1-14-4341
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-4341 (14231500162)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Hedvig Payne
Tõlk
Anneli Helmann
Kriminaalasi
H.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 5, 9 järgi lühimenetluses
Prokurör
Marina Kalistratova
Süüdistatav
H.M eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.10.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati ÜKT-ga ulatuses 240 tundi. 13.12.2012 pöörati karistus täitmisele; 2) 30.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud, vabanes 29.07.2013 pärast karistuse kandmist; 3) 30.12.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud (ärakandmata osa on 5 kuud 27 päeva) tingimisi, katseajaga 18 kuud, karistus kustumata
Kaitsja
Gennadi Kull
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi H.M KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (19.10.2013.a episood) ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel H.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 1 lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.12.2013.a. otsusega mõistetud raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada süüdi H.M KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 episood) ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
järgi
(18.05.2014.a.
Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel H.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada H.M suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 18.05.2014.a. Välja mõista H.M-ilt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 180 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, seejuures 11 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 37,20 eurot ning 12. kuul maksena summas 37,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „H.M , 1-14-4341, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista H.M-ilt Prisma Peremarket AS (reg kood 1056981, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 52,50 eurot. Asitõendid: - 3 suitsupakki tagastada peale tsiviilhagi hüvitamist H.M-ile; - CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
H.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi: 21.09.2013, 25.09.2013 ja 06.10.2013, taas viibides 19.10.2013 kella 18:31 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses,
ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad 6 pakki sigarette “Vogue Blue” koguväärtusega 20,70 eurot ja 6 pakki sigarette “Vogue Menthe” koguväärtusega 20,70 eurot ja väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Prisma Peremarket AS-ile summas 41,40 eurot. Seega H.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 18.05.2014 kella 19:52 paiku viibides Tallinnas, Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prisma kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad 13 pakki sigarette “Vogue Blue” koguväärtusega 46,80 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, põgenes tunnistaja silme all varastatud sigarettidega, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega H.M pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav H.M tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, kahetses juhtunut ja selgitas, et 19.10.2013.a läks Tartu maanteel asuvasse Sikupilli Prismasse, et varastada sigarette. Kaupluses võttis kiiresti riiulilt 12 pakki sigarette „Vogue“ ja väljus müügisaalist kassa kaudu kauba eest tasumata. Varastatud sigaretid müüs poole hinnaga tundmatule isikule. Varguse pani toime sellepärast, et tal ei olnud raha elamiseks. 18.05.2014.a läks Tallinnas Mustakivi teel asuvasse Lasnamäe Prismasse, et varastada sigarette. Kaupluses võttis 13 pakki sigarette Vogue ja hakkas kiiresti müügisaalist väljuma. Kui ta läks kassadest läbi, siis nägi, et tema suunas tuleb turvatöötaja ja põgenes, kuid kukkus kaupluse lähedal ja turvatöötaja pidas ta kinni. Kukkumise ajal läksid 3 suitsupakki kortsu, varastatud suitsupakid andis peale kinnipidamist turvatöötajale. Tsiviilhagi tunnistab (tl 33-36, 63-66)). Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid: 19.10.2013 episoodis: – Prisma Peremarket AS-i avaldusest nähtub, et 19.10.2013.a. kella 18.31 paiku varastati Sikupilli Prismast Tallinnas, Tartu mnt 87 kaupu (12 pakki sigarette “Vogue Blue” ja “Vogue Menthe”) 41,40 euro väärtuses, kaup on kauplusele tagastamata (tl 47, 50-51); – Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 19.10.2013 kella 18.31 paiku läbis meesterahvas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses kassaliini maksmata kaubaga (sigaretid “Vogue Blue” ja “Vogue Menthe”) 41,40 eurot väärtuses (tl 48); – Tunnistaja XXX ütlustega, et töötas 19.10.2013 kaupluses Sikupilli Prisma turvatöötajana, kella 18.30 paiku sai teada kassa nr 3 paanikanupu vajutamisest ning sellest, et sel ajal läks kassast kauba eest maksmata läbi noormees, kellel olid mõlemas käes suitsupakid. Noormeest kinni pidada ei õnnestunud. Videosalvestise läbivaatusel ilmnes, et noormees varastas 12 pakki sigarette Vogue (tl 49); – Asitõendi vaatlusprotokollist (CD-plaat ja fotod) nähtub, et 19.10.2013 on Prisma kaupluses Tallinnas, Tartu mnt 87 nüügisaalis kassa nr 3 juures ostukorvita noormees, kes kella 18.31 paiku võtab kassa juures olevalt suitsupakkide riiulilt 2 korral sigarette ning möödub, sigaretipakke käes hoides, kassast kauba eest tasumata (tl 52-56). – Prisma Peremarket AS esitas tsiviilhagi summas 41,40 eurot (tl 69-70).
18.05.2014 episoodis: – Prisma Peremarket AS-i avaldusest nähtub, et 18.05.2014.a kella 19.52 paiku varastati Lasnamäe Prismast Tallinnas, Mustakivi tee 17 kaupu (13 pakki sigarette “Vogue Blue” ja “Vogue Menthe”) 46,80 eurot väärtuses, 10 pakki sigarette on kauplusele tagastatud, 3 pakki sigarette 10,80 euro väärtuses on rikutud (tl 2); – Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 18.05.2014.a kella 19.52 paiku üritas H.M Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prisma kaupluses varastada sigarette 46,80 euro väärtuses, kuid peeti kinni ja toimetati kaupluse turvaruumi, kus võeti ära 13 pakki sigarette “Vogue”, millest 3 pakki olid rikutud (tl 3); – Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 18.05.2014.a tööl Lasnamäe Prisma turvakeskuses ja hakkas kella 19.50 paiku jälgima meesterahvast, kes võttis kassast 13 pakki sigarette “Vogue” ja möödus 19. kassa turvavärava liinist kauba eest maksmata. Meesterahvas peeti kinni, temalt võeti ära 13 pakki sigarette “Vogue”, rikutud kauba maksumus on 10,80 eurot. Meesterahvas esitas dokumendi H.M nimele (tl 5-7); – Karistusregistri teatise kohaselt on H.M 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 6 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest (tl 14-17); – Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõisteti H.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 18-19); – 3 paki sigarettide kui asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on sigaretid avamata pakendites, kuid pakendite kileümbrised on rikutud (tl 22-24); – Prisma Peremarket AS on esitanud tsiviilhagi summas 10,80 eurot (tl 25-29). H.M poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud H.M elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kohus leiab, et on tõendatud, et H.M isikuna, kes on varem korduvalt toime panud võõra vara salajasi vargusi, pani 19.10.2013.a kavatsetult toime varguse, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 järgi. Tõendatud on ka, et H.M püüdis 18.05.2014.a avalikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. H.M tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks H.M poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. J.
H.M on varguste eest korduvalt karistatud kriminaalkorras. Viimati karistati H.M 30.12.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega. H.M pani uue kuriteo toime katseajal. On ilmne, et H.M ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kaitsja taotles mõistetud karistus asendamist üldkasuliku tööga. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et H.M-ile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. H.M on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. Tema suhtes on varasemalt mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, mida H.M ei täitnud ja karistus pöörati täitmisele. H.M tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades H.M isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). H.M kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, üks kuritegudest jäi katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus H.M suhtes jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.
kuni kohtuotsuse
Prisma Peremarket AS esitas tsiviilhagi summas 52,50 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud H.M . Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistajate ütluste ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. H.M-ilt kuulub välja mõistmisele Prisma Peremarket AS kasuks 52,50 eurot, mis tuleb tasuda Prisma Peremarket AS arvelduskontole. Asitõenditest tuleb 3 suitsupakki tagastada peale tsiviilhagi hüvitamist H.M-ile ning CDplaat jätta kriminaalasja juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.