lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7469/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7469/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
10.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7469/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-7469

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2014. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-14-7469

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Sten Lind, Andres Parmas

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a otsus I.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav I.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Apellatsiooni esitaja Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava I.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. Välja mõista I.E-lt Eesti Vabariigi kasuks 84 (kaheksakümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati I.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust algusega 7. septembrist 2014. a. Karistusest loeti kantuks 4 päeva.
2.I.E mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, ajavahemikul 8. augustist kuni 7. septembrini 2014. a, pani kuu aja jooksul taas toime 4 vargust Tallinna linnas asuvatest toidukauplustest, varastades peamiselt juustu. Ühel korral püüdis ta varastada 8 tahvlit šokolaadi. Kõik vargused jäid tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast kassadest möödumist kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, kes vaidlustavad kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse osas. 3.1 Süüdistatav taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Miks süüdistatav talle mõistetud karistusega ei nõustu, seda apellatsioonist ei nähtu. Ta märgib vaid, et kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. 3.2 Kaitsja taotleb I.E karistamist rahalise karistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta kohtu poolt mõistetud karistus kuriteo raskusele ega süü suurusele. Kõik 4 vargust jäid katse staadiumi ning tekitatud kahju puudub. I.E püüdis varastada toiduaineid, mille väärtus oli väike. Vargused pani ta toime raha puuduse tõttu. Vanglast vabanedes oli tal vaid 12 eurot. Invaliidsusdokumente ei jõudnud ta veel vormistada, sest vabanes äsja vanglast. Ta kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Kaitsja leiab, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistuse mõistmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohtu otsus on I.E-le karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Samas ei ole I.E enda apellatsioonis põhjendatud, miks süüdistatav talle mõistetud karistusega ei nõustu. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse alammäär 30 päeva. Seega on KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmine määr kaks ja pool aastat. Senise kohtupraktika kohaselt lähtutaksegi karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast, millest olenevalt asjaoludest liigutakse karistuse mõistmisel vastavalt alla- või ülespoole.

2(3)

Maakohus mõistis I.E-le karistuseks 9 kuud vangistust, so tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuuks. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva. Maakohtu otsuses on sõnaselgelt märgitud, et kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et kohus on jätnud I.E puhtsüdamliku kahetsuse põhjendamatult karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Kohus arvestas ka seda, et kuriteod jäid katse staadiumi, varastati vaid toiduaineid ning kuriteoga kahju ei tekitatud, sest toiduained tagastati kauplustele. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest 10 korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Lisaks sellele on teda karistatud 18 korda väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Viimati vabanes süüdistatav vangistuse kandmiselt 8. augustil 2014. a ning juba samal päeval pani toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et I.E-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, sest varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Seega ei ole rahaline karistus piisav hoidmaks I.E ära uute kuritegude toimepanemisest. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et rahalise karistuse mõistmine ei ole ka antud juhul täidetav, sest süüdistatav ei tööta ja tal puudub sissetulek. I.E väitis maakohtu istungil, et ta panigi vargused toime selleks, et saada elatusvahendeid. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid I.E-le mõistetud karistust kergendada.

6.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras AI.E kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile välja maksta 84 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse I.E suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
7.Seega on süüdistatava I.E ja tema kaitsja apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning kohtukolleegium jätab need juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Sten Lind

Andres Parmas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.