lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-10863/145

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-10863/145
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-10863/17Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.10.20111-10-10863/31Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.01.20121-10-10863/50Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.05.20121-10-10863/52Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.05.20121-10-10863/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.10.20121-10-10863/66Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.11.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-10863 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. oktoobri 2014 määrus Aleksei Studenikini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse

prokurör Enn Pustak, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata ja prokurör Enn Pustaku määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõisteti Aleksei Studenikin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 28.05.2012 ja lõpp 28.11.2016.
2.Viru Maakohtu 30.10.2014 määrusega vabastati A. Studenikin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus märkis, et kinnipeetaval on vabaduses tema abi vajavad lähedased, isikul on kindel töökoht ning elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.
1-10-10863/137
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
30.10.2014
1-10-10863/179Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.09.2016
1-10-10863/188Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.01.2019
2.2.
Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et isiku käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti võttis maakohus arvesse, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (18%) ning isiku vabastamist toetab ka vangla. Maakohus leidis, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et isik on asunud end parandama ning seega saab talle anda võimaluse

näidata, et ta suudab ka vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

2.3.Maakohus märkis, et vabastades A. Studenikini tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see teda uuesti ühiskonda sotsialiseeruda ning motiveerib teda uute seaduserikkumiste toimepanekust hoiduma. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks A. Studenikinile maakohtu hinnangul võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi seaduskuulekat eluviisi järgima. Maakohus jõudis seisukohale, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.
2.4.Maakohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust, tuleb A. Studenikin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastada.
3.Viru Maakohtu 30.10.2014 määruse peale esitas määruskaebuse prokurör E. Pustak, kes palub tühistada Viru Maakohtu 30.10.2014 määruse ja jätta kinnipeetav A. Studenikin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Prokurör leiab, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel tuleb arvestada eelkõige toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Maakohus on aga kohtumääruse tegemisel lähtunud pigem isiku käitumisest karistuse kandmise ajal ja tema elutingimustest ennetähtaegsel vabanemisel. A. Studenikin on süüdi mõistetud I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole üldjuhul põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel esinemisel vabastada.
3.2.Prokurör märkis, et Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkootikumidega seotud kuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude toimepanemise eest karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vangistusest vabastamine üldjuhul karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Samuti leiab kaebuse esitaja, et A. Studenikini ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
3.3.Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et ära kantud karistusaeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule Viru Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõistetud liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kaebuse esitaja väite kohaselt distsiplinaarkaristuste puudumine ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest

vabastamiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus.

3.4.Samuti on prokuröri kohaselt oluline silmas pidada, et rahvatervisevastased kuriteod oli toime pandud tahtlikult, grupis, ettekavatsetult ning varalise kasu saamise ajendil. A. Studenikinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab ta esimest korda. A. Studenikin asus karistust kandma 28.05.2012 ja tema karistuse kandmise lõpp on 28.11.2016, seega on käesolevaks ajaks karistusest kantud ainult veidi üle 2 aasta ja 5 kuu. Prokuröri hinnangul ei saa seda pidada võrdeliseks toimepandud kuriteo raskusega. A. Studenikinile mõistetud karistuse lühendamine, vähemalt sellises mahus, ei ole põhjendatud. Samuti märgib prokurör, et asja materjalide kohaselt olid kinnipeetaval kindel elukoht ning toetavad lähedased olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei välista nende olemasolu praegu koos elektroonilise valve ja lisakohustuste kohaldamisega uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodule tuginedes leiab prokuratuur, et A. Studenikini ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on ennatlik ja õigustamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Studenikini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla, on käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et prokuröri määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Studenikini enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus vabastada A. Studenikin enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla, tuginedes tema varasemale elukäigule, käitumisele karistuse kandmise ajal ning motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo toimepanemise vähesele tõenäosusele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Studenikin on omandanud puidupingitöölise eriala, töötanud väljaspool vanglat, omandanud riigikeele B2 taseme, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, et tal on vabaduses olemas elukoht ja kindel töökoht ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on kinnipeetava vabastamise juures oluliseks asjaolu, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on siiski kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Ringkonnakohus möönab, et A. Studenikini poolt toime pandud kuritegu on raske, kuid arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis ülejäänud osas iseloomustavad A. Studenikinit positiivselt, tekib antud juhul tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega võimalus hoida isiku õiguskuulekat suhtumist ning anda talle võimalus asuda vabaduses seaduskuulekalt elama.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on A. Studenikini vabastamise aluseks eelkõige tema õiguspärane käitumine vangistuses (puuduvad distsiplinaarkaristused, isik on paigutatud avavangla osakonda ning töötab väljaspool vanglat), varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda), motiveeritus loobuda kuritegelikust käitumisest ning korduva kuriteo toimepanemise vähene tõenäosus (18%). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ning ära kantud karistusaeg kaaluvad mõneti üles A. Studenikini poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Ka narkokuriteo toimepanijate osas, vaatamata kuriteo raskusastmele tuleb siiski kaaluda erandlikult vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isikule kohaldatakse elektroonilist valvet kuue kuu jooksul ning seejärel tuleb tal edasi järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning talle pandud lisakohustusi, mistõttu püsib kontroll isiku käitumise üle ka väljaspool vanglat. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline arvestada, et isik paigutati alates 16.06.2014 Viru Vangla avavanglaosakonda, kus ta töötas ilma probleemideta ka väljaspool vanglat. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul, et A. Studenikin on oma käitumist parandanud, karistus on oma eesmärgi saavutanud ning A. Studenikini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla on igati põhjendatud.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.