lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-05-259/78

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-05-259/78
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-05-259/37Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.05.20131-05-259/44Tartu Ringkonnakohus25.06.20131-05-259/72Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja01.09.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-32629/62Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-05-259

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. septembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Peeter Kangro, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 1. septembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Peeter Kangro määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Peeter Kangro mõisteti Tartu Maakohtu 31. juuli 2006. a otsusega süüdi KarS § 113 järgi. Kuna kuritegu oli toime pandud P. Kangrole eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseajal, mõistis kohus KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuseks 12 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 11. jaanuaril 2005 ja lõpeb 23. juunil 2017.
2.Tartu Maakohtu 1. septembri 2014. a määrusega jäeti P. Kangro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 P. Kangro kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest, mille pani toime endast sõltuva isiku suhtes ja oma alaealiste laste juuresolekul. Seega on kuriteo toimepanemise asjaolud niivõrd rasked, et juba need ei toeta P. Kangro tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava varasema elukäigu ja toimepandud kuriteo asjaoludega seoses märkis maakohus ka seda, et olles eelnevalt kuus korda karistatud, pani P. Kangro seitsmenda süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva teo toime vähem kui kuu aega pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja tema määramist kriminaalhooldusele. P. Kangro poolt järjest raskemate

kuritegude toimepanemine annab tunnistust sellest, et varasemad tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistused ei ole talle mingisugust mõju avaldanud. P. Kangro ei ole kriminaalhoolduse läbi mõjutatav ja selle kohaldamine on seega ebaotstarbekas. 2.2 P. Kangrot on karistuse kandmise ajal 18 korda distsiplinaarkorras karistatud (sh 2014. aastal kuue kuu jooksul kolm korda). Rikkumiste hulgas on nii psüühilise (vanglaametnike ähvardamine) kui ka füüsilise vägivalla (kaaskinnipeetava suhtes) kasutamise juhtumeid. See näitab, et P. Kangro vägivaldsusest tulenevad riskid on jäänud vangistuse jooksul maandamata. Puudub alus arvata, et vabaduses oleks süüdimõistetu käitumine teistsugune. Läbitud sotsiaalprogrammidest ei ole talle kasu olnud.

3.P. Kangro esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaebuses tunnistab ja kahetseb P. Kangro, et reageeris ebakaines olekus üle, mis viis T.L. a hukkumiseni. Vangla peaks P. Kangro hinnangul olema aga suunatud ka kahetsusest ülesaamisele, mitte kättemaksule, alandamisele ja inimeste põhivajaduste järjepidevale ründamisele. P. Kangro leiab, et vangistusse jäädes on tema edasise arengu võimalused piiratud, sest Tartu Vangla raamatukogu on end tema jaoks ammendanud. Ta soovib asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofia või psühholoogia teaduskonda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Kangro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P. Kangro puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lgs 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.P. Kangro varasem elukäik, toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud ning P. Kangro käitumine vangistuses ei anna alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. P. Kangrot on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Eelnevatel kordadel jäeti mõistetud karistused tingimisi täitmisele pööramata, ent viimasel katseajal pani P. Kangro toime raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise, mille eest kannab nüüd reaalset vangistust. Eelnevast järeldub, et varasemad karistused ei avaldanud P. Kangrole mingisugust eripreventiivset mõju. Vastupidi, tema kuriteod on muutunud raskemaks, päädides teise isiku tapmisega. Ehkki reaalset vangistust kannab P. Kangro esmakordselt, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et see oleks olnud varasematest tingimuslikest karistustest mõjusam. Sellekohast kahtlust süvendab asjaolu, et P. Kangro käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Teda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on ta vangistuses pannud toime uue süüteo, milles Tartu Maakohus on ta 16. juuni 2014. a otsusega KarS § 275 järgi süüdi tunnistanud. Süüdimõistev otsus ei ole praeguseks küll veel jõustunud (P. Kangro vaidlustas otsuse ringkonnakohtus ja on Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsuse peale esitanud kassatsiooniteate), ent iseloomustab siiski süüdimõistetu käitumist vangistuses. Otsuse jõustumisel pikeneb P. Kangro karistusaeg veelgi.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P. Kangrot vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.