Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla S.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 5, 9 järgi Harju Maakohtu 20. mai 2014. a otsus lühimenetluses
Süüdistatav S.D Marina Kalistratova S.D Elukoht: XXXXXXXX X/X-XX, XXXXXXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.10.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati ÜKT-ga ulatuses 240 tundi. 13.12.2012 pöörati karistus täitmisele; 2) 30.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud, vabanes 29.07.2013 pärast karistuse kandmist; 3) 30.12.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud (ärakandmata osa on 5 kuud 27 päeva) tingimisi, katseajaga 18 kuud, karistus kustumata
Kaitsja
Gennadi Kull
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. mai 2014. a kohtuotsus S.D suhtes jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 13. novembril 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus otsustas 20. mai 2014.a. otsusega tunnistada süüdi S.D KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (19.10.2013.a episood) ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel S.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 1 lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.12.2013.a. otsusega mõistetud raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada süüdi S.D KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 järgi (18.05.2014.a. episood) ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel S.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada S.D suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 18.05.2014.a.
2.S.D mõisteti süüdi selles, et selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi: 21.09.2013, 25.09.2013 ja 06.10.2013, taas viibides 19.10.2013 kella 18:31 paiku Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas S kaupluses, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist P AS-ile kuuluvad 6 pakki sigarette “Vogue Blue” koguväärtusega 20,70 eurot ja 6 pakki sigarette “Vogue Menthe” koguväärtusega 20,70 eurot ja väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju P AS-ile summas 41,40 eurot. Seega S.D pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 18.05.2014 kella 19:52 paiku viibides Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX asuvas L kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist P AS-ile kuuluvad 13 pakki sigarette “Vogue Blue” koguväärtusega 46,80 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, põgenes tunnistaja silme all varastatud sigarettidega, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega S.D pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.
ESITATUD APELLATSIOON
2(5)
3.Apellatsiooni maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav S.D, kes leiab, et maakohus ebaõigesti kvalifitseeris tema tegevust süstemaatilise vargusena. 19.10.2013 ja 18.05.2014 toimepandud kuriteo episoodide vahele jääb pikem aeg, kui 6 kuud, seega ei saa selline korduv tegevus moodustada süstemaatilisust. Süüdistatav on seisukohal, et tema on toime pannud väärteo, kuna sigarettide maksumus jäi alla 64€ piirmäärale. Süüdistatav taotleb enda õigeksmõistmist 18.05.2014 varguse katse episoodis. Süüdistatav samuti märgib, et teda on süüdistatud üksnes KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi, kuid kohtuotsuses arusaamatul kombel on tema tegevust kvalifitseeritud ka p 5 järgi, seega kohus on süüdistuse piiridest väljanud, millega raskendas tema olukorda. Süüdistav ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et varguste toimepanemine on muutunud S.D elustiiliks, kuna episoodide vahel on 7 kuud. Süüdistatavale on samuti arusaamatu, miks kohus järeldab, et temal on sõltuvusprobleemid, kui ta pole narkootilisi aineid tarvitanud 10 kuud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
5.Esmalt kohtukolleegium märgib, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et S.D isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 18.05.2014 kella 19:52 paiku viibides Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX asuvas L kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist P AS -ile kuuluvad 13 pakki sigarette “Vogue Blue” koguväärtusega 46,80 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, põgenes tunnistaja silme all varastatud sigarettidega, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.
6.Vastuseks süüdistatava apellatsioonile kohtukolleegium esmalt märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on 20. aprilli 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08 (edaspidi „otsus”) selgitanud süstemaatilise varguse mõistet KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Otsuses on selgitatud, et seadusandja kehtestas võimaluse võtta kriminaalvastutuse isikud, kes panevad sageli toime pisivargusi. Nende isikute hulk ühiskonnas leiti olevat ohtlikult suur ja sellepärast peeti vajalikuks luua seaduslik võimalus kohaldada neile kuni viie aastast vangistust. Kriminaalkolleegium tõdes, et toona sõnastatud eesmärgid on aktuaalsed ka praegu. Vaidlust ei ole selle üle, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis jätkuvalt otsuses nr 3-1-1-66-13, et teo subsumeerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 alla ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei oleks õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks peaks varguse süstemaatilisuse hindamisel olema õiguslikult siduv 12 kuud, kuus kuud, üks kuu või üks päev. Sellise range kriteeriumi tunnustamise korral võib tekkida praktikas olukordi, kus süütegude tehiolud ja neist nähtuv isiku eluviis ei jäta vähimatki kahtlust, et isik hangib vargustega endale elatist, ent ajalise kriteeriumi ületamine näiteks ühe päeva võrra vabastaks ta kriminaalkaristusest. Pole välistatud, et sellises olukorras hakkaksid isikud ajaliselt nn arvet pidama ja oma tegevust teadlikult planeerima. Kolleegiumil on põhjust arvata, et varastatu väärtuse osas seda praegu ka tehakse (KarS § 218 lg 2 järgi ei tohi varastatu väärtus ületada 64 eurot). Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures. Ajavavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Teisalt ei ole võimatu, et ka ühe päeva jooksul toime pandud kolm või enam vargust võivad erineda tehioludelt nii oluliselt, et sisemist seost ei ilmnegi. Siit nähtub, et 3(5)
ajalisele faktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuid see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle puudumine. Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Näiteks järjepidevalt kauplusest alla 64 eurot maksvaid asju varastavale isikule tehtava süüetteheite suurus ei tulene üksnes varastatu väärtusest, st kahju suurusest, vaid ka sellest, milline on tema kuritegeliku käitumise intensiivsus ja suhtumine võõrasse omandisse üldiselt. Seadusandaja on pidanud vajalikuks kaitsta õiguskorda ka väheväärtuslike asjade suhtes toime pandud varguste eest, eesmärgiga suunata varastamist normiks pidav isik raskemat karistust ettenägeva seadusega õiguskuulekale elule.
7.Esitatud apellatsioonis süüdistatav ise tõstatas küsimuse, et ta ei nõustu maakohtu järeldustega, et varguste toimepanemised on muutunud tema elustiiliks. Alljärgnevalt ringkonnakohus analüüsib, kas S.D käitumises nn pisivarguste toimepanemisel on elustiili ja/või harjumusliku käitumise elemente. Selleks tuleb hinnata terviklikult S.D praeguses kriminaalasjas süüksarvatud teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega. Seejuures tuleb hinnata tegude tehiolusid, s.h ka ajafaktorit ja isiku eluviisi, s.h isiku harjumuslikku käitumist ning motiive, otsustamaks teo vastavus KarS § 199 lg 2 p 9 või KarS § 218 lg 2 järgi. Kohtukolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et S.D käitumises pisivarguste toimepanemisel on elustiili ja harjumusliku käitumise elemente. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.D on varasemalt olnud karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 30.04.2013 ja 30.12.2013. Talle esitatud süüdistuse kohaselt tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi 21.09.2013, 25.09.2013 ja 06.10.2013, pani toime uue varguse taas juba 19.10.2013. Kuigi järgmine talle süüks arvatud episood leidis aset 18.05.2014, harjumuslikkust ja süstemaatilisest käitumisest lubavad üheselt rääkida lisaks ajalisele kriteeriumile ka nimetatud kuriteoepisoodide toimepanemise viis ja varguste objektid. Kõigil nimetatud juhtudel süüdistatav varastas või üritas varastada erinevatest poodidest eranditult Gilette Fusion žiletiterasid või sigarette. On üheselt mõistetav, et vähemalt žiletiterasid ei varastanud süüdistatav sellises koguses enda tarbeks. Kui asetada nimetaud varguste episoodid konteksti, et samal ajaperioodil oli töötu süüdistatav karistatud ka NPALS § 15-1 järgi, siis on järeldatav, et nimetatud kaupa varastas süüdistatav tingituna oma sõltuvusprobleemidest, seega ainuõige on maakohtu seisukoht, et varguste toimepanemine on muutunud S.D elustiiliks.
8.Asjakohatu on süüdistatava apellatsioonis toodud seisukoht, et teda on süüdistatud üksnes KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi, kuid kohtuotsuses arusaamatul põhjusel on tema tegevust kvalifitseeritud ka p 5 järgi, seega kohus on süüdistuse piiridest väljanud. Kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt S.D-le esitatud süüdistusest (lk 78), teda on süüdistatud ka avaliku varguse katses, s.o KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Süüdistatav ei vaidlusta eraldi, et ta ei pannud toime sigarettide varguse katset avalikult. Maakohtu poolt uuritud tõendid lubavad ka üheselt järeldada, et süüdistatav andis endale aru, et tema tegevust näevad pealt paljud inimesed – süüdistatav võttis vahetult kassaletilt selle juures järjekorras seisvate inimeste nähes sigarette ning möödus tema tegevust pealt vaatavatest inimestest ja kassast kauba eest maksmata (lk 56). Väärib siiski märkimist, et erinevalt S.D-le esitatud süüdistuse ja eestikeelse kohtuotsuse originaalist, jäi süüdistatavale edastatud kohtuotsuse venekeelsest tõlkest p.5 tõlgi arvatava tähelepanematuse tõttu välja. See asjaolu ei muuda aga süüdistuse ega kohtuotsuse originaali sisu ja tähendust.
9.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab
4(5)
kohtukolleegium Harju Maakohtu 20. mai 2014 otsuse S.D suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Pavel Gontšarov
Meelika Aava
Ivi Kesküla
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.