1-13-494/173 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.R.O vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.O-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 14.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. XXXRingkonnakohtu 21.04.2014.a kohtuotsusega mõisteti R.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. R.O karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusele liideti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 01.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 7 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristus on seega 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 4 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus oli 05.09.2014.a ja lõpp on 06.09.2015.a. R.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vabanemist elas XXX, peale vabanemist asub sinna elama. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.O kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted oma perekonnaga on toetavad. Korter aadressil XXX on kinnipeetava isa omandis. Peale vabanemist asub R.O elama oma perekonna juurde. Kindel töökoht peale vabanemist puudub. R.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta R.O ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 13.10.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Seisukoha aluseks on, et isikut on kriminaalkorras karistatud neljandat korda ja karistatud reaalse vangistusega juba teist korda, mis näitab, et isik ei ole varasema karistuse mõjul oma õigusvastast käitumist muutnud. Isik kannab käesoleval ajal karistust nelja varguse episoodi eest. Kinnipeetava iseloomustuses on isiku suhtumiste ja hoiakute kohta kirjapandu ülimalt negatiivne ning viitab selgele riskile, et

vabanedes isik võib väga tõenäoliselt toime panna uusi kuritegusid. Prokuröri abi leiab, et kuni vangistus ei ole avaldanud mõju isiku hoiakutele ja käitumisele ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.O arvamuse, leiab, et R.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.O kannab karistust teise astme kuriteo eest ning vastavalt kohtuotsusele on ta eelvangistuses viibinud 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva. Vangistust kannab alates 05.09.2014.a. Kohus arvestab, et vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning kinnipeetava käitumine vanglas olnud korrektne. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud R.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist ja narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R.O olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa R.O edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.