lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8162/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8162/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8162/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-8162

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2014. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-8162

Kohtukoosseis

Orvi Tali, Pavel Gontšarov, Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2014 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav L.I (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a otsus L.I-lt väljamõistmises muutmata.
2.Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

menetluskulude

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 09.10.2014 otsusega tunnistati L.I kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Samuti tunnistati L.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelnevalt nimetatud liitkaristuse, s.o 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.04.2014.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel L.I-lt riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 276 eurot, s.o kokku 808,50 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.I võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine osamakse – esimesel 11 kuul 67 eurot ja 12. kuul 71,50 eurot – tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest. 1(2)

1-14-8162

3.Maakohtu otsuse peale esitas D. Sukova menetluskulude väljamõistmise peale määruskaebuse, milles palub tühistada menetluskulude tasumise. Kaebaja märgib, et kuna ta viibib vanglas, ei teki tal võimalust raha teenida. Tal ei ole võimalik tasuda rahalisi nõudeid sellises ulatuses ja isegi pärast vabanemist, arvestades tema resotsialiseerumist, ei ole ta maksevõimeline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 30.09.2014 on prokurör, süüdistatav L.I ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlminud kokkuleppe (1. kd, tl 295-297), mille kohaselt on L.I-le selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 532,50 eurot ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti selgitati, et süüdistatav peab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tasuma kriminaalmenetluse kulud, milleks kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kaitsja M. Allikmäe õigusabikulu 276 eurot. Kaitsja osalemisest kuriteo kohtulikul arutamisel L.I loobus (1. kd, tl 297). Harju Maakohtu 09.10.2014 istungil jäid süüdistatav ja prokurör 30.09.2014 sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (2. kd, tl 3-4). Prokurör palus kohtuistungil menetluskulud ja sundraha süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust.
5.KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kand a. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel aga arvestanud L.I varalist seisundit ja võimaldanud L.I tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul L.I-le vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Seonduvalt L.I väitega, et tal puudub vangistuses sissetulek, märgib ringinnakohus, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12). VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, andmeid ei ole selle kohta, et L.I ei oleks tervislikel põhjustel võimeline tööd tegema. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
6.Juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg -st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.10.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Orvi Tali

Pavel Gontšarov

Andres Parmas 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.