Kohtulahend

1-14-2810 Tunnistada Stanislav Jakovlev süüdi KarS § 113 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.12.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista Stanislav Jakovlevile liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 17.10.2013. Stanislav Jakovlevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: sokid, kilekott „Maxima“, suitsukonid, viinapudel, pits, klaas, kruus, dressid, kannatanu pluus ja särk, 6 nuga, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides eraldi karpides - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Stanislav Jakovlevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Xxx Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 720 (seitsesada kakskümmend) eurot 36 senti, ekspertiiside tegemise eest 4967 (neli tuhat üheksasada kuuskümmend seitse) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Xxx Massalina poolt 09.04.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot 20 senti, kaitsja Xxx Massalina poolt 02.-03.06.2014 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 702 (seitsesada kaks) eurot. Määrata, et Stanislav Jakovlevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Stanislav Jakovlev, 1-14-2810, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. juunist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 13. oktoobrist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1-14-2810 Stanislav Jakovlev ́i süüdistatakse selles, et tema lõi ajavahemikul 16.10.2013.a kell 21.00 kuni 17.10.2013.a kell 01.35 Narvas aadressil xxx ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus noaga kahel korral Xxx ́ile rindkere piirkonda, millega tekitas Xxx ́ile kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel, mille tagajärjena Xxx selles korteris suri. Teise inimese tapmisega pani Stanislav Jakovlev toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Stanislav Jakovlev tunnistas kohtuistungil oma süüd ning selgitas kohtus, et Xxxiga ta oli tuttav umbes 10 aastat. Xxx tarvitas tihti alkoholi. Alkoholijoobeseisundis oli Xxx konfliktne, kuid nende vahel konflikte ei ole olnud. Kuni 16.10.2013, ta viimati kohtus Xxxiga 2013 vana aasta Xxxi juures kodus. Tapmise päeval Xxx tuli tema juurde, ta ostis alkoholi ning nad kahekesi hakkasid tarvitama alkoholi tema korteris aadressil xxx. Nad napsitasid, istusid ning kuulasid muusikat. Siis kui kell sai 22.00 siis rääkis Xxxile, et muusika on vaja kinni panna kuna naabrid hakkavad muidu pahandama ja Xxx hakkas siis oma pahameelt väljendama ning karjuma. Ta üritas Xxxit rahustada, selgitas, et kellaaeg on juba palju ja naabrid on vanemad inimesed ning magavad juba, kuid Xxxil oli ükskõik. Siis, kui selles osas rahunes Xxx maha, hakkas Xxx teistel põhjustel külge. Kunagi oli selline juhtum, et temalt varastati telefon aga vargaks osutus Xxxi poeg. Ta kirjutas politseisse avalduse. Xxx hakkas selle kohta esitama pretensioone. Ta ütles Xxxile, et kui ei meeldi, uks on seal ja võid ära minna. Xxx ütles, et ei lähe kuskile enne kui alkohol pole lõpuni joodud. Ütles Xxxile, et tahab magada ja mingu ära, aga Xxx ei lahkunud. Xxx hakkas tülitsema, tegi sammu tema suunas ja arvas, et Xxx kavatseb teda lüüa ja lõi Xxxit esimesena näkku. Xxx üritas teda lüüa 2 või 3 korral ja ei saanud pihta ning see ajas Xxxit veel rohkem marru. Xxx läks laua juurde, ta hakkas Xxxit laua juurest ära tassima, Xxx tahtis laua pealt noa võtta - surus käe noa suunas. Nende vahel käis rüselemine, tal õnnestus Xxxit eemale tõugata, võttis noa ning lõin Xxxit noaga. Ta ei sihtinud konkreetset kohta, ei löönud kõvasti, ta arvas, et isegi riided ei saanud kannatada. Edasi võttis talt Xxxit kinni ja lohistas ta sissekäigu koridori. Kui ta tassis Xxxit korterist välja, siis Xxx komistas ukse peal ja kukkus maha. Ta läks kööki, viskas noa kraanikaussi, peale seda läks Xxxi juurde tagasi ja nägi, et Xxx lebab maas. Mõtles, et Xxx on nii purjus ja tal hakkas Xxxist kahju ja mõtles, et Xxx ei suuda ise koju minna. Pärast lohistas ta enda koridori tagasi, koristas laua pealt asjad ära ja pesi noa puhtaks ning peitis ära, igaks juhuks, Xxxi eest. Hommikul kutsus ta üheaegselt nii kiirabi kui ka politsei kohale, lootis, et Xxxit on veel võimalik päästa. Kannatanu Xxx Xxxa selgitas kohtus, et kannatanu on tema poeg. Poeg elas vanaema juures, vanaema pidas teda üleval. Poeg ei töötanud, tarvitas tihti alkoholi, alkoholi tarvitades sattus poeg konfliktidesse. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta on süüdistatava onu. Süüdistatav pole konfliktne inimene. Kannatanu Xxx oli vaikne, siis kui tarvitas alkoholi, siis võis olla konfliktne. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta on süüdistatava vanaema. Süüdistatav oli väga rahulik noormees, ta ei suutnud lihtsalt leida endale töökohta. Kui Stanislav võttis alkoholi, siis ta muutus uniseks. Xxx, tarvitades alkoholi, käitus end halvasti - solvas teisi, korraldas skandaale.

1-14-2810 Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Lk 1-25 - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on kirjeldatud Narvas aadressil Spordi 4-16 asuva korteri olustikku ning surnukeha paiknemist korteris vahetult peale kuriteo toimepanemist. Lk 26-41 - surnu ekspertiisiakti nr 13E-IDS0031/270 koos fototabeliga, mille kohaselt Xxxile oli tekitatud kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel, mille tagajärjena Xxx suri. Surma saabumise hetkel oli Xxx raskes alkohoolses joobes. Lk 42 - indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kust nähtub, et süüdistataval 17.10.2013 kell 04.56 tuvastati joobeks 1,11 mg väljahingatavas õhus. Lk 43 - süüdistatava kainenemisele toimetamise protokoll Lk 44-47 - Stanislav Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et süüdistataval kinnipidamisel seljas olid teksapüksid vereplekkidega ning õla õmbluse piirkonnas verega määrdunud valge dressipluus varrukatega, must jope, mustad saapad. Lk 48-54 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega on vaadeldud süüdistatava ja kannatanu seljas vahetult peale kuriteo toimepanemist olnud riietus. Esimeseks objektiks on võetud kahtlustatava vest, mis on sinist värvi. Mingeid nähtavaid jälgi vesti pealt avastatud ei ole. Samuti kahtlustatavalt kinnipidamisel äravõetud sinist värvi teksad. Teksade sees on rihm, mingeid nähtavaid jälgi teksade pealt avastatud ei ole. Samuti on vaadeldavaks objektis kannatult ära võetud hall pluus lukuga. Pluusi pinnalt oli avastatud kaks auku eespool. Järgmine objekt on kannatanult ära võetud roheline särk, särgilt olid avastatud vereplekid, nii eespool kui ka tagapool ning samasugused kaks läbivat auku eespool. Lk 55-64 - DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1302, kust nähtub, et vestilt võetud proovist saadi DNA analüüsi täisprofiil, selles profiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxxi DNA profiiliga. Alljärgnevalt loetletud proovidest teine proov teiselt sokilt ja proov sigaretikonist nr. 4 tumeda filtriga, saadi DNA analüüsil täisprofiilid, nendes profiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxxi profiiliga. Teksapükstelt võetud teises proovis saadi DNA täisprofiil, selles profiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxxi DNA profiiliga. Lk 65-71 - ütluste ja olustiku seostamise protokolli koos videosalvestusega, kus on jäädvustatud süüdistatava poolsed selgitused sündmuskohal selle kohta, kuidas kannatanu tapmine toimus ja, kuidas leiti kuriteo toimepanemisel kasutatud nuga. Lk 72-74 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille käigus on kirjeldatud süüdistatava elukohast ütluste olustikuga seostamisel leitud ning kannatanu löömisel kasutatud nuga. Protokollist tuleneb, et vaatlusobjektiks on ütluste olustikuga seostamise käigus võetud kööginuga. Noa üldpikkus on 30 cm, tera pikkus on 18 cm, noa käepideme pikkus on 12 cm, käepide on plastmassist ja musta värvi, tera laius keskmises osas on 2,8 cm, noa teral on/ei ole avastatud jälgi. Lk 75-87 - meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akti nr 13E-PõM0022 koos fototabeliga, kust nähtub, et eksperdi arvamus on järgmine: Ekspertiisiks esitatud riideesemetes esinevad riidekoe vigastused, särgi ja pluusi tagaosas vasakul pool esinevad vigastused võisid olla tekitatud terava vägivalla toimel löökidest torke-lõikevahendiga. Teised riidekoe vigastused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel rebimisest ja/või kulumisest pikaajalisel kandmisel. Ekspertiisiks esitatud

1-14-2810 nahatükis esineb torke-lõikehaav, mis võis olla tekitatud löögist ühe lõikeservaga noaga, mille seljaosa paksus on rohkem kui 1 mm ja seljaosa servad hästi väljendunud. Torke-lõikehaava tekke mehhanismiks võis olla löök noaga nurga all naha pinnale surumisega noa seljale, noa selja asukohaga all pool. Xxxi surnukehal ja riietel esinevad terariista vigastused võisid olla tekitatud noaga nr. 9, vähetõenäoline, et noaga nr. 4,5 ja 8 ning on välistatud, et noaga nr. 6 ja 7. Nuga nr. 9 on võetud ütluste ja olustiku seostamise käigus. Lk 88-102 - kriminaalmenetluse kulusid tõendavad dokumendid. Lk 103-112 Stanislav Jakovlevi karistusregistri väljavõte ning kohtuotsuste koopiad, kust nähtub, et Stanislav Jakovlev on varem korduvalt vägivallaga soetud kuritegude toimepanemise eest karistatud ning temale inkrimineeritud kuritegu on pandud toime katseaja kestel.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas a. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Jakovlevi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - tapmises, s.o kuriteos KarS § 113 järgi on tõendamist leidnud, ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. b. Surnu ekspertiisiaktiga nr 13E-IDS0031/270 on tõendatud, et Xxxile oli tekitatud kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel, mille tagajärjena Xxx suri. Surma saabumise hetkel oli Xxx raskes alkohoolses joobes. Peale selle, Xxxi surnukehal sedastati teisi kahavigastusi ka. c. Süüdistatav Jakovlev tunnistas end süüdi ning andis nii kohtuistungil, kui ka eeluurimises (vt lk 6571 - ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos videosalvestusega) üksikasjalikke ütlusi sellest, kuidas ta pärast ühist alkoholi tarvitamist, tekkinud olmetüli käigus, lõi kannatanut kahel korral noaga. Süüdistatava Jakovlevi ütlused on kooskõlas teiste tõenditega – nii surnu ekspertiisi aktiga, kui ka meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktiga, millest nähtub, et Xxxi surnukehal ja riietel esinevad terariista vigastused võisid olla tekitatud noaga nr. 9, mis on antud Jakovlevi poolt välja tema ütluste olustikuga seostamise käigus. DNA ekspertiisiaktiga on tõendatud, et süüdistatava riietelt (vestilt ja teksapükstelt) leiti kannatanu verd. d.

1-14-2810 Ülalnimetatud ekspertiisiaktide ning süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Xxx oli tapetud just süüdistatava Jakovlevi poolt. Tapmise motiiviks oli ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud olmetüli. Süüdistatava poolt tekitatud noahaavade ning kannatanu surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos. Kannatanu suri kohapeal. e. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Jakovlev pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Jakovlev, lüües kannatanut kahel korral noaga piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid - rindkere piirkonda - pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönas seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-1-85-96). Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Jakovlev pani tahtlikult toime esimese astme kuriteo. Süüdistatava Jakovlevi karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Jakovlevi süü aste pole suur, kuna ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet - mõista Jakovlevile vangistus alla KarS §113 sanktsiooni keskmist määra. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.12.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/

1-14-2810 Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Ert Rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Svetlana Sepp Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.