Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: I.D süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi (teda on korduvalt karistatud KarS § 199 alusel, viimase aasta jooksul karistatud 03.01.2014, 31.01.2014, 08.02.2014, 25.08.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg2 järgi), vabanedes viimase karistuse kandmiselt 29.08.2014, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti, viibides 19.11.2014 kella 21.13 paiku Rimi Eesti Food AS asuvas Kalevipoja Säästumarket kaupluses aadressil Kalevipoja põik 8,Tallinn, võõra vallasasja omastamise eesmärgil üritas võtta kaupa koguväärtusega 19,98 eurot, aga nimelt: kaks 0,5-liitrist pudelit Ibis Brandy X.O. 36%, ühe pudeli maksumus 9,99 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusele. Oma sellise tegevusega I.D isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: -Rimi Eesti Food AS avaldus (tlk 2-4); -tunnistaja XXXütlused (tlk 6-8); -kahtlustatava I.D ütlused (tlk 31-34); -karistusregistri teade (tlk 17-23); -kinnipeetava I.D andmed (tlk 38) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on I.D-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel tuleb arvestada seda, et isikut on selle aasta jooksul juba neli korda karistatud. I.D-le määratud keskmiselt 3 kuulised vangistused on asendatud ÜKT-ga. Viimati vabanes I.D karistuse kandmiselt 29.08.2014.a. Seega on varastamine kujunenud I.D elustiiliks. Prokurör taotles I.D süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. I.D tuleb ära kanda 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 19.11.2014.a. Süüdistatava seisukoht: I.D tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Oma viimases sõnas lisas I.D, et saab aru, et on toime pannud kuriteo. Varastas maha müümise eesmärgil, et süüa osta. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja märkis, et kahetsusväärselt on tema kaitsealune püüdnud varastada alkoholi. Prokuröri poolt taotletud karistus on aga liiga karm, kuna isik tunnistab oma süüd, kahetseb ning kahju puudub. Anda menetluskulude tasumiseks I.D-le pikem aeg. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et I.D süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. I.D on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 31-34) selle kohta, et ta läks 19.11.2014.a. kella 21:10 ajal kauplusesse Kalevipoja Säästumarket, eesmärgiga varastada alkoholi. Viibides alkoholiosakonnas võttis riiulist kaks 0,5 liitrilist pudelit brändit ning pani need endale ostukorvi, pärast seda aga peitis need samad pudelid enda jope sisetaskutesse. Seejärel möödus ta kassades, jättes kauba eest tasumata. Kaupluse ukse juures tuli tema juurde turvatöötaja, kes toimetas ta turvaruumi. Kinnipidamise käigus andis ta turvatöötajatele välja varastatud alkoholipudelid, misjärel toimetati ta politseijaoskonda. Tahtis varastada alkoholi enda tarbeks, kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ning lubab rohkem mitte varastada. Rimi Eesti Food AS-i teenindusjuht Svetlana Kuzmenko on politseile avaldanud (tlk.2), et 19.11.2014.a. möödus I.D Kalevipoja põik 8 Tallinnast asuvast Rimi Eesti Food AS-i Kalevipoja Säm kaupluse kassadest, jättes tasumata 2 tk Brändy Ibis X.O. eest, mille kogumaksumus

oli 19,98 eurot. Avalduse juurde on lisatud ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga (tlk.3-4). Antud ettekandest nähtub, et 19.11.2014.a Securitas Eesti AS-i turvatöötaja XXXmärkas tööl olles, aadressil Kalevipoja põik 8, videovalvekaamerast, kuidas meesterahvas võttis alkoholiosakonnast kaks pudelit ning pani need endale ostukorvi. Kuna isik ei tasunud võetud kauba eest, siis pidas ta kinni. Isiku turvakontrolli käigus avastati kaks pdl. alkohoolset jooki Ibis Brandy, mille kogumaksumus oli 19,98 eurot. Kriminaalasjas on XXX ka tunnistajana üle kuulatud (tlk 6-8), millest nähtuvalt annab tunnistaja samaseid ütlused, mille on välja toonud ettekandes: oli 19.11.2014.a. tööl Tallinnas Kalevipoja 12, asuvas kaupluses Kalevipoja Säästumarket, kui märkas kella 21:10 ajal videovalvekaameratest, kuidas meesterahvas, viibides alkoholiosakonnas, pani ostukorvi kaks pudelit alkoholijooki. Seejärel möödus isik kassadest jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva jope taskust kaks pudelit alkoholijooki X.O Ibis Brandy, 50cl, mille kogumaksumus oli 19,98 eurot. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. I.D tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta nii tunnistaja XXXettekannet/ütluseid kui ka kahtlustatava I.D enda ütluseid. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas I.D varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. I.D objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil-läks kauplusesse eesmärgiga varastada, võttis kaupluses olles kaks pudelit alkohoolset jooki, peitis need endale taskusse ning möödus kassadest. Seega pani ta teo toime kavatsetult. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava I.D poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et I.D poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t I.D süüksarvatav tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide kohaselt on I.D eelnevalt, korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, samuti ka 1-l korral väärteokorras (vt karistusregistri väljatrükki tlk 17-23).

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et I.D-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. I.D pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on I.D näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. I.D-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kuigi I.D on eeluurimisel avaldanud kahetust, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus märgib, et antud asjas ei saa olla vähetähtsaks asjaoluks see, et I.D paneb järjepidevalt toime varvastaseid kuritegusid-käesoleval aastal on ta seda toime pannud juba neljandat korda. Kui isik siiralt kahetseks oma tegu, siis prooviks ta oma elu muuta, mitte aga järjepidevalt panna toime üha uusi kuritegusid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus aga ei tuvastanud. Esmalt märgib kohus, et I.D ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd I.D ei tööta. I.D suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud pelgalt kahe kuu möödudes eelmisest karistuse kandmiselt. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole I.D-le avaldanud mingit mõju. Samuti märgib kohus, et I.D ei ole ka otstarbekas vabastada karistuse kandmiselt KarS § 73; § 74 sätete kohaselt, kuna kohtu hinnangul ei täidaks tingimuslik vangistus karistuse eripreventiivset eesmärki. I.D on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, sh on tema suhtes kohaldatud nii tingimuslikku kui lühiajalist reaalset vangistust. Kohtul puudub veendumus, et tingimisi kohaldatav vangistus täidaks karistuse põhieesmärgi – mõjutaks isikut hoiduma uute kuritegude toime panemisest. I.D näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kelle suhtes võib mõju avaldada üksnes reaalne vangistus, mille pikkus peaks olema mõnevõrra suurem kui eelneval korral mõistetud. Kohtu arvates on I.D-le kohane mõista karistuseks 5 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata 1/3.

Kohtu hinnangul tuleb I.D suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. I.D näol on kahetsusväärselt tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt isiku varasem karistatus nii väärteo kui ka kriminaalkorras (tlk.17-23). Eeltoodu alusel leiab kohus, et I.D tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud. Vähendada I.D-le mõistetud karistust 1/3 võrra. I.D peab ära kandma 3 (kolme) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda I.D poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tallinna Vanglal arvestada karistusaja algust isiku kinnipidamisest, so 19.11.2014. Kohaldada I.D suhtes tõkendit vahistamine. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd I.D nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. I.D-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles kohtus menetluskulude ajatamist. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub menetluskulude riigi kanda jätmise alus. I.D on täisealine isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb I.D-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha

266,25 eurot ja kaitsjatasu 144,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul, arvates otsuse jõustumisest. Tasumise graafik, osamaksete suurus ning makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele.

kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.