Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 25.03.2014.a.
Kohtuasja number
1-11-13151
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.P’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
P.P , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 01.03.2012 ja lõpp 29.02.2016
Jätta P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, P.P’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 27.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.P ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval ajal kannab P.P karistust Viru Maakohtu 01.03.2012 kohtuotsuse nr 1-11-13151 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistust suurendati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.10.2010 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 01.03.2012.
Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole – kuriteod on vägivaldsed, toime pandud grupis ning alkoholijoobes olles. Ettekavatsetus ja planeeritus on sama. Kinnipeetav määrati majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldus töötamast. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul on vabanedes olemas elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht. Majandusliku toimetuleku oskus on isikul puudulik, tal on täitmata nõudeid ca 1200 euro ulatuses. Isikut on karistatud kahel korral röövimise eest. Kuivõrd kuriteod on toime pandud grupis, võib sellest järeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Röövimised on toime pandud alkoholijoobes olles, samas isik ei taju, et alkohol põhjustab talle ja teistele probleeme. Isiku käitumine on impulsiivne, ta on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Vangla hindab isiku poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 38%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 20.03.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa P.P ’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et P.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ning toimepandud kuritegude raskus, mh vägivaldsus, viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku vägivaldse varavastase kuriteo. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistus ei ole P.P puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav kannab karistust esimese raskusastme vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanute ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Selliste kuritegude puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. Varasem karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks P.P käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude raskusega ega täidaks karistamise üldisi eesmärke. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus ta varasemalt katseajal pani tahtlikult toime uue vägivaldse kuriteo.
Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on 29.02.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal oleks ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokuratuur ei toetanud P.P’i ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 25.03.2014 toimunud videokohtuistungil palus süüdimõistetu võimalust. Ta tunnistas, et ei suuda vanglas korralikult käituda, kuid ei osanud öelda, miks. Ta kinnitas, et on vanglas olles oma vigadest aru saanud. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti prokuröri seisukohtadega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad tema vabastamist mitte toetavad asjaolud üles vabastamist toetavad asjaolud. Vangistatul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti keeldub kinnipeetav talle määratud töö tegemisest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol. Samas isik ise probleemi ei tunnista. Kohus leiab, et kuivõrd isik ise alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel seoseid ei näe, on olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on 38%. Kohus leiab, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et P.P ’i puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule P.P ’ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega.
Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.