Kohtulahend

1-14-9102

Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 05. 12. 2014.a.

SÜÜDISTUS

U.K süüdistatakse selles, et tema olles 11.12.2013 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 18.06.2014 kell 11.20 viibides Tallinnas Rataskaevu 2 asuvas Villadisain OÜ kaupluses tungis ilma valdaja loata sisse kaupluse abiruumi ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva rahakoti väärtusega 500 eurot koos selle sees olnud 2 Swedbanki pangakaardi, ID-kaardi, juhiloa, ühistranspordikaardi ja erinevate kliendikaartidega (väärtuseta) ning sularaha 10 eurot ning XXXkuuluva mobiiltelefoni LG L9/2 väärtusega 270 eurot, kokku asju 780 euro eest. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 07.07.2014 kell 9.52 viibides Tallinnas Vana turg 1 asuvas restoranis Olde Hansa tungis ilma valdaja loata restorani laoruumi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Starmaker kuuluva mobiiltelefoni LG P698 väärtusega 146,52 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 08.07.2014 kell 18.14 viibides Tallinnas Raekoja plats 10 asuvas restoranis Rae võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassaletilt Amintor OÜ-le kuuluva klaaspurgi (väärtuseta) ja sularaha summas 656,30 eurot. Seega U.K isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav U.K tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagiga, kohtus ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad ja küllaldased. Kaitsja taotles isikule leebema karistuse mõistmist ning menetluskulude ajatamist maksimaalses ulatuses.

1-14-9102

Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on tõendatud. Isik vabanes vanglast eelmise karistuse kandmiselt aprillis, juba juunis aga jätkas kuritegude toimepanemist. Palub karistada süüdistatavat § 199 lg 2 p 8, 9 järgi toimepandud kuritegude eest 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega. Arestitud sularaha jätta tsiviilhagide katteks.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et süüdistatava U.K süü on tõendatud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Rahakoti ja mobiiltelefoni vargus M. Villadisain OÜ kauplusest 18.06.2014.a. Kannatanute XXX ja XXX ütlustega, millest nähtuvalt varastati 18.06.2014.a. kella 11:20 ajal Villadisain OÜ kauplusest aadressil Rataskaevu tn 2 Tallinn müüjate abiruumist XXX kuuluv rahakott väärtusega 500 eurot koos selle sees olnud 2 Swedbanki pangakaardi, ID-kaardi, juhiloa, ühistranspordikaardi ja erinevate kliendikaartide ning sularahaga 10 eurot ning XXXkuuluv mobiiltelefon LG L9/2 väärtusega 270 eurot. Kannatanud olid nimetatud ajal kaupluses tööl ning XXX märkas, et müüjate ruumist väljus võõras naisterahvas, kes väitis end tualetti otsivat, kuid lahkus kohe, kui tunnistaja näitas, kus see asub. XXX läks koheselt ruumi kontrollima ning märkas esemete kadumist, varguses kahtlustas sedasama naisterahvast (tlk 5-8; 10-14). Asjaolule, et esemed varastas just süüdistatav U.K , viitab esiteks asitõendi- turvakaamera videosalvestisevaatlusprotokoll ning fototabelid, millest on näha, kuidas U.K ülalnimetatud ajal kauplusse siseneb, müüjaga põgusalt vestleb ning seejärel lahkub. Samuti on näha, kuidas müüja talle järele jookseb (tlk 18-22). Lisaks on tunnistaja XXX äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt U.K ära tundnud kui sama naisterahva, kes sel päeval kaupluses abiruumis käis ning keda kahtlustas esemete varguses(tlk 29-32). Ka süüdistatava U.K enda süüd tunnistavate ütlustega on tema süü kinnitust leidnud. Oma ütlustes U.K täpsustas, et varastatud rahakoti ta viskas ära ning mobiiltelefoni müüs tänaval tundmatule isikule (tlk (144-145). Mobiiltelefoni vargus restoranist Olde Hansa 07.07.2014.a. Kannatanute XXXja XXXütlustega on tõendamist leidnud, et Tallinnas, Vana turg 1 asuva restorani Olde Hansa laoruumidest varastati OÜ-le Starmaker kuuluv mobiiltelefon LG P698 väärtusega 146,52 eurot (tlk 34-37). Et telefoni võttis süüdistatav U.K, seda tõendab asitõendi- turvakaamera videosalvestisevaatlusprotokoll ja fototabel, millelt on näha, kuidas U.K siseneb süüdistuses näidatud ajal laoruumi, võtab laua pealt tumeda eseme ja lahkub seejärel (tlk 62-66). U.K tunnistas ülekuulamisel end varguses süüdi ja selgitas, et müüs varastatud telefoni Balti Jaama juures tundmatule inimesele (tlk 144-145), mida kinnitavad tunnistaja XXXütlused, kes sellesama mobiiltelefoni 24.07.2014.a. politseile üle andis ning selgitas, et ta ostis telefoni Balti Jaama juures tundmatu naisterahva ja noormehe käest (tlk 60-61). Telefon tagastati omanikule ( tlk 38-39).

1-14-9102

Sularaha vargus restoranist Rae 08.07.2014.a. Tunnistajate XXXning XXXütlustest nähtuvalt varastati 08.07.2014.a. kella 18:14 ajal Tallinnas, Raekoja plats 10 asuva restorani Rae kassaletilt Amintor OÜ-le kuuluv klaaspurk, milles oli kassakviitungi (tlk 83-84) kohaselt sularaha 656,30 eurot. Süüdistatava süüle viitavad tunnistajate selgitused, et koheselt pärast varguse avastamist vaatasid nad turvakaamera videosalvestist ning nägid, et varguse pani toime punaste juustega naisterahvas. Sama naisterahvas sisenes restorani ka 14.07.2014.a., ta tunti töötajate poolt ära, peeti kinni ning anti politseipatrullile üle. Naisterahvas tunnistas ka ise töötajatele, et tema varastaski klaaspurgi rahaga (tlk 71-73; 86-87). Asitõenditurvakaamera videosalvestise- vaatlusprotokoll ning fototabel kinnitavad U.K süüd nimetatud varguse episoodis. Salvestiselt on näha, kuidas U.K-ga väga sarnane naisterahvas siseneb restorani, liigub leti taha, võtab sealt tumeda eseme, paneb selle endale kotti ning lahkub (tlk 62-66). Ka süüdistatav U.K on end nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud (tlk 144-145). Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava U.K süü talle inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et U.K tegutses kindla eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt. Selline tegevus viitab ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et U.K on inkrimineeritavad kuriteod toime pannud tahtlikult, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. U.K on varem varavastaste kuritegude eest karistatud, nimelt Harju Maakohtu 11.12.2013.a. otsusega. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse U.K uute varguste toimepanemises ajavahemikul 18.06.2014.a. kuni 08.07.2014.a. s.o. vähem kui 1 kuu jooksul 3 varguse episoodis. Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on U.K-le kujunenud elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab kõigepealt asjaolu, et ta on ka varem kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, lisaks ka käesolevas kriminaalasjas on nad esitatud süüdistuse kohaselt varguseid toime pannud 2 kuud pärast viimase karistuse kandmisel vabanemist ning süüteod on toime pandud vaid kolme nädala jooksul. Silmas pidades aga varguse objektiks olnud esemeid, milleks olid esemed, mis on sageli kasutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad, järeldab kohus, et süüdistatav soovis need ebaseaduslikult omandada, et hankida endale nii igapäevast elatist kui ka sissetulekuid. Sellele viitab kohtu hinnangul üheselt just varastatu kiire realiseerimine. Seega nähtub kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt, et U.K tegutses eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt, varavastaste süütegude toimepanemine on tema elustiiliks, tegude vahel on olemas sisemine seos ja seetõttu on U.K käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja süstemaatilise vargusena.

1-14-9102

Süüdistusaktist nähtuvalt on 2 korral (episoodid 07.07.2014.a. ja 08.07.2014.a.) vargused U.K poolt toime pandud sissetungimisega ettevõtete abiruumidesse. Säärase käitumisega sisenes süüdistatav omavoliliselt ning valdajate tahte vastaselt talle võõrastesse ruumidesse, kuhu sisenemiseks tal ei olnud õigust. Selline teguviis aga rikub jämedalt isiku õigust valduse puutumatusele, kujutab endast varguse enamohtlikku koosseisu ning seepärast on U.K käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemisena sissetungimisega.

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele on vargustega kahju tekitanud U.K tsiviilhagides näidatud summas. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava U.K tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav U.K on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. Kohtueelses menetluses on Harju Maakohtu määrusega nr 1-14-6126 arestitud tsiviilhagide katteks U.K-le kuulunud sularaha summas 50.- eurot. Kuivõrd käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanutele tekitas varalise kahju U.K , leiab kohus, et nimetatud sularaha tuleb kanda antud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide katteks.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

1-14-9102

Süüdistatava U.K süü raskusastet hinnates KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel toimepandud kuritegudes, leiab kohus, et U.K süü suurust iseloomustab toimepandud kuritegude intensiivsus, nimelt pani ta toime vaid 3 nädala jooksul 3 kuritegu, millest 2 oli toime pandud sissetungimisega, millist asjaolu hindab kohus U.K süüd suurendavana. U.K süüd aga vähendab kohtu hinnangul asjaolu, et vargustega ei tekitatud kannatanutele olulist kahju ning kannatanud said osaliselt oma esemed tagasi. Kohus leiab, ülaltoodut arvesse võttes, et U.K süüd toimepandud vargustes võib pidada alla keskmiseks. Arvestades aga U.K isikut ja tema karistusandmeid, on kohus seisukohal, et tema suhtes ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teisiti, kui vaid üksnes reaalset vangistust mõistes. U.K on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kuid ta ei ole teinud eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi, jätkates ka edaspidi kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub tal ka regulaarne sissetulek. Nimetatud asjaolud räägivad temale rahalise karistuse mõistmise otstarbekuse vastu. Pealegi kuuluvad temalt ka käesolevas kriminaalasjas väljamõistmisele uued menetluskulud ja tsiviilhagid. Seetõttu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine U.K suhtes oleks vastuolus nii kohtupraktikaga kui ka karistuse eesmärkidega. Seepärast leiab kohus, et U.K on vabaduses olles jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning kohus ei usu, et U.K suudaks ka nüüd oma elu jätkata ilma süütegusid toime panemata, mistõttu on välistatud karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud ka juhuslikel ajaoludel ega ka esmakordselt, on ebaotstarbekas ka vangistuse tingimuslik kohaldamine. Kohus leiab, lähtuvalt U.K süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, et U.K suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel toimepandud kuriteo eest karistusena vangistust, mis jääb sanktsioonimäära 1⁄4 piiresse. Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib ka määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistataval puudub Eesti Vabariigis alaline töökoht ning seega ka regulaarne sissetulek. Seega käiks kogu menetluskulude kohene maksmine süüdistatavale üle jõu. Kohus möönab, et kuigi kriminaaltoimiku materjalide kohaselt süüdistataval töökoht ja ka muud legaalsed sissetulekud puuduvad ning kriminaaltoimiku materjalidest võib teha ühese järelduse, et varguste toimepanemine ongi süüdistatava ainsaks elatusvahendite allikaks, puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seejuures on U.K puhul tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle tööleasumist kohus eeldab. On märkimist väärivaks, et U.K süüdistatakse tahtlike kuritegude toimepanemises, millest järeldub, et kuritegude toimepanek on olnud U.K enda vaba valik ning eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda

1-14-9102

jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet U.K resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna U.K kanda. U.K karistatakse käesoleva otsuse kohaselt vangistusega. Kuigi tööhõive vanglas ning seega ka menetluskulude tasumine ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus aga välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kohus, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. U.K vastavaid tõendeid ega taotlusi kohtule esitanud ei ole. Analüüsides käesoleva kriminaalasja asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikemajaline tähtajaline vangistus, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda võimaluse hüvitada väljamõistetavad menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so 1 aasta jooksul, kohaldades KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.