lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1841/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-1841/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1841/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.04.20131-13-1841/34Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.11.20141-13-1841/46Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1841

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 4. novembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Stanislav Korsaki kaitsja advokaat Arina Liskmann-Getsu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Stanislav Korsak on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1841 KarS § 142 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 5 kuud vangistust; KarS § 146 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 12.04.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks S. Korsakile 4 aastat vangistust, millest eelmise otsuse kohaselt lugeda kantuks 3 päeva. Kandmisele kuulus seega 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamisest, s.o 25.09.2012. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.09.2016.
2.Tartu Maakohtu 04.11.2014 määrusega jäeti S. Korsak tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg 2 p-s 1 ja 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 S. Korsaki vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on võimalik asuda elama endale kuuluvasse keskmises seisukorras 3-toalisesse korterisse. Seal elas ta ka varem. Korteris elab antud hetkel S. Korsaki isa. Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud sotsiaalkindlustusameti 24.07.2013 otsus S. Korsaki isa puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks, mille kohaselt vajab S. Korsaki isa igal ööpäeval kõrvalabi. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub aga, et S. Korsaki isa tuleb igapäevaselt toime ja on enda sõnul valmis lisaks ka poega toetama. Enne vangistust töötas S. Korsak ametlikult kaugsõidu autojuhina. Vabanemise korral garanteerib XXX OÜ talle töökoha autojuhina, töötasuga 600 eurot kuus. 2.2 Vaatamata positiivsetele asjaoludele esineb rohkem ennetähtaegset vabastamist üle kaaluvat negatiivset. S. Korsak on kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud, hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud huligaansuse ja varguse eest. Harju Maakohtu 12.04.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2157 karistati S. Korsakit sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ning sugulise kire rahuldamise eest lapseealisega. Mõistetud karistusest vabastati S. Korsak tingimuslikult 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Käesolevat karistust kannab ta samalaadse kuriteo eest - sugulise kire vägivaldse rahuldamise ja sugulise kire rahuldamise eest lapseealisega. Kuritegu, mille eest käesolevalt karistust kannab, on toime pandud katseajal. 2.3 Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides ega ka tööhõives, kuigi need on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seega ei ole käesolevaks ajaks maandatud ka riskid, mis on S. Korsaki kuritegeliku käitumise põhjustanud. Vaatamata asjaolule, et hetkel ei oma süüdimõistetu kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei saa asuda seisukohale, et tema käitumine vangistuse jooksul oleks olnud laitmatu. 2.4 Kokkuvõtlikult leidis kohus, et puudub veendumus, et S. Korsak oleks tegelikult muutusteks valmis ja sooviks elada seaduskuulekalt. Talle on varem juba antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta ei ole seda hinnanud. Ei esine ka erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks ning esimesel seaduses sätestatud võimalusel oleks see ka toimepandud kuritegusid arvestades selgelt ennatlik. Ainuüksi asjaolu, et süüdimõistetul on vabaduses toetamist vajavaid lähedasi, ei saa olla ennetähtaegse vabastamise aluseks.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada S. Korsak ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 3.1 Kaitsja nõustub kohtuga, et tingimisi vabastamine ei ole süüdimõistetud isikule a priori tagatud, kuid S. Korsak on inimene, kellel on tugev motivatsioon vabaduses viibida. Tal on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning 86-aastane hoolitsust vajav invaliidist isa, kes vajab ööpäevaringset kõrvalabi. Samuti osundas kohus S. Korsakit mittevabastades kustunud karistustele, milline on juriidiliselt ebakorrektne. 3.2 Kohus ei ole arvestanud kriminaalhooldaja arvamust. S. Korsak on juba üle 2 aasta viibinud kinnipidamisasutuses ning karistuse kandmise ajal ei ole tal esinenud ühtegi distsiplinaarkaristust. Tema käitumine kinnitab, et ta on teinud endisest elust järeldused ja asunud paranemise teele. 3.3 Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et S. Korsaki iseloomustus on väljastatud menetlusnormide rikkumisega. Iseloomustuse allkirjastanud isik ei ole kordagi süüdimõistetuga vestelnud. Seetõttu ei saa iseloomustust pidada objektiivseks. Selles märgitud riskihinnang ei kujuta tegelikku olukorda, ega ole põhjendatud.

3.4 S. Korsaki puhul on uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini, sest ta on läbinud sotsiaalprogrammi, tal on garanteeritud töökoht ja konkurentsivõimeline töötasu. Tal on toetust vajav isa. Kinnipidamisasutuses viibitud aja jooksul on S. Korsak teinud vastavad järeldused ja soovib elada vabaduses. Ka kriminaalhooldusametnik toetab vabastamist. Elektrooniline valve tagab S. Korsaki liikumise ja suhtlemise piirangud ning ühtlasi ka õiguskuuleka käitumise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.KarS § 76 lg 3 näeb ette erinevad kriteeriumid, mida kohus ennetähtaegse vabastamise puhul kaalutlusõiguse rakendamisel peab arvestama. Selles osas ei saa apellatsioonikohus maakohtule etteheiteid teha – maakohus on arvestanud seaduses sätestatud materiaalseid eeldusi kogumis ja sellest nähtub, miks kohtul puudus veendumus, et S. Korsak on muutusteks valmis ja soovib elada seaduskuulekalt. Määrusest nähtub, et kaalukeeleks on saanud S. Korsaki kriminaalne minevik, tema viimaste seksuaalse enesemääratlemise vastaste kuritegude asjaolud ning viimase kuriteo toimepanemine katseajal. Kohus on positiivseks pidanud isikul elu- ja töökoha olemasolu. Ringkonnakohtul puudub seega alus teha maakohtu määrusele etteheiteid. Liiatigi võib kinnipeetava puhul sedastada, et ka varasem töökoht ning kindel elukoht ei omanud kuritegusid ärahoidvat toimet. Seega puudub igasugune alus väita, et sel korral garanteeriks eluja töökoht ning konkurentsivõimeline töötasu uute kuritegude toimepanemisest hoidumise. S. Korsaki kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine ja seksuaalne motiiv.
6.Kinnipeetav on väitnud, et tema iseloomustus on koostatud isiku poolt, kes ei ole temaga isegi vestelnud. Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et S. Korsak on oma kinnipidamise ajal vestelnud vähemalt kolmel korral kontaktisikuga. Kontaktisikud on vahetunud (tl 25 pöördel). Apellatsioonikohus märgib, et kui S. Korsakil on etteheiteid iseloomustuse koostamisele, on tõhusaim viis saada selgitusi või vaidlustada selles tehtud järeldusi esitades selleks taotluse vanglale. Kohus arvestab kinnipeetava kohta tehtud iseloomustust vaid kui üht iseloomustavat materjali. Apellatsioonikohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, et kuna iseloomustuse on allkirjastanud isik, kes ei ole kordagi süüdimõistetuga vestelnud, ei kujuta selles määratud riskihinnang tegelikku olukorda. Riskihinnang kujuneb erinevate staatilistel ja dünaamilistel ennustajatel ning kinnipeetava kriminogeenseid riske ja ohtlikkust hinnatakse karistusaja alguses. Selgitatakse ka välja tegevused, millega mõjutada süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Maakohus on S. Korsaki puhul välja toonud asjaolu, et ta ei ole üheski sotsiaalprogrammis, mis maandaks kuritegelikke riske, osalenud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul omab asjas olulist tähtsust see, et kinnipeetavale koostatud riskihinnangus on uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62% ja ta on tunnistatud vangla poolt kõrgohtlikuks lastele. Kõrgohtlikuks tunnistatakse kinnipeetavad, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur. Prokurör on oma arvamuses märkinud, et S. Korsak asuks vabanemise korral elama laste mänguväljaku lähedusse, mis loob reaalse ohu sarnaste kuritegude kordumiseks. Isiku iseloomustusest nähtub, et S. Korsak keeldub oma kuritegusid tunnistamast ja probleemidega tegelemast.
8.Kokkuvõtlikult leiab ka ringkonnakohus, et ehkki käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses ja elu- ning töökoha olemasolust, ei kaalu need praegu veel üle kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista tõsikindlalt riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.