Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2014 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-14-8500 (14922700082)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Kristine Kriisk, Olga Nõmmemees
Kriminaalasi
R. K. süüdistuses KarS § 404 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Firsova
Süüdistatav
R. K., isikukood xxx, EV kodakondsus, algharidus, elukoht xxx, emakeel – vene keel, xxx. Varem kriminaalkorras karistatud: 31.10.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi, KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu ja 1 päev katseajaga 18 kuud; 08.06.2012 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 5 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 2 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 68 lg 1 vangistusega 5 kuud 26 päeva. 11.03.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt Kars § 215 lg 2 p 1,2, § 275 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.06.2013. Karistus on täielikult ära kantud Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 02.07.2014.
Kaitsja Kohtuistungi aeg
Vandeadvokaat Lembit Nirgi 04.11.2014
Juhindudes KrMS § 249, kohus
Tunnistada R. K. süüdi KarS § 404 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada selle kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.03.2014 otsuse järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 4 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud 4 päeva vangistust, millest arvata maha täielikult ärakantud karistust 1 aasta 4 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Karistusaega arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise päevast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdismõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele R. K. ́ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48,80 eurot (s.h tasu kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 26,67 eurot, sõidukulud 14 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 8,13 eurot). Vastavalt VÕS § 1043 välja mõista R. K. ́ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt xx xx ́lt tsiviilhagid: - AS Riigi Kinnisvara kasuks 6,16 EUR (a/a EE892200221017592018 Swedbank). - Viru Vangla kasuks 13,23 EUR (Rahandusministeerium a/a 100220027689012, viitenumber 2800080561). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o sundraha (532,50 eurot) osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 171 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja 48,80 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, mõista menetluskulud R. K. ́ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt xx xx ́lt riigituludesse välja. Menetluskulud summas 219,80 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700025181 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud R. K. on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 23.05.2014 kella 18.55 paiku Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas S9-hoones S18 osakonnas kambris nr 9340 süütas põlema Viru Vangla poolt vangistuses viibimise ajaks temale väljastatud käterätiku maksumusega 1,26 eurot ja voodilina maksumusega 5,01 eurot, tekitades sel moel kambris nr 9340 tulekahju, mis seadis ohtu teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise. Oma teoga tekitas R. K. Viru Vanglale varalise kahju kogusummas 13,23 eurot ja Riigi Kinnisvara AS-le 6,16 eurot. Selle tegevusega pani R. K. toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada R. K. ́it KarS § 404 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada selle kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.03.2014 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1aasta 4 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud 4 päeva vangistust, millest arvata täielikult ärakantud karistust 1 a 4 p vangistust maha (R. K. vabanes talle mõistetud eelmise karistuse kandmiselt 01.07.2014, seega KarS § 65 lg 2 järgi liidetav karistus on kantud) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud vangistust. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et R. K. tuleb süüdi tunnistada KarS § 404 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Rahuldada kannatanute tsiviilhagid ja mõista need R. K. käest välja. Temal rahaliste vahendite puudumisel nõuda tsiviilhagid sisse tsiviilkostjalt. Arvestades R. K. varalist seisundit leiab kohus, et menetluskulud tuleb osaliselt sundraha osas jätta riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o kaitsjatasu jätta R. K. kanda, temal rahaliste vahendite puudumisel jätta menetluskulud tsiviilkostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.