Kriminaalasi nr 1-13-6464
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25 november 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-6464
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne J.O kohta
Süüdimõistetu
J.O isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele J.O-le 15.07.2013.a Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-6464 karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates J.O 05.11.2014.a.
kinnipidamisest, s.o
Tõkend- vahistamine jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
J.O on Viru Maakohtu 15.07.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-13-6464 süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 15.-17.06.2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati J.O-le 1 (3)
mõistetud vangistus 534 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks allutati J.O Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 22.07.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik, Sirje Vasemägi, kohtule erakorralise ettekande J.O kohta, kuna viimane ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ning hoiab kõrvale talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest. 27.08.2014.a Tartu Maakohtu määrusega kohustati J.O KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. Kriminaalhooldaja on esitanud 20.10.2014. a teise erakorralise ettekande J.O kohta seoses KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse korduva rikkumisega, KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud kohustuse mittetäitmisega ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmisega. Lisaks sellele on ilmnenud kontrollnõuete rikkumisi, kuna J.O ei ilmu registreerima kriminaalhooldaja poolt määratud ajal. Ettekande kohaselt tuvastati 03.09.2014.a J.O tema kontrollimisel alkoholijoove, indikaatorvahendi näit oli 1,428 mg/L. 26.09.2014.a antud seletuses tunnistab hooldusalune, et tal tekkis isu alkoholi järele ja sellepärast tarbis seda. Üldkasulikku tööd ei tee ta seepärast, et ta ei jõua iga päev kodust Jõgevale ja Jõgevalt koju sõita ning vahepeal oli võimalus tasulise töö tegemiseks. Registreerimiskohustust ei ole J.O täitnud, kuna käis sõbraga kalal. Psühhiaatri juurde ei ole jõudnud, kuna puudusid ressursid. Kriminaalhooldaja kirjutab erakorralises ettekandes, et J.O käitumine on olnud kriminaalhooldust takistav, oma käitumises leiab hooldusalune korduvalt õigustusi ega tee pingutusi muutumiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole üldkasulik töö J.O puhul oma eesmärki täitnud ja tegi ettepaneku KarS § 69 lg 6 alusel pöörata karistus täitmisele sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas, kuna ei pea J.O kriminaalhoolduse jätkamist võimalikuks. Kohus määras kohtuistungi ajaks 03.11.2014.a, J.O kohtuistungile ei ilmunud ning kohtule enda mitteilmumist ei ole põhjendanud. Kohtukutse anti üle 23.10.2014.a J.O kasuisale edasiandmiseks. Istungil avaldas kriminaalhooldaja, et kohtus J.O-ga reedel, J.O oli teadlik istungi toimumisest. Kriminaalhooldaja taotles kohtus J.O suhtes tõkendi kohaldamist ja tema vahistamist. Tartu Maakohtu 03.11.2014.a määrusega kohaldati J.O suhtes tõkendina vahistamist. 05.11.2014.a kirjaga teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseijaoskond, et on tabanud süüdimõistetu J.O 05.11.2014.a kell 07.17 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning toimetanud isiku Jõgeva arestikambrisse. Samal päeval kuulas kohtunik vahistatu üle. J.O tunnistas, et on katseaja nõudeid rikkunud, istungile ei ilmunud, kuna tal olid jääknähud, kuid avaldas soovi kuni kohtuistungini vabaduses olla. Kohus leidis, et vahistamine on põhjendatud ja jättis J.O vahi alla. 06.11.2014.a viidi J.O Lõuna prefektuuri Jõgeva arestikambrist üle Tartu Vanglasse.
2 (3)
25.11.2014.a istungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja avaldas, et septembris, oktoobris ja novembris ei ole J.O üldkasulikku tööd teinud, tegemata üldkasuliku töö tundide arv on 288 tundi. J.O avaldas, et ta oleks võinud karistuse vabaduses kanda, kuid ei kasutanud seda võimalust. Alkoholiprobleemi ta nii suureks ei pea, et see tööd segaks teha, kuid tal ei olnud liiklusvahendit, millega Siimustist Jõgevale käia, raha transpordi jaoks samuti mitte. J.O avaldas, et on nõus vangistust kandma minema.
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda oma karistus ära vabaduses. Sellegipoolest ei ole ta sooritanud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd ega järginud katseajaks määratud lisakohustusi. J.O on diagnoositud alkoholisõltuvus, teda on nõustatud alkoholist täieliku loobumise osas ning kohustatud 27.08.2014.a Tartu Maakohtu määrusega täiendava lisakohustusena pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. J.O ei ole asunud täitma kumbagi talle määratud lisakohustust, samuti ei ole kasutanud alternatiivseid alkoholist loobumise variante. Kõik eelnev näitab, et J.O ei ole tegelikult motiveeritud oma probleemiga tegelema. Käesolevalt ei ole kohtule teada mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt ka üldkasuliku töö tegemist. Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi korduvalt. Seega on J.O suhtunud ükskõikselt talle antud võimalusse kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et korduva rikkumise puhul on kriminaalhooldaja ettepanek J.O-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et J.O-le ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Istungil antud ütluste kohaselt on J.O nõus vangistust kandma minema. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 288 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2 -le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on J.O-le karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 4 kuud ja 24 päeva vangistust. J.O suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist alates 05.11.2014.a. Kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. J.O karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o 05.11.2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.