Kohtulahend

suhtes tõkendit vahistamine. Vahistada B.E

kotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Oma tahtliku tegevusega B.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Prisma Peremarket AS-i avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 4, 5); - tunnistaja XXXütlused (tlk 6); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 10); - B.E poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (tlk 34-37); - Prisma Peremarket AS-i lepingulise esindaja XXXavaldus, volikiri (tlk 44-45, 54-56); - Harju Maakohtu 13.08.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-6714 ja süüdistusakt kriminaalasjas nr 14230109344 (tlk 47-48, 49); - kohtuvälise menetleja otsused väärteoasjades 01.05.2014 ja 12.08.2014 (tlk 50-51); - kriminaalhooldaja e-kiri (tlk 52). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on B.E-le süüksarvatud tegu tõendatud, tegemist on lõpule viidud kuriteoga. Tekitatud kahju on tänaseks hüvitatud. Kriminaalhooldaja hinnangu kohaselt ei ole B.E isikuks, kelles suhtes oleks otstarbekas kohaldada ühiskondliku kasulikku tööd, kuna käesoleval ajal on isik rikkunud temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Prokurör taotles B.E süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. B.E tuleb ära kanda vangistus 3 kuud ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 13.08.2014 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, so. 2 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuseaja alguseks arvata 16.09.2014.a. Välja mõista menetluskulud. Süüdistatava seisukoht: B.E tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Isik märkis, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Oma viimases sõnas lisas B.E, et vanglasse ta minna ei saa, kuna tema naine ei saaks ilma temata hakkama. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga. Kaitsja leidis, et karistusregistri väljavõtte alusel ei ole õige väita, et kuritegude toimepanemine on isiku elatusviis. B.E on alkoholiga probleeme, vanglas ei saaks ta ravile minna, vabaduses on see võimalus tal olemas. Palub asendada vangistus ÜKT-ga ning anda töö tegemiseks pikem aeg. Ka anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja uurinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et B.E süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. B.E on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 34-37) selle kohta, et ta läks 16.09.2014.a. kella 14:00 paiku Sikupilli Prisma kauplusesse. Ta oli tugevas alkoholijoobes, ei

mäleta, mis poes toimus, kuid kinnipidamise hetkel leiti tema juurest margariin ning seakoot, mille pakendid olid rikutud. Ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut ja hüvitab tekitatud kahju. B.E ütlusi selles, et ta oli teo toimepanemise ajal joobes ning seetõttu hästi ei mäleta, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 10) millest nähtuvalt mõõdeti 16.09.2014 B.E alkoholijoove 0,881 mg/l. Vaatamata asjaolule, et B.E oma joobeseisundi tõttu 16.09.2014 sündmuse faktilisi asjaolusid täpselt ei suuda meenutada, puudub kohtul alus kahelda isiku süü omaksvõtus – kriminaalasjas kogutud tõendid osutavad vastuvaidlematult sellele, et just B.E oli isikuks, kes pani 16.09.2014 Sikupilli Prismas toime varguse. 16.09.2014 on Prisma Peremarket AS turvajuht politseile avaldanud (tlk 4), et 16.09.2014 kella 14.31 ajal peeti Tartu mnt 87 Tallinnas asuvas Sikupilli Prismas kinni isik, kelle juurest avastati maksmata kaupa kogusummas 9,63 eurot. Avaldusele on lisatud õigusvastase teo toimepanemise akti koopia (tlk 5) mille kohaselt läbis 16.09.2014 kella 14.31 Tartu mnt 87 Tallinnas asuva Sikupilli Prisma kassarivi meesterahvas, kelle juurest leiti maksmata kaupa – kuumsuitsu seakoot maksumusega 5,636 eurot, margariin maksumusega 1,42 eurot ja 2 pudelit viina Viru Valge kogumaksumusega 2,58 eurot. Kaup oli rikutud. Kriminaalasjas on üle kuulatud Prisma Peremarket AS turvatöötaja, tunnistaja A. Mõltsev (tlk 6). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli 16.09.2014 Tartu mnt 87 Tallinnas asuvas Sikupilli Prismas tööl. Ta märkas kaupluse saalis meesterahvast, kes võttis riiulist väikese viina pudeli, tegi selle lahti ja jõi tühjaks. Tühja pudeli viskas mees kaubaaluste vahele. Järgnevalt võttis meesterahvas margariini paki, eemaldas pakendi ning pani sisu endale kotti. Seejärel suundus isik lihaosakonda, kus võttis riiulilt lihatüki, eemaldas ümbrise ning pani sisu endale kotti. Ta jälgis, kuidas mees läbis kassarivi, jättes kaupade eest tasumata. Turvakontrolli kägus leiti isiku kotist lahtine margariin, lahtine suitsulihatükk, kapluse saalist leiti kaks tühja viinapudelit. Kauplusele kuuluv kaup on rikutud, kahju on tekitatud 9,63 euro väärtuses. Kohtu hinnangul tuleb B.E tahtluse astme tuvastamisel aluseks võtta tunnistaja XXXütlused: B.E kuriteosündmust ei mäleta. Kohus leiab, et XXXütlustest B.E käitumise kohta 16.09.2014 saab järeldada, et isik tegutses võrdlemisi sihipäraselt. B.E läks ja tühjendas kaupluse müügisaalis viinapudelid, seejärel liikus edasi ning võttis lisaks margariini ja seakoodi. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et B.E tegevus ei olnud kavatsetud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas oleva Harju Maakohtu 13.08.2014 otsusest kriminaalasjas nr 1-14-6714 ja süüdistusaktist kriminaalasjas nr 14230109344 /tl 47-48, 49/ ning väärteootsustest 01.05.2014 ja 12.08.2014 /tl 50-51/ nähtub, et B.E on toime pannud varavastase kuriteo süstemaatiliselt.

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et B.E-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. B.E pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on B.E näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Käesoleval juhul on asjas kaks B.E karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 järgi. B.E on oma tegu kahetsenud. Kohtul puudub alus kahelda isiku kahetsuse siiruses, kuivõrd seda toetab ka teine asjas tuvastatud kergendav asjaolu – kahju vabatahtlik hüvitamine. Prisma Peremarket AS-i lepingulise esindaja XXX(vt volikiri koos lisadega tlk 54-56) avalduse (tlk 44-45) kohaselt ei soovi Prisma Peremarket AS asjas tsiviilhagi esitada, kuna tekitatud kahju on kahtlustatava poolt hüvitatud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et B.E süü ei ole suur – tegemist on 1 kuriteoepisoodiga, kuriteoga põhjustas isik küll kahju, kuid on selle käesolevaks hetkeks hüvitanud. Samas väärib märkimist B.E teo puhul teatav jultumus – isik tühjendas viinapudelid müügisaalis, eemaldas margariinilt ja suitsukoodilt pakendid. Samuti ei saa mööda vaadata sellest, et B.E on pelgalt kuu aega tagasi Harju Maakohtu 13.08.2014 otsuse alusel süüdi mõistetud samaliigilise kuriteo eest, katseaeg ei mõjunud isikule mingilgi moel distsiplineerivalt. Kohtu hinnangul ei ole B.E-le eelnevalt mõistetud karistused täitnud oma põhieesmärki: mõjutanud teda hoidumast uute kuritegude toimepanemisest. B.E ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust, või ühiskondlikult kasulikku tööd. Rahaline karistus on välistatud, kuna B.E ei tööta. Seega tuleb B.E-le karistuseks mõista vangistus. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et B.E-le mõistetavat karistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kriminaaltoimikus on B.E-ga korduvalt ja vahetult kohtunud kriminaalhooldaja I. Lesnikova 17.09.2014 e-kiri (tlk 52). Kriminaalhooldaja hinnangul on B.E katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Märkimist väärib, et ka 16.09.2014 tuvastati B.E alkoholijoove, isik jõi alkoholi ka kaupluses. B.E joobeseisund oli selline, mis takistas tal toimunut detailselt meenutada. Kriminaalhooldaja on samuti väljendanud, et B.E suhtes üldkasuliku töö rakendamine ei oleks tulemuslik. Kohus, olles ka ise vahetult kohtuistungil I.

B.E-ga kokku puutunud, jagab kriminaalhooldaja arvamust. Kohtualune on eakas (72-aastane) inimene, kellel on alkoholiprobleemid. Kohus ei näe, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks karistuse eesmärke silmas pidades tulemuslik, kohtul on tõsised kahtlused selles, kas isik suudab talle pandud kohustusi nõuetekohaselt täita. Käesoleval juhul leiab kohus, et tulemuslikum on B.E-le reaalse vangistuse mõistmine, mis jääb karistust kergendavaid asjaolusid arvesse võttes nn šokivangistuse raamidesse. Kohtu hinnangul on B.E kuritegelik aktiivsus keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt isiku varasem karistatus nii väärteo kui ka kriminaalkorras (tl 47-48, 49; 50-51) Kohus leiab, et B.E suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul tuleb B.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõista. Isikut tuleb karistada 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel B.E-le mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. B.E peab ära kandma tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. Kuivõrd B.E pani uue kuriteo toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 järgi suurendada talle käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust – eelmise, Harju Maakohtu 13.08.2014.a. otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata karistuse – 2 (kahe) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva võrra. Mõista B.E-le liitkaristus – 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka B.E poolt eelvangistuses viibitud aeg, karistuse kandmise alguseks lugeda 16.09.2014.a. Kohaldada B.E suhtes tõkendit vahistamine. Vahistada B.E kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd B.E nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. B.E on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline.

Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb B.E-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele.

Janika Kallin kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.