Kohtulahend

TSIVIILHAGI

Kannatanu A Ki tsiviilhagi 559,83 eurot. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.Z-ilt A Ki kasuks varaline kahju summas 559,83 eurot (viissada viiskümmend üheksa eurot, 83 senti). T.Z tasuda väljamõistetud summa ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest A Ki arveldusarvele xxxx. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

Puuprussi tükid (3 tükki), mis on antud hoiule Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi asitõendi üleandmise –vastuvõtuakti nr 2/3 19.12.2012 alusel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 14.11.2014. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 28.11.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 12.12.2014.a.

T.Z süüdistatakse selles, et tema, 17.07.2012 kella 16.00 paiku xxxx maja hoovis ähvardas A Kit tekkinud tüli käigus vägivallaga ja tungis talle kallale, haaras tal riietest kinni ning tahtis käega lüüa, mille peale A Ki võttis autost sõrgkangi ja tõrjus sellega T.Z eemale. Seejärel võttis T.Z kannatanu autost puuprussi ja hakkas sellega A Kit ründama, mille peale kannatanu jooksis eemale. T.Z jooksis A Kile järgi ja kui kannatanu maha kukkus, siis hakkas puuprussiga kannatanut peksma ja lõi maaslamavale kannatanule puuprussiga korduvalt vastu pead ja keha ning vastu käsi, millega kannatanu kaitses pead löökide eest. T.Z põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku küünarvarremurd, põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel. Seega T.Z, lüües teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1) Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et T.Z-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. T.Z end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Esitatud süüdistuse kohaselt on T.Z-ile inkrimineeritud kehalise väärkohtlemise järgi järgmised objektiivse koosseisu tunnused: tervise kahjustamine ja füüsilise valu põhjustamine. Kannatanu A Ki ütlustest nähtub, et 17.07.2012 peale tööd kusagil kella 16.00 ajal läks tema ema elukohta xxxx kuuri prusse ja laudu viima. Käis toas ja ajas tagurpidi auto pesuköögi juurde, et asjad kuuri tõsta. T.Z oli käruga kuuri juures, istus paku peal. Ta jättis ruumi piisavalt, et T.Z saaks käruga edasi-tagasi sõita. Hakkas prusse ja laudu maha võtma, tegi pagasniku luugi lahti, võttis asjad maha, et panna seina äärde püsti. T.Z ütles, et ``kui sa veel ühe laua siia seina lööd, siis saad kohe vastu hambaid``. Ta hakkas veel ühte prussi maha võtma ja kohe ründas T.Z teda vasakult poolt. Võttis vasakust õlast, fliisist kinni. Lüüa T.Z ei jõud nud, sest kannatanu võttis autost sõrgkangi, et T.Z eemale tõugata, et ta laseks lahti ja hoovist välja joosta. Omateada ta ei löönud sõrgkangiga T.Z , lihtsalt peletas eemale. Ta ei usu, et sai T.Z-ile pihta, sest viimane ei reageerinud sellele kuidagi. T.Z lasigi lahti, võttis bussist puuprussi ja hakkas sellega vehkima. Kannatanu hakkas eest ära jooksma, T.Z jooksis talle puuprussiga järgi. Ta jõudis autost joosta umbes 10 meetrit kui kukkus käpuli maha. Seal kuhu ta kukkus oli pehme murumaa. Kannatanul läks sõrgkang jooksu ajal käest lahti ja see jäi maha vedelema. Kukkumiskohast jäi kang umbes poole meetri kaugusele. T.Z kukkus tema kõrvale, viimane sai temast varem püsti ja kukkus puuprussiga hoope jagama lagipähe. Sai kümneid hoope. Kui T.Z hoope jagas oli tema pikali maas, hoidis käsi ees, et ei lööks surnuks. Ta ise ei saanud lüüa, sest hoobid aina tulid ja tulid. T.Z lõi talle jämeda puuprussiga lagipähe, tal oli 8 cm peahaav ja käeluu puruks. Puupruss läks peksmise käigus kolmeks tükiks. Ta karjus kõvasti, et peksmine lõppeks. Ta kartis oma elu pärast. T.Z lõpetas peksmise kui K K tuli õue. T.Z andis kohtus ütlusi, et 17.07.2012 vedas tema aiakäruga puid aiast kuuri.

Tal oli juba mitmes kärutäis puid kuuri viidud, kui K tuli ja parkis auto maja otsas asuvasse parklasse. Läks ema juurde korterisse ja oli seal tund aega, plaanis koos emaga midagi. Siis tuli Ki ja hakkas bussiga tagurdama otse kuuri ette ja parkis tal tee kinni. Ta ütles A Kile, et rohkem laudu sauna ei pane. T.Z ütluste kohaselt oli saun mitu aastat Kite käes, ta andis sauna ära, mis ta majandab seal. T.Z sõnul lauad tulid-lauad läksid ja talle see ei meeldinud. Ta hakkas A. Kist mööda minema ja sai sõrgkangiga vastu vasakut küünarvart. Ta pidi ennast kaitsma, võttis bussist prussi ja hakkas A Kit prussiga eemale lükkama. Lükkas nii kaua kui sai ja siis A Ki hakkas ära minema, jooksma. Kui A Ki hakkas eemale liikuma, siis oli tal kang käes. Ta läks järgi tahtis kangi käest ära võtta, sest tapariist oli tal käes, ei tea, millal tagasi tuleb. A Ki kukkus ja ta kukkus ka. Ta sai püsti ja 2 -3-lööki sai A Kile panna, siis läks pruss katki ja Ki jättis sõrgkangi maha. T.Z sõnul sihtis ta A Ki vasakut kätt, et ta kangi lahti laseks, sõrgkang oli tal vasakus käes. Viimane lasi selle lahti ja ta lükkas kangi eemale. Seda, et tal endal haav oli, ei näinud ta enne kui võttis pluusi seljast ära. Haav oli nagu kirvega löödud, sügavalt, nahk ja liha rippus. T.Z sõnul on ta xxxx, tal on käte ja jalgadega probleeme. Tunnistaja K Ku ütlustest nähtub, et sündmuse toimumise ajal oli tema õues lillepeenart rohimas. Tal on kõva kuulmine, kuid kuulis imelikku häält, astus paar sammu ja nägi nurga tagant, et üks mees, A Ki oli selili keset hoovi, käed ja jalad ette sirutatud enesekaitseks ja teine mees, T.Z äigas talle esiteks vastu ühte külge kaikaga, siis vastu teist külge. Kui T.Z lõi kaikaga pähe, siis sai tema jalad alla ja pani kisaga, et politsei ja kiirabi kutsuda, maja peauksest sisse. Jõudis suure kisaga majja ja talle tuli vastu L Ki, kes läks hoovi. Kisa peale tulid korterist nr xxxx välja naabrid, kellel ta käskis politsei ja kiirabi kutsuda. A anti esmaabi ja viidi kiirabisse. T.Z nägi hiljem hoovis, kus viimane otsis midagi. A Mt tema selle sündmuse ajal kuskil õues liikumas ei näinud. Kaigas, millega kannatanut löödi oli 5-6 cm läbimõõduga ja 1,5 m pikk puukaigas. Tunnistaja L Ki ütlustest nähtub, et 17.07.2012 tuli poeg tema juurde ja pani oma auto hoovi kuuride ette ja tuli ütlema, et ta on nüüd siin. Poeg läks õue, tema et jäi riideid vahetama ja asju võtma, kui kuulis koridoris, et keegi oigas. Koridoriaknad olid hoovi poole, aknast nägi poja bussi puukuuride ees ja poja jalgu maja nurga juures maas. Ta läks hüsteeriasse ja jooksis õue. Ümber nurga jõudes nägi, et poeg oli üleni verine, oli külili maas ja oigas. Tema juures maas oli kolm pikka verist prussi tükki. Tema löömist ei näinud. Pani tähele, et A M küsis T.Z-ilt selle peale, kui viimane tunnistajale inetusi karjus, et ``kas tahad ka ?`` Prussitükid korjas tema ülesse ja pani kuuri, need viis politsei järgmisel päeval ära. Mäletab, et sõrgkang vedeles hoovis maas, kuskil bussi läheduses maas ja T.Z võttis selle ära ja viis enda kuuri. Mingeid vigastusi tema T.Z ei näinud. Tunnistaja A M ütlustest nähtub, et 17.07.2012 õhtupoolikul oli tema köögis ja tegi õhtusööki, aken oli lahti. Kuulis kui hoovi sõitis auto. T.Z oli õues ja vedas puid. Tema aknale vaatama ei jäänud kuna tegi süüa. Kuulis äkki mingit kisa. Aknast ta ei näinud ja ta jooksis õue. Nägi, et T.Z on kaigas käes. Jooksis lähemale ja nägi, et Ki on pikali maas. Tema hüüdis T.Z-ile, et miks sa seda tegid, mida sa lollist puutuma hakkasid. Millalgi nägi, et L Ki tuli hoovi. T.Z tuppa ei tulnud. Ta viidi politseisse. Tunnistaja K R ütlustest nähtub, et ta sai 17.07.2012 peale lõunat väljakutse xxxx , kus pidi toimuma kaklus. Kohale jõudes oli kiirabi kohal, tohterdas ühte isikut. Läks nende juurde, isikul oli nägu verine. Rääkis kiirabiga, nad ütlesid, et isikul on käeluu katki. Küsis mis juhtus ja kannatanu vastas, et talle tuldi kallale ja näitas sissekäigu juures istuvale mehele. Läks selle

mehe juurde, kelleks oli T.Z, kes väitus, et temale tuli kannatanu raudkangiga kallale ja tema kaitses end puuprussiga. T.Z väliseid vigastusi ei näinud ja ta ei mäleta, et T.Z oleks avaldanud, et ta on viga saanud. Patsiendikaardilt nähtub, et kiirabi viis A Ki haiglasse 17.07.2012 kell 16:12, kirjas on, et patsiendile tuldi kodus kallale. Tüli käigus saanud löögi puukaikaga vastu pead ja vasakut kätt. Pealalel vasakul 9 cm pikkune põrutushaav ja vasakul ülahuulel 2 cm pikkune põrutushaav. Haavad õmmeldud. Röntgenis tegemist vasakul nihketa küünarluumurruga. Paigaldatud kips. Perearsti tõendist nähtub, et A Ki tuli 24.07.2012 perearsti vastuvõtule, kuna EMOs oli jäänud fikseerimata hematoom vasaku õlavarre piirkonnas, paremal põlvel hematoom. Vasak käsi kipsis. Vasaku õlavarre piirkonnas kollakas-lilla värvusega hematoom 10 x 10 cm. Põlvel hematoom kollast värvust 8 x 5 cm. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks esemeks on L Ki poolt 18.07.2012 politseile üle antud puuprussi tükid. Prussi mõõtmed 3,5 x 5 cm. Puitmaterjali tükid pikkusega 35 cm, 40 cm ja 67 cm. Lühematel prussitükkidel verekahtlane määrdumine. Puuprussi pikkus kokku 142 cm. Kriminaalasjas eelpool nimetatud tõendite alusel on tuvastatud, et T.Z 17.07.2012 kella 16.00 ajal xxxx maja hoovis ähvardas A Kit tekkinud tüli käigus vägivallaga ja tungis talle kallale, haaras tal riietest kinni ning tahtis käega lüüa, mille peale A Ki võttis autost sõrgkangi ja tõrjus sellega T.Z eemale. Seejärel võttis T.Z kannatanu autost puuprussi ja hakkas sellega A Kit ründama, mille peale kannatanu jooksis eemale. T.Z jooksis A Kile järgi ja kui kannatanu maha kukkus, siis hakkas puuprussiga kannatanut peksma ja lõi maaslamavale kannatanule puuprussiga korduvalt vastu pead ja keha ning vastu käsi, millega kannatanu kaitses pead löökide eest. Seega realiseeris T.Z kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. T.Z põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku küünarvarremurd, põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel. Kohus märgib, et kannatanul ei ole mingit põhjust sündmust välja mõelda. Kannatanu ütlused on kooskõlas ning haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega: patsiendikaardi ja perearstitõendiga kannatanu vigastuste rohkuse ja tekkepõhjuste osas, tunnistaja K Ku ütlustega, kes nägi pealt kui T.Z lõi korduvalt maaslamavat ja ennastkaitsvat A Kit kaikaga vastu ühte ja teist külge ja vastu pead. Lisaks kinnitavad kannatanu ütlusi, et teda peksis T.Z puuprussiga ja et temal kukkus sõrgkang käest jooksu ajal maha, tunnistaja L Ki ütlused, kes nägi, et A Ki kõrval vedelesid kolm verist puuprussi tükki ja keset hoovi, vedeles sõrgkang. Asitõendi vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et pruss, millega kannatanut peksti, oli ligi 1,5 m pikkune ja 3,5 x 5 cm laiune puupruss. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, et kannatanut peksis tahtlikult T.Z . T.Z ütlused, et A Ki teda esimesena ründas ei ole usutav ega lange kokku asjas tuvastatud tehioludega. T.Z võttis omaks, et ta ei lubanud kannatanul rohkem laudu sauna panna, mis kannatanu sõnul kõlas ähvardusena ``kui sa veel ühe laua siia seina lööd, siis saad kohe vastu hambaid``. T.Z sõnul plaanis A Ki koos oma emaga tund aega toas midagi, täpsustamata mida. Kannatanu A Ki ja tunnistaja L Ki ütlustest nähtub,

et A Ki käis toas lühikest aega ja L Ki pidi koheselt pärast riietumist ja asjade võtmist alla kuuride juurde tulema. Seega ei viibinud A Ki toas hinnanguliselt üle 5-10 minuti. T.Z sõnul tagurdas A Ki bussi tema kuuri ette nii, et ta ei pääseks käruga oma kuuri. Samas kinnitas ta ise hiljem, et auto ja kuuri vahele jäi kahe meetrine vahe. Sama märkis ka A Ki, et ta jättis ruumi piisavalt, et T.Z saaks käruga edasi-tagasi sõita. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu plaanis koos emaga T.Z suhtes vägivallategu ja A Ki parkis kuuriukse oma autoga kinni nii, et T.Z ei pääseks kuurist välja või ei saaks teha asjatoimetusi kuuris. Kohus tuvastas, et konflikti põhjuseks oli T.Z pahameel A Ki sauna kasutamise suhtes, mis vallandas edasise sündmuste ahela. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ründavas positsioonis olev isik jääb ootama, millal teda sõrgkangiga lüüakse. Usutavamad on kannatanu ütlused sündmuste käigu osas, et pärast ähvarduse väljaütlemist haaras T.Z kannatanu fliisist kinni ja tahtis lüüa. Kohus hinnates T.Z väljaöeldud lauset, leiab, et tema väljaöeldu läheb kokku tema edasise tegevusega. T.Z haaras kannatanu õlast kinni ning tahtis lüüa, kuid kannatanu võttis kangi ja hakkas ennast kaitsma ehk tõrjuma T.Z rünnet. Tõendamist ei leidnud, et T.Z poolt kohtus väljaöeldu, et ta kaitses ennast ja hakkas kannatanut taga ajama, et sõrgkang kui tapariist A Ki vasakust käest ära võtta. Kohus loeb need ütlused ennastõigustavateks. Tunnistaja K Ku sõnul kaitses A Ki end T.Z löökide eest käed ja jalad ettesirutatuna, mis kinnitab, et kannatanu vasakus käes ei olnud sõrgkangi. Tunnistaja L Ki sõnul oli sõrgkang hoovis maas, mis kinnitab, et kannatanu on andnud sõrgkangi käest lahti laskmise kohta õigeid ütlusi. T.Z ütlused kannatanu löömise tehiolude kohta on vastuolus tunnistaja K Ku ütlustega. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et T.Z põhjustas 17.07.2012 sündmuse käigus A Kile vasaku küünarvarremurru, põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel. Kiirabis fikseeriti koheselt tüli käigus saadud vigastused: põrutushaav pealael, põrutushaav vasakul ülahuulel, mis õmmeldi. Samuti fikseeriti küünarluumurd, mis pandi lahasesse. On usutav, et arvestades kannatanu vigastuste rohkust, ei peetud vajalikuks märkida hematoome vasaku õlavarre piirkonnas ja paremal põlvel, kuna need vigastused ei vajanud esmaabi. Perearsti tõendiga on ka need vigastused fikseeritud. Kohus peab usutavaks, et isik, kes on kukkunud vastu maad ja keda on korduvalt löödud vastu käsi, on need vigastused saanud arutatava sündmuse käigus. Kohus loeb T.Z ütlused oma halvast tervisest ja eelkõige käte löögijõu nõrkusest mitte usaldusväärseteks, kuna tunnistaja K Ku ütluste kohaselt lõi T.Z kannatanut korduvalt puuprussiga vastu külgi ja ühe korra vastu pead, mis kinnitab T.Z võimet puuprussi hoida ja seda peksmisvahendina kasutada. Lisaks kinnitavad kannatanule tekitatud vigastused, et T.Z käte löögijõud oli tugev. Kohtu hinnangul T.Z tuvastatud xxxx ja pool aastat hiljem toimunud (luu- ja liigesehaiguse) operatsioon ei kinnita, et T.Z ei oleks jaksanud kannatanule süüdistuses märgitud vigastusi tekitada. 2) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani T.Z vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu ütlustest nähtub, et T.Z lõi maaslamavat kannatanut korduvalt puuprussiga vastu külgi, käsi, nägu ja pead, seega T.Z teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. 3) Kohus leiab, et T.Z teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei ole usaldusväärsed T.Z ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Tema ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu ja tunnistajate ütlustega. T.Z tunnistas ise, et teda ärritas juba pikemat aega A Ki käitumine ja toimetamine nende hoovis ning ka sel korral läks tema A Kit keelama, kuigi mingit tõsiselt võetavat põhjust ei olnud. Seega on täiesti loogiline ja usutav, et ta võttis, olles endast väljas, kannatanu fliisist kinni. Usutav ja loogiline on, et kannatanu võttis enda kaitseks sõrgkangi ja T.Z võttis puuprussi, et vastu rünnata. Kannatanu poolt T.Z tahtlik löömine ei ole tõendamist leidnud, kui üldse, siis võis ta kogemata tabada T.Z. Kohus ei pea usaldusväärseks, et kannatanu tekitas T.Z-ile väidetava tõsise vigastuse, kuna sellisest vigastusest tulev veri oleks koheselt T.Z tähelepanu pälvinud ja ka löögiga kaasnev valu oleks T.Z kohe tundnud ning ta oleks koheselt politseile oma vigastamisest teada andnud või oleks seda politseijaoskonnas märgatud. Tunnistaja K Ri sõnul kui tema sündmuskohale jõudis, siis tema T.Z väliseid vigastusi ei näinud ja ta ei mäleta, et T.Z oleks avaldanud, et ta on viga saanud. Seetõttu ei ole usutav T.Z väide, et ta sa selle sündmuse käigus tõsise vigastuse. T.Z poolt esitatud tõendid ei kinnita tema ütlusi, sest arstil käis ta tunduvalt hiljem, seega võis saada vigastuse hiljem teistel asjaoludel. Esitatud fotod ei tõenda vigastuse saamist 17.07.2012, kuna ei ole tuvastatav, millal, kus ja kellest need on tehtud. A Ki suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, kuna tõendamist ei leidnud, et kannatanu T.Z tahtlikult lõi. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud. Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi T.Z oli see, kes ründas A Kit esimesena, peale mida kannatanu võttis enda kaitseks kätte sõrgkangi ja vabanedes T.Z haardes põgenes joostes. T.Z, selle asemel, et lasta A Kil ära minna, jooksis talle prussiga järgi ja vaatamata sellele, et kannatanu kukkus maha, lõi puuprussiga maaslamavat kannatanut vastu külgi, käsi, nägu ja pead. Seega hinnates T.Z tegevust A Ki suhtes KarS § 28 lgst 1 lähtuvalt, leian, et hetkel, mil T.Z lõi puuprussiga kannatanut, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest A Ki teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (KarS § 31 lg 3). KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne. KarS § 31 lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas,

et T.Z ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. Seetõttu tunnistab kohus T.Z esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi.

KARISTUS

4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. T.Z end toimepandud teos süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus isikule, kes kannatanule põhjustab vägivallateoga hulgaliselt tervisekahjustusi, mõistma karistuse sanktsiooni keskmise määrale lähedases määras. Eripreventiivses mõttes on T.Z varem karistamata isik, mistõttu on võimalik, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule, kes kuriteosündmuse ajal ja ka pärast seda pole ülesnäidanud vähimatki kahetsust, rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus T.Z-ile karistuseks KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust, mida tingimuslikult ei kohaldata 3 aastase katseaja jooksul. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg.

MENETLUSKULUD

5) KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb välja mõista T.Z-ilt menetluskulu riigituludesse sundraha 532,50 eurot, toimiku paljundamise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale v-adv abile Janar Urresele makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 80,40 eurot ja määratud kaitsjale v- adv abile Janar Urresele makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 672,00 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista.

TSIVIILHAGI

6) Kannatanu A Ki tsiviilhagi 559,83 eurot. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on

kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu A Ki on kandnud seoses vägivallateoga järgmisi kulutusi: visiiditasuarve summas 3.20 eurot, ravimite ostmise kulud 9,96 eurot, 2,41 eurot, 4,53 eurot, kokku 16,90 eurot. Saamata jäänud töötasu summas 539,73 eurot. Saamata jäänud töötasu hüvitise väljaarvutamisel on aluseks võetud A Ki konto väljavõte, millest nähtub, et talle on arvele laekunud haigushüvitis 63,67 eurot, 396,97 eurot ja 351,61 eurot, kokku 812,25 eurot. Xxxx vastus päringule, millest nähtub, et A Ki viibis haiguslehel 17.07- 28.09.2012. Töötasu selle perioodi eest oleks olnud 1711,37 eurot (bruto). Töötasust tuleb maha arvestada 21 % tulumaksu ehk 359,39 eurot, siis jääb töötasu summaks 1351,98 eurot. Sellest tuleb maha arvestada saadud haigushüvitis 812,25 eurot, siis on saamata jäänud töötasu suuruseks 539,73 eurot. Visiiditasu 3,20 eurot, ravimiarved 16,90 eurot ja saamata jäänud töötasu 539,73 eurot kokku liites on tsiviilhagi (hüvitamisele kuuluvaks tsiviilkahjuks) 559,83 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb välja mõista T.Z-ilt , kes põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. T.Z tasuda väljamõistetud summa ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest A Ki arveldusarvele xxxx.

ASITÕENDID

7) Puuprussi tükid (3 tükki), mis on antud hoiule Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi asitõendi üleandmise –vastuvõtuakti nr 2/3 19.12.2012 alusel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 15.04.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta T.Z kaitsja vandeadvokaat Janar Urrese kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 15. aprillil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.