Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 01.10.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2829 tunnistati Risto Kruus süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Risto Kruusile liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 16.04.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ja lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 13.02.2008.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.12.2010.a ja lõpeb 02.12.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Risto Kruusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Risto Kruusi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kahel korral ka tingimisi vangistusega, kuid karistus ei ole teda motiveerinud käituma seaduskuulekalt. Ta on katseajal toime pannud uued kuriteod. Prokurör märgib, et vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on vabaduses tugev ja tihe toetusvõrgustik, ei ole see takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Prokuröri hinnangul puudub alus eeldada, et nüüdne karistus on oma eesmärgi täitnud. Risto Kruus avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

2 (3)

Käesolevaks ajaks on Risto Kruus temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Risto Kruusil on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Risto Kruus tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Risto Kruus on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, tema suhtes on varasemalt teostatud kriminaalhooldust, kuid ta on jätkanud kuritegu toimepanemist ka katseajal. Muuhulgas hoidis Risto Kruus kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest, elades aastaid Soomes ja tema suhtes koostati Euroopa vahistamismäärus. Käesolevaks ajaks on Risto Kruusi toimepandud kuritegudest möödunud 10 aastat, sellest 4 aastat vangistuses. Enda sõnul tekkis selline olukord „nooruse lollusest“. Uusi rikkumisi perioodil, mil ta karistuse kandmisest kõrvale hoidis, toime ei pannud. Risto Kruus ise leiab, et kuriteost möödunud aeg, mille sisse jäi ka Soomes elamise periood ja karistuse täitmisele pööramise ootuse aeg, on olnud piisav järelduste tegemiseks. Ta on selle perioodi jooksul enda tõekspidamisi muutnud ja tahab kogu karistusega ühele poole saada, et jätkata seaduskuulekalt uue eluga. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt osaleb Risto Kruus vangla tööhõives majandusabitöödel. Eelnevalt on ta osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, Vihajuhtimine ja Õige Suund. Hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgsed elutingimused on Risto Kruusil head. Tal on olemas elukoht, toetav perekond ja garanteeritud töökoht firmas OÜ Oveido, kus töö sisuks on alumiinium fassaadi paigaldamine. Peale käitumiskontrolli lõppu soovib ta asuda elama Soome abikaasa ja kasulaste juurde. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevaks ajaks Risto Kruusi poolt kantud vangistus võiks olla piisav arvestades, et kuritegudest on möödunud 10 aastat, kantud on enamus karistusest ja tegemist on esimese reaalse vangistusega. Ligi neli aastat vangistust on piisavalt pikk aeg, et isik saaks teha vajalikud järeldused ja jätkata seaduskuulekalt. Risto Kruusi selgitustest kohtuistungil tekkis kohtul veendumus, et süüdimõistetu on teadvustanud, milline on seadusekuulekas käitumine ja loodetavasti on karistus oma eesmärgi täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Risto Kruus on võimalik vabastada vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kuna Risto Kruusi kandmata karistus on üle aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 tulenevalt määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.12.2015.a. Katseajal tuleb süüdimõistetul järgida KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Risto Kruusile katseajaks lisaks üldistele käitumiskontrolli nõuetele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses toimetuleku eelduseks on seaduslik sissetulek ja et vähendada sellest tulenevaid riske, tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Risto Kruusi otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.