Kohtulahend

karistust 8 kuud 14 päeva vangistust suurendada mõistetud karistusega, s.o 4 aastase ja 6 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 14.03.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 15.10.2012.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.03.2012.a ja lõpeb 14.03.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 14.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Maarek Raimeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Maarek Raimet avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Maarek Raimet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Maarek Raimeti vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Maarek Raimeti emale xxxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Maarek Raimeti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maarek Raimet on kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi, peamiselt on kuriteod seotud narkootikumidega- narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, narkootilise aine tarvitamine vanglas, auto narkojoobes juhtimine. Käesolevat vangistust kannab samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maarek Raimet on uimastisõltlane, kellel on vangla hinnangul motivatsioon ja valmidus muuta oma uimastitarvitamist. Käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsioon läbitud. Maarek Raimet osales sõltuvusteemalistel loengutel, MTÜ Convictus 12 sammu tugigrupis, AN tugigrupis, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning täitis töövihiku „Tagasilangusega toimetulek“. Maarek Raimet jätkab õpinguid 8. klassis.

2 (3)

Samas on Maarek Raimetit korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Rikkumise tõsidust näitab asjaolu, et karistuseks on enamikel kordadel mõistetud kartser. Viimane distsiplinaarkaristus oli 06.03.2014.a on mõistetud seetõttu, et skriining test kotiniini suhtes osutus positiivseks. Vabanemise korral asub Maarek Raimet elama ema juurde, kasuisa suri hiljuti. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanemisel on Maarek Raimetil väidetavalt olemas töökoht vennapoja juures ehitustöölisena. Kuna objektid asuvad erinevates piirkondades, ei ole elektroonilise valve perioodil seal töötamine siiski reaalne. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks maandatud Maarek Raimeti puhul tema kriminaalset käitumist põhjustavad riskid. Kinnipeetav on olnud pikaaegne narkootikumides tarvitaja ning sõltuvusest vabanemine on pikk protsess. Kohtu hinnangul on vara asuda seisukohale, et Maarek Raimet suudab vabaduses võimalikku tagasilangust vältida. Viimati oli Maarek Raimetil uimastivaba periood 2010-2011.a, kuid tagasilangus toimus naisest lahkumineku tõttu. Senine rehabilitatsioon on olnud vähene, et olla veendunud, et Maarek Raimet võiks ka vabaduses narkootikumideta toime tulla. Samuti on Maarek Raimetil pooleli individuaalses täitmiskavas ette nähtud põhihariduse omandamine. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Maarek Raimetit on vangistuse jooksul korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja seda ka range kontrolli tingimustes. Antud juhul ei saa kohus asuda seisukohale, et muutused, millest kinnipeetav räägib, ei ole paljasõnalised ja oleks ka tegelikult toimunud. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Maarek Raimeti tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest esimesel seaduses sätestatud võimaluse saabumisel, ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.