Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-06-2829/75
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 08.08.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1474

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-06-2829/53Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.10.2012 1-06-2829/55Tartu Ringkonnakohus05.11.2012 1-06-2829/103Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-2829

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. juuli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Risto Kruusi (Kruus) kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 1. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Risto Kruusi kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluskäik

1.Tartu Maakohtu 01.07.2013 määrusega jäeti Risto Kruus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Kruus mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 01.10.2007 kohtuotsusega KarS § 141 lg 1, § 121, § 199 lg 1 ja § 424 järgi ja teda karistati KarS § 64 alusel 3-aastase vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 järgi moodustati liitkaristus kohtuotsuste kogumis – 16.04.2004 Harju Maakohtu ja 01.10.2007 Tartu Maakohtu otsus – 4 aastat 11 kuud 25 päeva. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 13.02.2008. R. Kruus tabati Soome Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel 07.12.2010, mis on ka vangistuse kandmise alguseks.

2.

Kohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et R. Kruusi puhul ei võimalda kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik, tema käitumine karistuse kandmise ajal ja enne seda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus märkis, et R. Kruus on kriminaalkorras karistatud 5-l korra ning kannab käesoleval ajal vanglakaristust 16.04.2004 Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel viibimise ajal toime pandud kuritegude eest. Viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt oli R. Kruusi kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge. Lähtudes kriminaalhooldusega kaitseajal viibimisel ajal toimepandud kuritegude rohkusest ja raskusest – osad kuriteod on toime pandud vägivallaga – on kohtu hinnangul liitkaristusena KarS § 64 lg 2 alusel kantud karistusaeg ebaproportsionaalselt lühike – kantud on napilt pool karistusajast. Kohus on leidnud, et katseajal toime pandud arvukate eriliigiliste kuritegude eest ei ole põhjendatud eeldada, et isik vabastatakse uuesti kohe esimesel võimalusel katseajaga kriminaalhooldusele. Iseäranis olukorras, kus R. Kruusi senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus olnud tõhusaks vahendiks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. 2.2 Kohus arvestas, et vangistuses olles on R. Kruus osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, s.o sotsiaalprogrammides ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on avaldanud soovi töötamiseks ning on töötanud ja töötab vanglas majandusabitöödel, R. Kruusi vabanemisfondis on 960 eurot. Samuti on toimunud taasühiskonnastavad vestlused inspektorkontaktisikuga väärtushinnangute korrigeerimiseks ja respekteeriva hoiaku kujundamiseks üldtunnustatud ühiskonnanormide suhtes. Kohus leidis samas, et negatiivne on see, et osalemine taasühiskonnastavas programmis Viha juhtimine on jäänud formaalseks ja see programm sai R. Kruusil läbitud mitte-eesmärgipäraselt. Kohus viitab, et kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei ole käesoleval ajal veel alust rääkida R. Kruusi mõtlemise ja väärtushinnangute täielikust ümberhindamisest ja oleks vaja teha veel täiendavat tööd mõttevigade ja väärtushinnangutega seoses. Kohus märgib ka, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei pruugi kriminaalhoolduse võimalused osutuda piisavaks isiku kontrollimisel. Samuti ei toeta R. Kruusi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega Tartu Vangla – iseloomustuse kohaselt on R. Kruusist lähtuv seksuaal- ja vägivallateo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul kõrge – 41-62%. 2.3 01.10.2007 kohtuotsuse täitmises hoidis R. Kruus teadlikult ja tahtlikult kõrvale ning ta tabati alles tagaotsimise tulemusena. Nimetatu seab tulevase võimaliku kriminaalhoolduse otstarbekuse ja eesmärgipärasuse kahtluse alla. Maakohus asus seisukohal, et antud olukorras on põhjendatum, et R. Kruus sulanduks elusse vabaduses avavangla kaudu.

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik R. Kruusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). R. Kruusi puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Teda on varasemalt kahel korral allutatud käitumiskontrollile. Käesolev vangistus on mõistetud katseajaga kriminaalhooldusel olles toimepandud kuritegude eest. Samuti hoidis R. Kruus kriminaalmenetlusest kõrvale ning ta tabati Euroopa vahistamismääruse alusel Soome Vabariigis. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et korduvad vangistusest tingimisi vabastamised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole R. Kruusi suhtes olnud tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, ning puudub ka alus eeldada, et R. Kruus ei hakka vabadusse naastes uuesti kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma ega lahku Eesti Vabariigist. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud alkoholijoobes ning nende dünaamika on muutunud raskemaks. R. Kruus on toime pannud nii liiklussüütegusid kui ka korduvalt vägivallaga seotud süütegusid. Käesolevat vangistust kannab ta kehalise väärkohtlemise, vägistamise, varguse ja joobes juhtimise eest ning lisaks pöörati täitmisele 16.04.2004 Harju Maakohtu otsusega asja omavolilise kasutamise eest mõistetud karistus, kuna R. Kruus pani uued kuriteod toime 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul. Arvestades R. Kruusi korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise osas kõrge, mistõttu Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks leidis ka kriminaalhooldaja oma arvamuses, et kriminaalhoolduse võimalused ei pruugi osutuda

piisavaks isiku kontrollimisel. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad R. Kruusi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.2 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et R. Kruusi iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on R. Kruusil olemas elukoht, toetavad lähedased, väidetavalt garanteeritud töökoht ning ka varasem töökogemus, mis kergendaks töö leidmist. Kaitsja palub märgata sedagi, et R. Kruus on osalenud sotsiaalprogrammides ning töötanud vanglas majandustöödel. Samuti on kaitsja viidanud sellele, et R. Kruusil ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja kinnitusel kahetseb R. Kruus toimepandud kuritegusid, on oma süüst aru saanud ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 21-27). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et R. Kruusi iseloomustuses märgitud negatiivsed asjaolud (korduv kriminaalkorras karistatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumine, taasühiskonnastava programmi üksnes formaalne läbimine) kogumis näitavad, et kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole R. Kruusi käitumine korrigeeritav. Kohus on oluliseks pidanud ka asjaolu, et R. Kruus on ära kandnud natukene üle poole temale mõistetud vangistusest, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalselt lühike. Avavangla kaudu vabadusse naastes on R. Kruusil vangistusest vabanemise ajaks eeldatavalt paremini kinnistunud positiivsed käitumisharjumused ning tõenäosus vabaduses uute kuritegudeta oma elu jätkamiseks on suurem. Ka ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval, arvestades tema kuritegude toimepanemist katseajal ning nende dünaamika muutumist raskemaks, vaja kinnistada rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.