Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

XXXon antud kohtu alla süüdistatuna KarS 121 järgi selles, et tema 24.05.2013.a. kella 22:30 paiku Harjumaal XXX kinnistul lõi XXX rehaga rindkere piirkonda nii tugevasti, et reha purunes. Oma tegevusega põhjustas B.T XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi – põrutuse ja marrastused rindkere piirkonnas. Oma sellise tegevusega pani B.T toime teise inimese löömise, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Süüdistatav XXXend esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 24.05.2013.a. oli XXX temale kuuluval kinnistul asuval teel, mida ta võib kohtumääruse alusel kasutada oma kinnistule pääsemiseks. XXX helistas oma advokaadile ning seejärel liikus teel ja pildistas. Peale seda tuli XXX teda ründama. Sellel ajal XXX midagi käes ei olnud, kuid tema olek oli ründav. Süüdistatav kartis, et XXX võib ta tappa ning pani reha ette, et XXX ei saaks teda rünnata ning nende vahel oleks distants. XXX tuli oma keha massiga talle peale. Ta ei oska öelda, mille tagajärjel reha purunes. Kokkupõrke käigus vajus ta mingil hetkel põlvili. XXX oli seljaga vastu puud, kuid ei kukkunud. Ta tahtis autosse pääseda ning pidevalt nõudis, et kannatanu läheks tema maa pealt ära. Kui ta autosse sai, siis helistas abikaasale, kes samuti tuli sündmuskohale. Kannatanu neile oma vigastusi ei näidanud. Politsei ja kannatanu vestlesid omavahel. Temalt politsei midagi ei küsinud. Kannatanu XXX ütluste kohaselt sõitis ta 24.05.2013.a.õhtul koos perega oma kinnistule mööda B.T kinnistul asuvat teed. Ta peatas auto, kuna teele oli pandud post ning ta tahtis seda pildistada. Sõiduautoga oli võimalik postist mööda sõita, kuid suurema autoga mitte. Kolmanda pildi soovis ta teha lähemalt, mistõttu liikus posti poole. XXX liikus seal lähedal, temast vasakul. Seejärel XXXtuli ja tõukas teda ning käskis oma maa pealt lahkuda. Ta vastas, et esialgse õiguskaitse määruse kohaselt on tal õigus teel viibida. Harju Maakohtu määruse alusel on tal õigus jalgsi ning igat liiki mootorsõidukiga sealt läbi sõita ja määrusest on teadlik ka B.T. XXXründas teda ning lõi plastmassrehaga teda rinna piirkonda. Löögi tagajärjel reha purunes. Ta tundis valu ja talle tekitati nahamarrastused. Varem nende vahel füüsilisi konflikte ei ole esinenud. Ta käskis lõpetada enda ründamise, kuid XXXtuli tema poole. Ta surus reha alla, kuid

XXXlükkas ta oma massiga võrkaeda. XXX tuli vahele ning hakkas karjuma ja XXXtaandus. Kannatanu helistas oma advokaadile, kes soovitas helistada politseisse. XXXkorjas katkise reha kokku ja viis ära. Peale seda tahtis XXXära sõita, kuid tema auto oli ees. A. B.T tuli sündmuskohale vahetult enne politseid. Politsei pildistas sündmuskohal ka tema vigastusi. B.T ta füüsiliselt ei rünnanud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on XXXnende naaber. 24.05.2013.a.õhtul sõitsid nad perega oma kinnistule. Teel olid postid ees ning XXX peatas auto, et posti pildistada ning see eemaldada. Tema istus autos esiistmel. Elukaaslane tegi esimese pildi auto juurest ning hakkas siis rahulikult postide poole liikuma. XXXoli seal lähedal riisumas. Viimased postid olid ca 50 m kaugusel. XXX tõstis käed üles ja hakkas pildistama. XXX läks XXX juurde, tõstis reha ning lõi kannatanut. Reha purunes ja tükid kukkusid maha. XXXviskas rehavarre maha ja liikus rusikas kätega XXX poole. Kui ta autost välja sai, siis oli XXX kägaras naaberaia vastas ja XXX tema ees. Seejärel korjas XXX purunenud reha tükid üles ja läks ära. XXX kehal olid marrastused. Seejärel helistas XXX advokaadile ja kutsus politsei. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta 24.05.2013.a.õhtul XXX vallas sündmuskohal. Vanem perekond oli piiri paika pannud ning paigaldanud postid. Nende arvates noorem perekond ei tohtinud sealt läbi sõita. Toimunu asjaolusid täpselt ei mäleta. Temale prokuröri poolt näidatud isiku läbivaatuse protokoll on tema poolt koostatud. Ta arvab, et protokolli vormistas autos ning talle meenub, et tegi pildi. Tema meelest on üks maja ühel pool ja teine teisel pool valla piiri. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 24.05.2013.a.õhtul oli ta juba kinnistult lahkunud, kui XXX helistas ning ta läks tagasi. Kinnistule jõudes ta nägi, et Mäesalude auto seisab nende hoovi väljapääsu ees. Seal oli Mäesalu ja kaks politseinikku. Tema saabumisel tuli XXX autost nende juurde. XXX temale oma vigastusi ei näidanud. Sündmuse ajal tema kohal ei viibinud. XXXon raskesti haige inimene ning peab hoiduma raskuste tõstmisest ning löökidest. XXX teeb kinnistul vajalikke töid. Harju Maakohtu 15.03.2012.a. määruse nr 2-12-10474 kohaselt keelati esialgse õiguskaitse korras B.T igasuguste toimingute tegemine, mis takistaks XXX juurdepääsu avalikuks teeks olevalt Tuuliku üldmaalt talle kuuluvale Jõeääre kinnistule asukohaga XXX üle B.T-le kuuluva XXX kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele maatulundusmaana. Juurdepääsuteeks on XXX asuvat XXX kinnistut läbiv tee pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m /tl 20-22/. 24.05.2013.a. isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanul esinevad rindkere ülaosa marrastus ning kriimustused /tl 17-19/. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtub, et 25.05.2013.a. kella 01.24 saabus raviasutusse XXX, kes toimetati sinna XXX. Kannatanul esinesid rindkere piirkonna marrastused ja põrutus /tl 23/. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt 24.05.2013.a. kella 22.43 ajal teatas kannatanu XXX juhtunust politseile ning kirjeldas tema suhtes toimepandud vägivalda /tl 24-27/. Kannatanu XXX poolt lisatud fotodest nähtuvalt esineb teel takistus, mistõttu kannatanu väljus autost /14-16/.

Kohus jätab tähelepanuta kaitsja poolt esitatud kinnistusraamatu registriosa detailvaate seoses XXX kinnistuga ja piiriprotokolli, kuna need ei sisalda tõenduslikku teavet süüdistuse esemeks oleva sündmuse kohta. Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid asitõendi vaatlusprotokoll, isiku läbivaatuse protokoll, teatis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast jt – leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatava B.T süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kannatanu XXX ütlustega selle kohta, et tema juurde tuli XXX ja lõi teda rehaga rindkere piirkonda, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi. Ka tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et süüdistatav lähenes pildistavale kannatanule, tõstis reha ning lõi kannatanut rehaga. Löögi tagajärjel reha purunes. Kannatanu XXX ja tunnistaja XXX ütlused riimuvad asjas kogutud objektiivsete tõenditega – Regionaalhaigla teatisega, millest nähtub, et kannatanu pöördus peale juhtunut SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tal fikseeriti rindkere marrastused ja põrutus. Kannatanul esinevad vigastused on fikseeritud vahetult peale sündmust koostatud isiku läbivaatuse protokollis. Kohus arvestab ka seda, et kannatanu XXX, kellele tekitati sündmuse käigus vigastusi, helistas kohe politseisse ning teatas, et talle tungis kallale süüdistatav, kes lõi teda rehaga rindkere piirkonda. Vaidlust ei ole selles, et konflikt toimus Pohla külas, Kernu vallas, Harjumaal asuvat XXX kinnistut läbival teel, mida XXX on Harju Maakohtu 15.03.2012.a. määruse nr 2-12-10474 kohaselt õigus kasutada oma kinnistule pääsemiseks. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et kannatanu oli ka varasemalt teel olevaid poste pildistanud. 24.05.2013.a. helistas kannatanu kõigepealt oma advokaadile. Seda asjaolu kinnitab ka süüdistatav B.T. Süüdistatava B.T ütlused selle kohta, et kannatanu asus teda ründama, on ümber lükatud kannatanu ning tunnistaja XXX ütlustega. Kohtule on arusaamatu, millel tugineb süüdistatava väide, et kannatanu soovis teda tappa. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et kannatanu oleks mingil viisil süüdistatavat rünnanud või andnud oma tegevusega põhjust arvata, et võib järgneda õigusvastane rünne. Kuna kohus ei tuvastanud kannatanu poolt sellist käitumist (rünnet), mis annaks alust rääkida hädakaitseseisundist, siis ei ole ka hädakaitset kui õigustavat asjaolu. Kuna kannatanul oli jõustunud kohtumääruse alusel õigus nimetatud teelõigul viibida ning ei ole tuvastatud kannatanu poolt õigusvastast rünnet, siis ole põhjust rääkida omaabist. Seonduvalt süüdistatava väitega, et tema tervislik seisund ei võimalda kannatanu rehaga löömist märgib kohus, et kohtule esitatud dokumentidega on leidnud tõendamist asjaolu, et XXX põeb mitmeid kroonilisi haigusi /tl 42-48/. Samas on käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist see, et vahetult enne rünnet töötas süüdistatav oma kinnistul, riisudes seal rehaga. Tunnistaja XXX ütlused kinnitavad samuti, et süüdistatav on vaatamata haigusele siiski võimeline tegema kinnistul vajalikke tõid. Seega ei välista süüdistatava tervislik seisund inkrimineeritava teo toimepanemist. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et XXX lõi otsese tahtlusega kannatanu XXX rehaga rindkere piirkonda, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – rindkere marrastused ning põrutuse - so pani toime kehalise väärkohtlemise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata /tl 28/. Sanktsioonina näeb KarS § 121 ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. KarS § 56 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, tema vanust ning tervislikku seisundit ning kuriteo toimepanemise asjaolusid leiab kohus, et B.T on võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedase rahalise karistusega. Elukohast lahkumise keeldu (KrMS § 128) võib kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohaldada kõigil KrMS § 127 lg 1 sätestatud alustel. Antud asjas peab kohus põhjendatuks kohaldada B.T suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kannatanu XXX taotleb tema esindaja poolt osutatud õigusabi kulude väljamõistmist summas 1473 eurot, mille kohta on kannatanu esindaja vandeadvokaat R. Talts esitanud arved. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahtu, on 1473 eurot kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabi eest põhjendatud kulu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades süüdistatava vanust leiab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.