Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-14-7738/11
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg: 03.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1333

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-7738/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-7738

Kohtukoosseis

Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 18.09.2014. a otsus

Kriminaalasi

Lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Apellant

Süüdistatava N.Z-i kaitsja Leelo Viil N.Z isikukood: XXX; XXXXXXXXXXX; emakeel: vene keel; elukoht: XXXXXXXX X-XX XXXXXXX;

XXXXXXXXXXXX;

töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimasel kahel süstemaatiliste varguste eest:

Süüdistatav

- Harju Maakohtu 22.09.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; - Harju Maakohtu 13.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, KarS § 74 ja § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud ja 17 päeva katseajaga 2 aastat. Katseaja lõpp 12.08.2016.

Resolutsioon Jätta süüdistatava N.Z-i kaitsja Leelo Viili apellatsioon läbi vaatamata. Mõista N.Z-ilt riigi eelarvesse välja N.Z-ile riigi õigusabi osutanud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 48 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud

tuleb koos maakohtu välja mõistetud menetluskuludega tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Apellatsioonimenetluse kulu igakuise makse suurus on 4 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 18.09.2014. a otsusega mõisteti N.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu ja 10 päevani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus aga N.Z-i karistust Harju Maakohtu 13.08.2014.a. otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 2 kuu ja 17 päeva võrra. Liitkaristuseks on seega 5 kuud ja 27 päeva vangistust. N.Z mõisteti süüdi 16.09.2014 kella 14.31 paiku Tallinnas XXXXX XXX XX asuvast S kauplusest toime pandud varguses. Nimelt võttis ta kaks 50-ml pudelit viina „Viru Valge“ (kogumaksumusega 2,58 eurot) ning jõi need tühjaks müügisaalis, seejärel võttis ta 1,412 kg kuumsuitsu seakooti maksumusega 5,63 eurot ja ühe paki margariini maksumusega 1,42 eurot, võttis need pakenditest välja ja peitis endal kaasas olnud kotti. Seejärel möödus ta kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuivõrd I. Kuliovi oli Harju Maakohtu 13.08.2014 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning teda on karistatud ka KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtusliku vallasasja varguse eest, oli tegemist süstemaatiliselt toime pandud vargusega KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Karistust põhistades märkis maakohus, et N.Z-i süü ei ole suur – tegemist on 1 kuriteoepisoodiga, kuriteoga põhjustas isik küll kahju, kuid on selle käesolevaks hetkeks hüvitanud. Samas leidis kohus, et N.Z-i teo puhul võib rääkida teo toimepanemisest jultunud viisil, mis seisnes selles, et ta tühjendas viinapudelid müügisaalis, eemaldas margariinilt ja suitsukoodilt pakendid. Samuti pidas kohus oluliseks seda, et N.Z-i karistati pelgalt kuu aega varem samaliigilise kuriteo eest, mis tähendab, et katseaeg ei mõjunud talle mingilgi moel distsiplineerivalt. Kohus leidis, et esineb kaks N.Z-i karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 järgi – N.Z kahetseb toimepandud tegu puhtsüdamlikult ning ta on tekitatud kahju hüvitanud. Maakohus leidis, et N.Z ei ole võimalik karistada rahalise karistuse või üldkasuliku tööga. Rahaline karistus on välistatud, kuna N.Z ei tööta. Seega tuleb N.Z-ile karistuseks mõista vangistus.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.Z-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kergendada N.Z-i karistust ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Käesoleval juhul on N.Z süüdi tunnistatud üksnes ühes kauplusevarguses, isik peeti varguse toimepanemisel kinni, varastatu väärtus oli väike ja hagi ei ole esitatud, kuna kahju on hüvitatud. Eeltoodud asjaolude pinnalt võib väita, et N.Z-i süü on väike. süüdistatav on olnud suuteline küllaltki korrektselt täitma kriminaalhoolduse nõudeid, probleeme on olnud üksnes alkoholi tarvitamisega seoses. N.Z on kriminaalkorras karistatud, kuid mitte sedavõrd palju, et oleks alust suure tõenäosusega eeldada uute kuritegude toimepanemist. N.Z-i karistusregister ja käesoleva asja tehiolud ei anna alust väita, et kuritegude toimepanemine on tema sisstuleku allikaks. Kuigi kriminaalhooldaja andis arvamuse, et süüdistatav rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole üksnes sel alusel põhjendatud reaalse vangistuse mõistmine. Leian, et vanglas on küll piiratud alkoholi tarbimine, oleks süüdistataval samas vabaduses olles võimalus võõrutusravile minna ja sellega võiks olla saavutatav N.Z-i edaspidine seaduskuulekas käitumine. Käesoleval juhul võiks vangistuse asendada üldkasuliku tööga, mis distsiplineeriks N.Z-i ja suunaks korrektselt ja seaduskuulekalt käituma. N.Z-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuisungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahju hüvitamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata.