Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasjade materjalidele: Isiku (XXX) läbivaatuse protokoll (tl 8-13); Väljavõtted XXX haigusloost (tl 14-32 ja tl 33-34); Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 44-51); Isiku ekspertiisiakt nr XXX(tl 35-39); Asitõendi (riideesemed) vaatlusprotokoll (tl 52-89); Asitõendi (helisalvestised) vaatlusprotokoll koos salvestistega CDplaadil (tl 167-173); DNA ekspertiisiakt nr XXX(tl 90-100); Ekspertiisiakt (verejäljed) nr XXX(tl 101-124); Isiku (Valbo Mugur) läbivaatuse protokoll (tl 125-132); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 133); Epikriisid (jaanuar 2014: tl 137-138 ja märts 2014: tl 139-143) Äratundmiseks esitamise protokoll, tunnistaja XXX(tl 40-43); Äratundmiseks esitamise protokoll, tunnistaja XXX(tl 134-136); Uurimiseksperimendi protokoll koos DVD-plaadiga (II kd. tl 4-12, katsete tulemus: tl 11); Ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fotode ja DVD-plaadiga (II kd. tl 13-26); Kahtlustatava Valbo Muguri kinnipidamise protokoll (tl 174-176); Antud tõendite ja materjalide avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati tunnistaja XXXi ütlused (II kd. tl 2732). Ütluste avaldamisele pooled vastu ei vaielnud.

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et süüdistatava süü XXX tapmise katses on tõendamist leidnud ning Valbo Muguri versioon selle kohta, kuidas ta püüdis purjus venda koju viia ja nad koos kukkusid ning tema ainult nügis venda, on teiste tõenditega täielikult ümber lükatud. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 8 aastat, karistusaja kandmise alguseks lugeda 07.12.2013.a. Kaitsja leidis, et Valbo Mugurile esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Valbo Muguril puudus tahtlus XXX tappa, ta ei peksnud kannatanut, vaid üksnes togis, et see üles tõuseks. Kannatanu kukkus ise peaga vastu ukselinki ja põrandat. Muuhulgas kukkus V.Mugur omakorda kannatanule peale, mis võis tekitada kannatanule vigastusi. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et varasemalt oli V.Muguri ja XXX

läbisaamine hea ning kannatanul ei ole süüdistatavale pretensioone. Kaitsja palus tegu ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja lugeda reaalne vangistus kaetuks vahi all oldud ajaga, ülejäänud osas kohaldada KarS § 74 lg 2 sätteid. Süüdistatav Valbo Mugur end temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kohtus antud ütlustes kinnitas V.Mugur, et tema läbisaamine oma venna XXX oli väga hea. Sel päeval läksid nad koos külla XXX , kus tarvitati alkoholi. Alates kella 10.30st joodi kolmekesi ära kaks kanget kaheliitrist õlut ja pool liitrit viina. Jäädi väga purju. Alkoholi tarvitamine kestis, kuni vend XXX kukkus diivanilt maha, misjärel XXX ütles, et ta viiks XXX koju magama. XXX ei võtnud jalgu alla, nad kukkusid maha ja XXX ninast hakkas verd tulema. Mingeid haavu V.Mugur ei näinud. Kukkumise käigus tabas XXX peaga ukselinki, tema kukkus vennale peale. Seejärel hakkas ta venda lohistama, jalanõu ninaotsaga õla- ja peapiirkonda nügima ja togima, et koju minna. Ta ei välista, et vend kukkus ka vastu uksepiita, aga ei mäleta, kas näoga või kuklaga. Ta mõtles kiirabi kutsuda, aga arvas, et saab hakkama. Väljendi „tapan sind, raisk“ kasutamist V.Mugur eitas. Oma viimases sõnas ütles süüdistatav, et tal pole olnud kunagi mõtet venda tappa. Süüdistatava sõnul oli tema viga see, et ta otsustas venna koju tassida, kuigi tagantjärgi olnuks targem ta sinna koridori magama jätta. Sõnad „löön maha“ on släng.

Kohtu järeldused

Kohtulikul arutamisel uuritud kirjalike tõenditega:

Sündmuskoha vaatlusprotokoll 07.12.2013.a., kus uuriti sündmuskohta Tallinnas XXX koridoris. Sündmuskohalt leiti hulgaliselt veretaolise aine määrdumist nii seintelt kui põrandatelt, samuti olid põrandal lohistamisjäljed. Sündmuskoha läbivaatamisel leiti, et tegu on värske määrdumisega, mis pole veel kuivanud. Sündmuskoha vaatlust alustati kell

kunstlikus narkoosis. Tõendab (kaudselt) vigastuste raskusastet ja seeläbi vägivalla intensiivsust. Väljavõte haigusloost, kus toimikulehtedel 14 ja 32 on antud ülevaade XXX konditsioonist SA PERH intensiivraviosakonda saabumise seisuga, s.o. 07.12.2013.a. õhtul. Tõendab (kaudselt) vigastuste raskusastet ja seeläbi vägivalla intensiivsust. Ekspertiisiakt XXX, millega on tuvastatud, et kannatanul esinesid järgmised tervisekahjustused: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikvõrkkesta alune verevalum, koljupõhimiku murd, parema silmakoopa põhja murd, ninaluude murd, mõlema ülalõualuu murd ning hulgalised nahaalused verevalumid mõlemapoolselt näo piirkonnas. Tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Nende vigastuste saamine kahtlustatava V.Muguri poolt kirjeldatud viisil on välistatud. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 07.12.2013.a. hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega (rusikaga, jalaga). Tõendab (otseselt) vigastuste raskusastet, vigastuste tekkimise viisi ja lükkab nii iseseisvalt kui ka kogumis teiste tõenditega ümber süüdistatava versiooni juhtunust. 02.01.2014.a. asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga nr. 140023, kus on vaadeldud süüdistava riideid ja jalatseid ning neilt on võetud DNA proovid. Süüdistatava jope esiosalt (vasakul hõlmal, rinnapiirkonnas), vasakult varrukalt, paremalt varrukalt, seljaosal, põuetaskult leiti hulgaliselt punakaspruuni määrdumist (DNA-ekspertiisi käigus tuvastati, et see on kannatanu veri). Süüdistatava pükstelt (esiosal vasaku püksisääre alläärelt, vasaku püksisääre ülaosalt, parema püksisääre allosalt, tagaosal vasaku püksisääre allosalt ja tuharapiirkonnalt) leiti punakaspruuni määrdumist (DNA-ekspertiisi käigus tuvastati, et see on kannatanu veri). Süüdistatava lühikeste varrukatega pluusilt (esiosal kogu särgi ulatuses) leiti punakaspruuni määrdumist (DNA-ekspertiisi käigus tuvastati, et see on kannatanu veri). Süüdistatava saabastelt leiti värskeid vigastusi ninaosadel, saabaste kogu pealmiselt pinnalt (sh ninaosa, tallaäär, õmblused) leiti punakaspruuni määrdumist (DNA-ekspertiisi käigus tuvastati, et see on kannatanu veri). Eraldi väärib tähelepanu, et süüdistatava jope on nii eestkui tagantpoolt, vastavalt rinna ja abaluu kõrguselt oranžikas-kollast värvi ja just sellise värvusega jopet peksja seljas on kirjeldanud ka tunnistaja XXX. DNA Ekspertiisiakt nr 14E-GE0186, kus on süüdistatava riietelt ja jalanõudelt võetud DNA proovide tulemused. Tulemused näitavad, et süüdistatava riietelt võetud DNA proovid sobituvad kannatanu DNA-ga

järgmised: proov verekahtlasest määrdumisest parema jalatsi sisekülje tallaäärelt ja vasaku jalatsi ninaosalt on kokkulangevad XXXDNA profiiliga; proov parema jalatsi ninaosalt evib kõiki XXX esinevaid alleele; proov jope esiosa vasakult poolelt ei ole seostatav XXXDNA profiiliga; proovis pükste esiosa vasaku püksisääre alläärelt ei saa välistada XXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist; proovides jope parempoolselt põuetaskult, T-särgi esiosa allosast, T-särgi esiosa keskelt ja parema jalatsi talla alt saapa ninaosa lähedalt on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev XXX profiiliga; proovides jope parema varruka allosalt ja pükste tagaosalt, vasaku püksisääre allosalt on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev XXX profiiliga; proovides jope vasakult varrukalt ja vasakpoolselt põuetaskult ei saa välistada XXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist; proovides jope vasakpoolse lukukatte ülaosa sisemiselt poolelt ja pükste esiosalt parema püksisääre alläärelt ei saa välistada XXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist; proovis pükste tagaosa ülaosalt (tuharapiirkonnalt) ei saa välistada XXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist; proovid pükste esiosalt vasaku püksisääre ülaosa välisküljelt ja vasaku jalatsi tallaosa mustrilt ei ole usaldusväärsed isiku kindlakstegemiseks. Tõendab eeskätt seda, et Valbo Mugur peksis kannatanut mõlema jalaga (verised mõlema jalatsi ninaosad ja mõlema püksisääre esiosad) ja mõlema käega (verised varrukad). Ekspertiisiakt XXX, milles tuvastati et süüdistatava riietel ja jalanõudel olev punakaspruun määrdumine on veri. Jopel, pükstel, T-särgil ja saabastel tuvastati ülekandumisjälgi, mis on tekkinud kokkupuutel verise pinnaga. Tsärgil tuvastati tilkumisplekke, mis on tekkinud gravitatsiooni mõjul langeva veretilga poolt. Jopel, T-särgil ja saabastel tuvastati pritsmed, mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel. Tõend (koosmõjus DNA ekspertiisiaktiga) kinnitab, et süüdistatava riietel on (kannatanu) veri ning et süüdistatav oli kannatanu vahetus läheduses samal hetkel, kui kannatanu vigastused tekkisid. Uurimiseksperimendi protokoll 08.04.2014.a., kus kontrolliti katseliselt tunnistaja 02.04.2014.a. antud tunnistust selle kohta, et: 1) ta nägi 07.12.2013.a. ajavahemikul kella 16.00-17.30 ajal Tallinn XXX asuva korteri uksesilmast, korterist seest maja esimese korruse koridori, kus kartulikoorekarva juustega meesterahvas tegi käte ja jalgadega korduvaid löömise liigutusi maas lamava isiku suunas, kes korises; 2) kuulis läbi korteri ukse sõnu ’’Ma löön su maha’’. Eksperimendi tulemus kinnitas tunnistaja ütlusi, et 1) Tallinn, XXX asuvast korterist on võimalik läbi uksesilma näha Tallinn, XXX maja koridori ja on võimalik näha koridoris toimuvaid/toimunud sündmusi; ja 2) korterisse on läbi suletud ukse kuulda häält ning lauset „Ma löön su maha“. Tõendid kinnitavad, et tunnistaja 1)

võis 07.12.2013.a. ajavahemikul kell 16.00-17.30 läbi uksesilma näha süüdistatavale iseloomulike välimustunnustega isikut Tallinn, XXX maja koridoris maas lamava isiku poole löömisliigutusi tegemas ja 2) võis kuulda, et samal ajal ja samas kohas öeldi lause „Ma löön su maha“. Ütluste olustikuga seostamise protokoll ja sellele lisatud fotod 08.04.2014.a., kus tunnistaja selgitab, kuidas ja mida ta oma korterist vahetult nägi ja kuulis 07.12.2013.a. XXXI korruse koridoris juhtunust, ning kirjeldab peksja välimust. Välimuse (riietuse) kirjeldus langeb kokku V.Muguril seljas olnud jope värvusega. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 07.12.2013.a. kell 18:08 oli Valbo Mugur alkoholijoobes (1,19 mg/l). Kõne: segane; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: rahutus, ärritumine. Äratundmiseks esitamise protokoll 09.12.2013.a., kus tunnistaja XXX ́ile esitati fototabel nr 1. Antud fototabelist tuvastas ta isiku fotol nr 3, kes XXX paremas tiivas 1 korrusel lõi jalaga näkku maas lamavat meesterahvast. Tunnistaja tuvastatud isikuks oli Valbo Mugur. Tõend kinnitab, et tunnistaja nägi 07.12.2013.a., et isik, kes lamavat meesterahvast jalaga näkku lõi, on Valbo Mugur. Äratundmiseks esitamise protokoll 14.04.2014, kus tunnistajale XXX esitati fototabel nr 2. Antud fototabelist tuvastas ta isiku fotol nr 1, kes lõi Tallinn, XXX maas lamavat meesterahvast. Tunnistaja tuvastatud isikuks oli Valbo Mugur. Tõend kinnitab, et tunnistaja nägi 07.12.2013.a., et isik, kes lamavat meesterahvast lõi, on Valbo Mugur. Asitõend – politseisse tehtud telefonikõnede salvestised – tõendavad, et 07.12.2013.a. ajavahemikus kell 16.18 kuni 16.28 tehti numbritele 110 ja 112 neli kõnet. Neist esimeses (16.18, tl 161) ütleb helistaja, et üks inimene on pikali, nägu verine ja teine mees ütles, et lõi teda ise jalaga näkku. Teistes kõnedes kirjeldatakse [kannatanu] välimust („pea lõhki“, „nägu verine“, „nägu sodi“) Tunnistaja XXX’i ütlused, mis KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati. Ütlustest nähtub järgmist: tunnistaja viibis 07.12.2013.a. oma kodus XXX ja ärkas umbes kella 16.00 paiku selle peale, et vastu tema korteri ust ja seinu käisid põmakad, millest tunnistaja ehmus. Müra oli vali ja kõlas, nagu oleks kedagi korduvalt vastu korteri ust ja seina tõugatud või pekstud. Tunnistaja kuulis „tümpsude“ vahepeal meesterahvaste hääli, millest üks oli vali ja nõudlik, teine vaikne. Seejärel mürtsud jätkusid, jätkus ka küsimuste ja nõudmiste esitamine agressiivsel toonil ja teise vaiksed vastused. Kui

tunnistaja uksesilmast välja vaatas, nägi ta koridoris seisvat meest, kellel olid kartulikarva juuksed ja seljas sinine jope, mille abaluu piirkonnas oranž triip. Keegi lamas maas ja korises nii kõvasti, et see oli tuppa kuulda. Tunnistaja nägi, kuidas seisev mees tegi mõlema jalaga kordamööda löömisliigutusi lamaja suunas, kes hakkas veel kõvemini korisema. Seejärel seisev mees kummardus, tegi midagi kätega, küsis midagi ja hakkas uuesti jalgadega löömise liigutusi tegema ja ütles: „Ma löön su maha.“ Tema hääl oli väga vihane. Jalgadega liigutuste tegemine kestis tunnistaja hinnangul 20-30 minutit. Seejärel kuulis tunnistaja lisaks korinale ka lohisemise häält ja nägi siis juba aknast, et saabus kiirabi. Korterist väljudes nägi tunnistaja kõikjal verd, veriseid lohistamisjälgi, mis läksid kuni trepini, seintel vereplekke.

Kohtuistungil vahetult süüdistatava ütlustega:

ülekuulatud

kannatanu,

tunnistajate

ja

Kannatanu XXX rääkis, et ei mäleta juhtunust (haiglasse sattumise põhjustest) midagi – on vaid teiste inimeste käest hiljem kuulnud. Iseloomustas oma venda Valbo Mugurit kui „heatahtlikku poissi“, kellesse suhtub normaalselt, vihavaenu ega nõudmisi pole. Kannatanu XXX ütlustel puudub tõenduslikust seisukohast igasugune tähendus, sest kannatanu ei mäleta, mis temaga juhtus. Teab, mis juhtus, üksnes teistelt inimestelt kuuldu põhjal. Tunnistaja XXX rääkis, et on XXX koristaja. Reede hommikul (06.12.2013.a.) nimetatud aadressilt lahkudes oli koridor puhas, esmaspäeva hommikul (09.12.2013.a.) tööle tulles olid esimese korruse koridoris poole koridori ulatuses suured vereloigud, verised lohistamisjäljed ja korterite 29 ja 36 juures seintel verepritsmed umbes 165 cm kõrgusel. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab sündmuskoha kirjeldust 09.12.2013.a. (esmaspäev) seisuga, samuti, mis puudutab sündmuskoha olukorda 06.12.2013.a. (reede). 06.12.2013.a. hommikul koridoris verd ei olnud, seevastu 09.12.2013.a. hommikul oli koridori põrandal palju verd, veriseid lohistamisjälgi ja ka seintel olid verepritsmed. Need ütlused langevad kokku sündmuskoha vaatlusel tuvastatud objektiivse pildiga. Tunnistaja XXX rääkis, et 07.12.2013.a. oli ta XXX esimese korruse koridoris tööl, tegi remonti. Kuulis üldkoridorist, mis jäi tema nägemisulatusest välja, kisa ja ropendamist ning lauset „tapan sind, raisk“. Läks vaatama ja nägi kannatanut ja süüdistatavat. Kannatanu oli selili maas, süüdistatav peksis kannatanut küljelt jalaga näkku. Tunnistaja palus koheselt peksmine lõpetada ja süüdistatav lõpetas peksmise. Tunnistaja nägi kindlasti kolme jalalööki näkku, täpsustavalt: parema

jalaga vasakult küljelt lõua ja põse piirkonda jalatsi ninaga. Tunnistaja sõnul olid süüdistataval jalas pehmed tossud. Tunnistaja nägi koridoris ohtralt verd, veriseid lohistamisjälgi, verd oli kannatanu all, näol ja ilmselt ka hingamisteedes, sest ta korises. Tunnistaja palus süüdistataval kannatanu külili keerata, mida süüdistatav ka tegi, aga raputades, nii et lõi kannatanu veelkord peaga vastu seina. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab kannatanu jalaga näkku peksmist süüdistatava poolt, samuti lubadust kannatanu tappa. Need ütlused langevad kokku teiste tõenditega. Puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlustes on vastuolu ekspertiisi käigus tuvastatuga selles osas, mis puudutab süüdistatava jalanõusid. Tunnistaja sõnul olid süüdistataval jalas pehmed tossud, ekspertiisis uuritud jalanõud olid saapad, mis ei olnud pehmed. Kohtu hinnangul ei muuda ekslik ütlus jalanõude kohta tunnistaja ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Süüdistatava mustadel saabastel on punane triip, mistõttu neid võis eemalt vaadates tossudega segi ajada. Tunnistaja XXX on äratundmiseks esitamisel Valbo Muguri kui peksja ära tundnud. Tunnistaja XXX rääkis, et nägi 07.12.2013.a. XXX koridoris kannatanut ja süüdistatavat. Kannatanu nägu oli üleni verine, ta korises ja oli teadvusetu. Kannatanu oli pooleldi istuvas, pooleldi lamavas asendis, süüdistatav lohistas kannatanut ja rääkis, et on vaja ta viia koju, kolmandale korrusele. Tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav võttis kannatanul kraest ja lõi kannatanut korduvalt näoga vastu metallist lävepakku, mispeale tunnistaja keelas süüdistataval kannatanut puudutada. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab süüdistatava vägivaldset tegevust kannatanu kallal: lohistamist, peaga (näoga) vastu metallist uksepakku löömist. Puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Need ütlused langevad kokku teiste tõenditega. Kohtu hinnangul ei tähenda see, et tunnistaja rääkis ristküsitluse käigus esmalt, et kannatanu pea „sattus“ vastu lävepakku, aga hiljem täpsustas, et see „sattumine“ tähendas, et süüdistatav lõi kannatanu pead korduvalt vastu lävepakku, vastuolu. Kaitsja täpsustavatele küsimustele vastas tunnistaja veendunult: „Ta peksis teda vastu läve minu juuresolekul.“ Tunnistaja XXX rääkis, et ta elas 07.12.2013.a. XXX. Ta läks välja suitsu tegema ja nägi koridoris kannatanut ja süüdistatavat. Kannatanu lamas, süüdistatav lohistas teda väljapääsu poole. Kannatanu nägu nägi välja, nagu oleks seda kõvasti pekstud, lohistamisjäljed olid verised. Kannatanu ei olnud teadvusel, löömist tunnistaja ei näinud. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks.

Tunnistaja XXX rääkis, et ta elas 07.12.2013.a. XXX. Ta nägi sel päeval koridoris süüdistatavat ja kannatanut. Kannatanu lamas, ta oli teadvusetu, tema peas olid suured vigastused, süüdistatav seisis. Tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav lõi kannatanut jalaga kehapiirkonda ning tõstis üles ja laskis kukkuda peaga vastu ukse metallist äärt. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab kannatanu jalaga löömist ja peaga vastu ukseäärt kukkuda laskmist süüdistatava poolt. Puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Need ütlused langevad kokku teiste tõenditega. Tunnistaja XXX rääkis, et ühel detsembripäeval tulid Valbo Mugur ja XXX talle külla. Joodi mõned õlled, tüli ei olnud, Mugur ja XXX läksid tema juurest koos ära, mõlemad läksid oma jalgel. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab kuriteosündmusele vahetult eelnenut, s.t. ühist alkoholi tarvitamist ning kannatanu ja süüdistatava üheskoos lahkumist XXX kodust. Kohtu hinnangul väärib eeskätt tähelepanu XXX ütluste see osa, kus tunnistaja kirjeldab, kuidas kannatanu tema juurest lahkus – kannatanu ei olnud väga purjus ja läks „omal jalal“, s.t. oli suuteline ise liikuma. Ekspert XXX rääkis, et XXX vigastused ei ole iseloomulikud kukkumisel saadavatele vigastustele, vaid löökidest põhjustatud tervise-kahjustustele, kuna tegemist on hulgaliste vigastustega ja erinevatel anatoomilistel joontel peapiirkonnas. Seejuures on tegemist näokoljuluude murdude ja silmakoopa põhja murruga, mida kindlasti ei ole võimalik kukkudes saada. Kukkudes reeglina paneb inimene enesekaitseks käed ette (see reflektoorne liigutus ei kao ka joobes täielikult) ja erinevatesse piirkondadesse näol ei ole võimalik saada kukkumisel vigastusi, samas puudusid tervisekahjustused teistes piirkondades, mis kukkumise puhul võinuks esineda. Ekspert vastas kaitsja täpsustavale küsimusele „Teie arvates ikkagi kõik vigastused, mis kannatanul olid, olid tekitatud löökidega?“ jaatavalt. Kohus loeb eksperdi ütlused usaldusväärseks, kuivõrd need langevad kokku teiste tõenditega, täpsustades ekspertiisiaktis tuvastatut. Puudub alus kahelda eksperdi objektiivsuses. Süüdistatav Valbo Mugur rääkis, et tema läbisaamine oma venna XXX oli väga hea. Sel päeval läksid nad koos külla XXX , kus tarvitati alkoholi. Alates kella 10.30st joodi kolmekesi ära kaks kanget kaheliitrist õlut ja pool liitrit viina. Jäädi väga purju. Alkoholi tarvitamine kestis, kuni vend XXX kukkus diivanilt maha, misjärel XXX ütles, et ta viiks XXX koju magama. XXX ei võtnud jalgu alla, nad

kukkusid maha ja XXX ninast hakkas verd tulema. Kogu veri koridoris tekkiski sellest, et kannatanul jooksis ninast verd, aga mitte peksmisest. Mingeid haavu kannatanul V.Mugur ei näinud. Kukkumise käigus tabas XXX peaga ukselinki, tema kukkus vennale peale. Seejärel hakkas ta venda lohistama, jalanõu ninaotsaga õla- ja peapiirkonda nügima ja togima, et koju minna. Ta ei välista, et vend kukkus ka vastu uksepiita, aga ei mäleta, kas näoga või kuklaga. Ta mõtles kiirabi kutsuda, aga arvas, et saab hakkama. Väljendi „tapan sind, raisk“ kasutamist V.Mugur ristküsitlusel eitas. Oma viimases sõnas ütles süüdistatav, et tal pole olnud kunagi mõtet venda tappa. Süüdistatava sõnul oli tema viga see, et ta otsustas venna koju tassida, kuigi tagantjärgi olnuks targem ta sinna koridori magama jätta. Sõnad „löön maha“ on släng. Kohus loeb süüdistatav Valbo Muguri ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab kuriteosündmusele eelnenut, s.t. ühist alkoholitarvitamist XXX kodus. Ülejäänud osas loeb kohus Valbo Muguri ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd kohtu hinnangul on need antud soovist vastutusest vabaneda ning lähevad olulisel määral lahku tunnistajate ütluste, ekspertiisiaktis tuvastatud asjaolude ning sündmuskohal avanenud objektiivse pildiga. Eriti silmatorkav on vastuolu süüdistatava sõnade „tal ei olnud mingeid haavu mitte kuskil“ ning tunnistajate (eeskätt XXX ja XXX) kirjelduste, samuti kannatanu meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktis tuvastatu vahel. Ekspertiisiaktis XXX06.12.2014 tuvastas arst, et vigastused, mis kannatanul olid, ei saanud tekkida sellisel viisil nagu seda kirjeldas süüdistatu, vigastused olid tekitatud kõva tömbi esemega, nagu näiteks löök rusikaga või jalaga. Kohtus kinnitas ekspert, et kõik vigastused olid tekitatud löökidega. Süüdistatav eitas ka lubadust/ähvardust kannatanu tappa, ent oma viimases sõnas (pärast tunnistaja XXXütluste avaldamist) võttis ta need sõnad omaks ja selgitas, et see on släng. Süüdistatava sõnul togis ka kannatanut üksnes selleks, et kannatanu ärkaks ja jalad alla võtaks. Seevastu tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et kannatanu oli ärkvel ja vastas vaiksel häälel küsimustele/nõudmistele, mida süüdistatav peksmise vahepeal esitas. Ka sellest järeldab kohus, et V.Mugur annab tõele mittevastavaid ütlusi.

Eelpool loetletud usaldusväärsetest tõenditest nähtub, et 07.12.2013.a. pärast XXX juurest lahkumist vihastas Valbo Mugur teadmata põhjusel XXX peale ja asus teda käte ja jalgadega peamiselt pähe ja näkku peksma, samuti lõi kannatanut peaga vastu metallist uksepiita, põhjustades eluohtlikud tervisekahjustused. Tõenditest nähtub, et V.Mugur taltus alles pärast kõrvaliste isikute sekkumist, kuigi mitte koheselt, vaid sooritas vähemalt kolm jalalööki kannatanu näo pihta ka tunnistaja XXX nähes ja peksis kannatanu pead vastu metallist uksepiita tunnistaja XXX juuresolekul. Siiski asub kohus seisukohale, et alles kõrvaliste isikute

sekkumine ja käsk kannatanut rohkem mitte puudutada peatas süüdistatava vägivaldse tegevuse kannatanu kallal. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatav tegutses küll mitte kavatsetuse, vaid kaudse tahtlusega kannatanu tappa, s.t. andes korduvalt jalalööke kannatanule pähe ja näkku, s.o. iseäranis elutähtsatesse piirkondadesse, sh ka pärast seda, kui kannatanu oli juba teadvuse kaotanud ja korises valjult, pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis, et tema tegevuse tagajärjel (elutähtsate organite pihta valimatu peksmine) võib saabuda mistahes tagajärg, sh kannatanu surm. Kahe teineteisest sõltumatu ja sündmust erinevast kohast jälginud tunnistaja sõnul väljendus süüdistatav peksmise ajal moel („tapan ära, raisk“ ja/või „löön su maha“), mis ei jäta kahtlust, et ta oli teadlik, et sellise tegevuse tagajärjel, mida ta kannatanu suhtes toime pani, võib (üldjuhul) kannatanu surra.

Kohus asub kogutud tõendeid hinnates, aga ka arvestades süüdistatava ja kannatanu sugulust ja seniseid suhteid, seisukohale, et V.Mugur ei soovinud kannatanu surma, kuid sai aru, et kannatanut korduvalt jalgade ja kätega pähe ja näkku pekstes on kannatanu surm võimalik. Võimaluse, et V.Muguri tahtlus oli suunatud üksnes kannatanule raskete kehavigastuste tekitamisele KarS § 118 tähenduses, välistab kolme tunnistaja (XXX, XXX, XXX) poolt kohtus kirjeldatud süüdistatava tegutsemine – ta jätkas kannatanu peksmist veel mõnda aega pärast seda, kui kannatanu oli teadvuse kaotanud ehk raske tagajärg oli juba saabunud, ja peatus alles siis, kui kõrvalised inimesed olid tema tegevusse sekkunud ja kiirabi kutsunud ehk katkestanud kausaalahela süüdistatava tahtest sõltumatult. Tõendite kogumiga on täielikult ümber lükatud süüdistatava poolt esitatud versioon, mille kohaselt sai kannatanu kõik vigastused korduvate kukkumiste tagajärjel – kukkus vastu põrandat, ukselinki, uksepiita jne. Esiteks välistab sellise sündmuste käigu ekspertiisiakt, ekspert XXX ja sündmust pealt näinud tunnistajate (XXX, XXX, XXX) ütlused. Teiseks ei ole eluliselt usutav, et isik, kes püüab teist inimest vaid püsti aidata, kuid koos temaga (korduvalt) kukub, ähvardaks abistatavat tappa.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Ühestki kohtus uuritud tõendist ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavat provotseerinud või kuidagi ohustanud, mistõttu puudub aines rääkimaks hädakaitseseisundist või füsioloogilise afekti seisundist. Kohtul ei ole tekkinud ka kahtlust, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, ning ei oleks võimeline kandma süüdimõistmisel

karistust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et V. Mugur on süüdiv ja süüvõimeline isik, süüd välistavaid asjaolusid ei esine. V. Muguri motiivi ei ole kohtueelsel uurimisel ega kohtus tõsikindlalt tuvastatud, ent kohtu hinnangul ajendas V.Mugurit vägivaldsele käitumisele tarbitud alkohol, mis muutis tema käitumise agressiivseks, ebaadekvaatseks ja pidurdamatuks ilma, et tal oleks olnud kannatanule kallale tungimiseks ja peksmiseks üldse mingi tõsiseltvõetav või arusaadav põhjus. Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat V. Mugurit karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu.

Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega 8 aastat, seega alla sanktsiooni keskmist määra. Prokuröri hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta, et kuriteokatsega põhjustati raske tagajärg – kannatanu ei ole talle tekitatud tervisekahjustustest siiani (kohtuvaidlus toimus 30.10.2014.a.) lõplikult taastunud.

Kaitsja omakorda taotles V.Muguri karistamist KarS § 74 lg 2 sätteid kohaldades, lugedes reaalse vangistuse kaetuks vahi all viibitud ajaga. Kaitsja taotles ka V.Muguri tegevuse ümberkvalifitseerimist, kuid kohtuotsuse alapunktides 5.1. ja 5.2. on kohus põhjendanud, miks ei vasta V.Muguri tegu KarS § 118-le.

Karistuse mõistmisel tuleb igas kuriteos süüdistatava puhul arvestada tema süüd, selle ulatust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja ka õiguskorra huve. Seadusandja on KarS § 113 eest ette näinud ainsa karistusliigina vangistuse, karistuse määraks on 6-15 aastat vangistust. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud äärmuslikult raskesse, isiku esmast põhiõigust – õigus elule – kahjustavasse kuriteosse.

Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid samuti mitte.

Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et Valbo Mugurit on põhjendatud karistada KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud alammääraga, seda järgmistel põhjustel: 1) kannatanu surm kui äärmuslikult raske tagajärg jäi saabumata; 2) kuriteo toimepanemise asjaoludest on esmatähtis, et kuriteole eelnes Valbo Muguri ja XXX ühine alkoholi tarvitamine. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt tarvitati suures koguses kanget õlut ja viina segamini ning Valbo Muguri sõnul kestis joomine, kuni jäädi väga purju. Kohtu hinnangul pani kannatanu ennast seega vabatahtlikult olukorda, kus – nagu iga arusaamisvõimeline täiskasvanud inimene teab – on konfliktidesse, aga ka muudesse elule ja tervisele ohtlikesse olukordadesse (näiteks kukkumine, eksimine, liiklusõnnetus jms) sattumise risk pigem suur kui mõõdukas; 3) kannatanu on süüdistatavale andestanud, tal ei ole V.Mugurile nõudmisi ja tema sõnul on nende läbisaamine jätkuvalt normaalne.

Valbo Mugur on eelnevalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva ning KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, katseaeg lõppes 20.03.2012.a.

Eeltoodut arvesse võttes määrab kohus Valbo Mugurile KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. Kohus jätab tõkendi muutmata, kuna vahistamise alused ei ole ära langenud ka käesolevaks ajaks.

Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendite suhtes

Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Anne Rebane kohtunik

Malle Missing rahvakohtunik

Haldi Ojamaa rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.