Kriminaalasi nr 1-06-2703
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 07.11.2014.a)
Kriminaalasja number
1-06-2703
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Enn Västriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
isikukood 34806060302; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Enn Västrik Harju Maakohtu 27.11.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2703 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Enn Västrik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.11.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 106-2703 KrK § 1151 lg 2 (KarS § 141 lg 2 p 1, 6) järgi ja karistatud vangistusega 6 aastat; KrK § 115 lg 3 p 2 (KarS § 141 lg 2 p 1, 6) järgi ja karistatud vangistusega 10 aastat. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks vangistus 10 aastat. Karistuse kandmise alguseks arvati karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 15.06.2009.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.09.2009.a ja lõpeb 07.09.2019.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi 1 (3)
enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Enn Västriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetut ei tohiks vabastada, seda eeskätt kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades. Enn Västrik avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Samas nähtub tema selgitustest, et ta ei tunnista enda süüd, vaid süüdistab toimunus teisi, on ennast õigustav. Seab kesksele kohale enda isiku ja leiab, et tema tervislikust seisundist tulenevalt on ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Enn Västrik temale mõistetud karistusajast poole ära kandnud. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Enn Västriku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Enn Västriku abikaasale. Abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Enn Västriku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemisjärgselt soovib Enn Västrik elama asuda oma varasemasse elukohta koos abikaasa ja pojaga. Väidetavalt on suhted head. Abikaasa töötab ja on valmis Enn Västrikut vabanemise järgselt materiaalselt ja moraalselt toetama. Tasumata rahalisi nõudeid Enn Västrikul ei ole. Pärast vabanemist plaanib elatuda vanadus- ja töövõimetuspensionist. Enn Västrik on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevaks ajaks on karistus kustunud. Käesolevat esimest reaalset vangistust kannab Enn Västrik lapseealise ja hilisemalt alaealise suhtes toime pandud korduvate seksuaalkuritegude eest. Kuriteod pani toime ligi 10 aasta jooksul sama alaealise suhtes, kelle emaga oli lähedastes suhtes. Kuritegusid Enn Västrik ei tunnista. Vanglas koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on Enn Västrikule ette nähtud toetavad vestlused psühholoogiga, ravi vastavalt arsti ettekirjutusele ja sotsiaalprogrammi Uus Suund läbimine. Tulenevalt tervislikust seisundist ei ole Enn Västrik vangla poolt pakutavates tegevustes osalenud. Kogutud materjalide põhjal selgus, et Enn Västrik põeb raskekujulist diabeeti ning talle on määratud töövõimetus. Kuigi kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita süü mittetunnistamist või kohustada teda oma süüd tunnistama täies ulatuses, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel siiski oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid, analüüsida ka võimalikke kuriteoriske, mis vabanemise
2 (3)
korral võivad tekkida. Mõistagi on kuriteoriskid suuremad ja tõenäolisemad olukordades, kus süüdimõistetu on jäänud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole või on asunud osaliselt oma teguviisi õigustama. Lisaks märgib kohus, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine Enn Västriku suhtes erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks. Ka ei ole kohtu arvates süüdimõistetu poolt kantud karistusaeg piisav arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja ning alaealisele kannatanule kaasa toonud tagajärgi. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus et Enn Västriku tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest esimesel seaduses sätestatud võimalusel ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.