Jakovlevi apellatsiooni ka osas, milles ta taotleb DNA-ekspertiisi kulude riigi kanda jätmist argumendil, et ta on ennast kogu menetluse vältel süüdi tunnistanud. Analoogiliste situatsioonide lahendamisel on kohtupraktikas kestvalt märgitud, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes ning konkreetsel ajahetkel teadaoleva teabe valguses ehk teisisõnu – prokuröril puudus selles situatsioonis võimalus ette prognoosida S. Jakovlevi menetluslikku käitumist, sh enda süü tunnistamist/mittetunnistamist järgnevas kohtumenetluse staadiumis. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine kujutab endast ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine enda teo tunnistamine põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Nii on kohtupraktikas leitud, et põhjendatud ei ole vaid selliste ekspertiisikulude väljamõistmine, mis enda olemuselt ei ole kohased aitama kaasa konkreetse kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKo 3-1-1-120-12, p 5 jj). Käesoleval juhtumil sellega aga tegemist ei ole, mistõttu tuleb ka selles küsimuses jätta S. Jakovlevi apellatsioon rahuldamata.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.