Kriminaalasi nr. 1-11-13151
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-11-13151
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson Ipbüker
Asja läbivaatamise kuupäev
14.11.2014 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid D.F ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.F isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta D.F ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.03.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistusega karistuseks 2 aastat vangistust. Kars § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.10.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algus 01.03.2012 ja lõpp 29.02.2016. Kinnipidamisasutuses D.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.
Enne vangistust elas aadressil xxx. Peale vabanemist asub elama samale aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus. xxx eriala omandamine jäi pooleli kolmandal kursusel. Vangistuse perioodil xxx vajaliku arvu punkte. Enne kinnipidamist xxx. Sissetulekuteks oli isiklik töötasu. Varasemalt töötanud ka erinevatel juhutöödel. D.F keeldub vanglas töötamast, on valmis töötama vaid vabaduses. Vangistuse ajal toetavad teda rahaliselt lähedased. Vabanemisel töökohta ei ole, kuid isa on nõus toetama. Kuriteod on toime pandud grupis, millest võib järeldada, et isiku suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Röövimised toime pandud alkoholijoobes. xxx programmi ning on endas kindel ja loodab, et saab oma alkoholi tarvitamisega hakkama. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanemisel elada täiesti alkoholivaba eluviisi. Meditsiiniosakonna andmetel oli kanepi juhutarvitaja. D.F on kriminaalkorras karistatud teist korda. Vanglas viibib esimest korda. 19.06.2012 määratud majandustöödele koristajaks. Keeldus töötamast 22.01.2014 määratud majandustöödele koristajaks. Keeldub töötamast Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%. Viru Vangla toetab D.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx Kolmetoalise korteri omanikuks on kinnipeetav D.F. Korteris elavad praegu D.F-i isa ja noorem vend. Rahvastikuregistri andmetel on D.F-i elukohaks xxx Töökohast garantiikirja ega tööandja kontaktandmeid esitatud ei ole. Varasemalt kriminaalhoolduse järelevalve alla ei olnud D.F määratud. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. D.F taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et D.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D.F nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D.F on kriminaalkorras karistatud 2 korda (röövimise eest). Käesolevat vangistust kannab röövimise eest grupis.
Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega röövimise eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega, jätkas 1 astme kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning süüdimõistetu ei ole suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning D.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem D.F-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tingimisi karistus ei hoiaks D.F-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Ühtlasi tunnustab kohus süüdimõistetut selle eest, et ta on kinnipidamisasutuses läbinud sõltuvusprobleemidega tegelemiseks mõeldud sotsiaalprogrammid. Samuti on tähelepanuväärne, et kinnipeetav on läbinud riigikeele kursused. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning katseajal ajal uue samalaadse 1 astme kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.F-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.