Kohtulahend

erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2014.a Rapla

Kohtuistungi aeg

04.november 2014.a.

Kriminaalasja number

1-13-4702

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Reet Langi erakorraline ettekanne T.T kohta

Süüdimõistetu

T.T , isikukood XXX, elukoht xxxxxx maakond xxxxxx xxxxx xxxx

Kaitsja

vandeadvokaat Priit Tartu

Kohaldatud menetlusnormid

Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 384 lg. 1, 387 lg. 1, 427 lg. 2, 432 lg. 3

RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele 29.mail 2013.a. Harju Maakohtu poolt T.T-le mõistetud vangistuse kandmata osa kaks (2) kuud ja kolmteist (13) päeva. Kohtuotsuse täitmiseks vahistada T.T kohtusaalis ja vangistuse tähtaega arvestada 04.novembrist 2014.a. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu tasu kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest kokku 96 eurot ja 61.20 eurot sõidukulu hüvituseks. Kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdimõistetu jaoks algab tähtaeg määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu

kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht T.T on süüdi mõistetud 29.mail 2013.aastal Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, 328 lg. 1 ja 424 järgi ja karistatud vangistusega üksteist (11) kuud ja kaksteist (12) päeva. Harju Maakohtu 15.oktoobri 2013.a. määruse alusel vabastati T.T 28.oktoobril 2013.a. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Vangistuse kandmata osaks jäi kaks (2) kuud ja kolmteist (13) päeva. Erakorralisest ettekandest nähtub, et viimati käis T.T kriminaalhooldaja juures registreerimisel 21.augustil k.a. Järgmine registreerimine oli ette nähtud 16.septembril k.a., mil T.T kohale ei tulnud, ei teatanud eelnevalt selle põhjust ega olnud telefoni teel kättesaadav. Registreerimise aeg tehti T.T-le teatavaks allkirja vastu 21.augustil k.a. Kriminaalhooldaja saatis 26.septembriks k.a. T.T-le lihtkirjaga kutse, millele T.T ei reageerinud. Seejärel saatis kriminaalhooldaja tähitud kirjaga kutse 09.oktoobriks k.a. Kutse võttis vastu T.T ema 02.oktoobril k.a. T.T 09.oktoobril kriminaalhooldaja juurde ei tulnud. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. T.T ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt helistas T.T 16.septembril k.a. kriminaalhooldusosakonda, et leppida kokku uus registreerimise aeg. Ta palus end ühendada kriminaalhooldaja Urve Kuningaga, kuid talle vastati, et U.Kuningas enam ei tööta ja öeldi veel, et koju saadetakse paber. Sel ajal olnud T.T emaga riius, ema pannud kogu posti korteris ühte karpi. Sealt T.T oma kirju ei vaadanud. Tema telefon oli selleks ajaks ära varastatud. 02.oktoobril k.a. T.T kodus ei olnud ja koju läinud ta alles 09.oktoobril k.a. Kriminaalhooldaja kutset ema talle edasi aga ei andnud. Kaitsja on seisukohal, et erakorraline ettekanne on üldine. Nimetatud on ainult üks rikkumine, aga ei ole märgitud, kas kõiki teisi kontrollnõudeid T.T täitis. Ettekannet ei saa esitada uute kuritegude ärahoidmise motiivil ja sellekohane väide on ettekandes oletuslik. Rikkumine ei olnud niis suur, et karistus täitmisele pöörata ja T.T-le võiks anda veel ühe võimaluse. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja vangistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele, sest T.T rikkus kriminaalhooldaja juurde registreerimisele tuleku kohustust 16.septembril ja ei reageerinud kahele kutsele. Kui T.T sel päeval ka kriminaalhooldusosakonda helistas, siis oli tal võimalus öelda mittetuleku põhjus ja kriminaalhooldaja oleks saanud selle teada. T.T kinnitab, et ta jäi pärast telefonikõnet ootama kirjaliku teate, kuid samal ajal ei tundnud huvi selle saabumise vastu ega võtnud kriminaalhooldajaga rohkem ühendust ka telefoni teel. Kriminaalhooldaja on antud juhul teinud kõik, et T.T-ga kontakti saada ja et T.T saaks kontrollnõudeid ja kohustusi täita. KarS § 76 lg. 5 kohaselt on vangistuse kandmata osa täitmisele pööramine ainus võimalus, kui tingimisi enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu ei täida kontrollnõudeid ja kohustusi. Antud juhul on niisuguse olukorraga tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik