Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus P.I esitas 24.07.2013.a. Tartus, Sepa 23 asuvasse Maanteeameti liiklusregistri Tartu büroole juhiloa duplikaadi saamiseks valeandmeid, väites, et juhiluba on kuhugi 17.06.2013 ära kadunud või rahakotist välja kukkunud ning kinnitas enda allkirjaga, et Soome politsei ei ole juhilubasid ära võtnud. Tegelikult oli tema juhiluba XXXX Soome politsei poolt ära võetud 18.05.2013.a. seoses raskendatud asjaoludel/tõsise liiklusohutuse rikkumise tõttu. Sellega pani P.I oime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiasutusele valeandmete esitamise, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks. II Kohtuistungil esitatud tõendid ja nende ülevaade Kohtuistungil tunnistas süüdistatav P.I end talle esitatud süüdistustes süüdi. Süüdistatav P.I kaitsja leidis, et teo toimepanemises vaidlust ei ole. P.I on algusest peale enda süüd tunnistanud. Kriminaalasi tuli üldmenetluses kohtusse, kuna kokkuleppemenetlus ei õnnestunud prokuröri poolt pakutava karistuse tõttu. Kohus uuris järgmisi vastu võetud ja kohtuistungil avaldatud dokumente: 1) Taotlus Maanteeameti Tartu büroole; 2) P.I seletus Maanteeameti Tartu büroole; 3) Ida-Uusimaa politseiosakonna teatis Eesti Liiklusregistri büroole. Lisaks eelpool nimetatud tõenditele andis kohtuistungil ütlusi süüdistatav P.I. III Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et P.I süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi on tõendatud. KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab ametiasutusele valeandmete esitamine.

2(5)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määruse nr 16 paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esindab Maanteeamet oma ülesannete täitmisel riiki. Seega on Maanteeamet ametiasutuseks KarS § 280 tähenduses. KarS § 280 tähenduses esitatavad valeandmed on andmed, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Valeandmed on esitatud siis, kui süüdlane need järelevalveks õigustatud ametnikule sellisel viisil kättesaadavaks teeb, et viimasel on võimalik seal leiduvaid juriidilise tähendusega faktid teadmiseks võtta. Tähtis ei ole ka see, kas isik, kellele valeandmeid esitati, nendega ka tegelikult lähemalt tutvub ja seal leiduvad faktid arvesse võtab. Koosseisuelement on täidetud ainuüksi andmete tutvumise võimaldamisega. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi vaid selle kohta, et ta tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub Maanteeameti 08.01.2014. a esildisest, et P.I esitas 24.07.2013. a Maanteeameti Liiklusregistri Tartu büroole taotluse juhiloa duplikaadi saamiseks seoses juhiloa nr XXXX kadumisega. Uus juhiluba väljastati talle 21.08.2013. a. 04.09.2013. a edastas Soome politsei Maanteeametile juhiloa nr XXXX, mis oli P.I-lt ära võetud seoses liikluseeskirjade rikkumisega. Sellest tekkis Maanteeametil kahtlus, et P.I on uue juhiloa taotlemisel esitanud Tartu büroole valeandmeid. P.I poolt uue juhiloa taotlemine põhjendusel, et ta on vana ära kaotanud, nähtub ka tema poolt 24.07.2013. a Maanteeameti Tartu büroole esitatud taotlusest (arhiveerimisnumber TJ130016660) ja selle lisaks olevast seletuskirjast. P.I põhjendus uue juhiloa taotlemisel on olnud järgmine (kirjapilt muutmata): „Arvan, et olen unustanud kuhugi või rahakotist välja kukkund. Olen otsinud kuid ei leia kuskilt. Soome politsei pole ära võtnud.“ Seda, et nimetatud seletuse näol on tegemist P.I poolt teadlikult Maanteeameti Tartu büroole esitatud valeandmetega, tõendab ka Soome politsei poolt Maanteeametile edastatud juhiloa direktiiv. Selle kohaselt võeti 28.08.2013. a P.I-lt tema juhiluba nr XXXX ära, kuna ta pani 18.05.2013. a Vantaas toime raskendatud asjaoludel/tõsise liiklusohutuse rikkumise. P.I süü tunnistamise ja kriminaalasjas uuritud tõendite alusel tuleb asuda seisukohale, et P.I oli teadlik temalt juhiloa nr XXXX äravõtmisest Soome politsei poolt. Olles sellest teadlik, esitas ta 24.07.2013. a taotluses ja selle lisaks olevas seletuskirjas teadlikult valeandmeid. Seega on tõendamist leidnud P.I poolt KarS § 280 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmine, s.t valeandmete esitamine. Subjektiivsest küljest piisab objektiivsete koosseisuelementide suhtes kaudsest tahtlusest, kuid sellele peab lisanduma kavatsetus saada endale mõni ametlik dokument või hüve või tulu. Ametlik dokument on ametiasutuse välja antud kirjalik akt, millega tõendatakse juriidilise tähtsusega asjaolusid. Dokument puudutab fakte, millel on juriidiline tähtsus ning dokument ongi koostatud nende faktide tõendamiseks ja sellel on kirjalik vorm, mis võimaldab selle akti sisu tajuda. Samuti peab nähtuma, kes tõendab neid juriidilise tähtsusega asjaolusid, mille tõendamiseks dokument välja antud on. Sellise ametliku dokumendiga on tegemist juhul, kui

3(5)

nimetatud isikul on selle väljastatud dokumendi abil võimalik omandada mingisuguseid õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtu hinnangul pani P.Ialle etteheidetava teo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Antud juhul on tõendamist leidnud, et P.I esitas tahtlikult Maanteeameti Tartu büroole uue juhiloa taotlemisel valeandmeid, et saada endale Soome politsei poolt äravõetud juhiloa asemele uut juhiluba. P.I tegevus oli ajendatud soovist saada ametlik dokument, s.t dokument, mis tõendaks temal juhtimisõiguse olemasolu, andes talle õiguse juhtida mootorsõidukit. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et P.I pani eelpool kirjeldatud tegevusega toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 45 lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär kolmkümmend päeva vangistust. P.I süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaoluga, et KarS § 280 lg 1 alusel kaitstavaks õigushüveks on avalik võim, selle funktsioneerimise tõhusus. Ühtlasi arvestab kohus P.I puhul temapoolset süü tunnistamist. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ka asjaolu, et hoolimata süü tunnistamisest ei ole P.I mitte mingil viisil näidanud toimunu osas üles kahetsust, mida võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna. P.I on talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda on karistatud Tartu Maakohtu 06.07.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 209 lg 1 järgi, s.t salajase varguse ja kelmuse toimepanemise eest liitkaristusena 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega KarS § 74 alusel. Antud juhul ei pea kohus P.I suhtes rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamist põhjendatuks, kuna P.I suhtes varasemalt kohaldatud tingimisi karistusest vabastamine ei avaldanud P.I-le vajalikku mõju, s.t ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. P.I pani veidi üle poole aasta pärast kohaldatud katseaja lõppemist toime uue tahtliku kuriteo. Lisaks sellele ei ole rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud seetõttu, et kohtul puuduvad kindlad andmed, mille kohaselt P.I oleks võimeline rahalise karistuse määratud tähtaja jooksul ära tasuma. P.I võimatust rahalist karistust tasuda kinnitab kohtu hinnangul karistusregistri teatiselt nähtuv, mille kohaselt on tal kõik väärtegude eest mõistetud trahvid tasumata. P.I seisukoht, mille kohaselt on võimalik rahaline karistus selle tasumata jäämisel reaalse vangistusega asendada, ei ole asjaoluks, mille alusel tuleks sellise karistuse kohaldamist pidada põhjendatuks. P.I ei ole võimalik KarS § 73 alusel tingimisi karistusest vabastada, kuna ta on varem tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistatud ja tema karistatus ei ole kustunud. KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamise välistab temal Eestis kindla elukoha puudumine, mille järgi oleks

4(5)

võimalik kontrollnõuete täitmine. Üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks on süüdistatava nõusolek, mida käesolevas asjas ei ole. Antud juhul on P.I suhtes ainsa karistusliigina võimalik kohaldada reaalset vangistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelpool viidatud süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, leiab kohtunik, et P.I on võimalik karistada seadusandja poolt ettenähtud sanktsiooni alammääras, s.o 30 päeva pikkuse vangistusega. Selline nö šokivangistus kannab P.I-le kui varasemalt reaalset vangistust mittekandnud isikule hoiatavat iseloomu ja peaks aitama P.I teha oma varasemast käitumisest õiged järeldused ning mõjutama teda edaspidi elama oma elu seaduskuulekalt. Tsiviilhagi ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 532.50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 36+72+72+252 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 euro. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 965.50 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud P.I kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 965.50.euro ulatuses vabatahtliku täitmise ajaga 1 aasta jooksul arvates otsuse jõustumisest. Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.