lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5072/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 31.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-5072/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5072/45Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.oktoober 2014.a. Rapla

Kohtuistungi aeg

27.ja 28.oktoober 2014.a

Kriminaalasja number

1-14-5072

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Prokurör

Aarne Pruus

Kriminaalasi ja menetluse liik

M.E süüdistusasi KarS § üldmenetluses

Süüdistatav

M.E, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, 8 klassilise haridusega, kolm korda kriminaalkorras karistatud, viimati 24.oktoobril 2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega üks (1) aasta, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt kahe (2) aastase katseajaga ja 23.jaanuaril 2013.a. sama kohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p.p. 4, 7 ja 8 järgi vangistusega üks (1) aasta, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt kahe (2) aastase katseajaga, elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxx xxxx xx,

Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid

järgi

Vandeadvokaat Eve Jundas KrMS §§ 305 lg 1, 310 lg. 1 ja 3, 311-313, 314, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.E KarS § 424 järgi sõiduauto Mercedes Benz registrimärgiga xxx xxx juhtimises 03.augustil 2013.a. kella 12.00-13.00 paiku Rapla maakonnas Kohila vallas Urge teel auto teele tagasitõmbamise ajal ja seejärel sama auto juhtimises vasakust teeservast teisele

teeservale. Mõista M.E karistuseks rahaline karistus kakssada viiskümmend (250) miinimumpäevamäära, millele vastab kaheksasada (800) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus kaheksakümmend (80) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 4100064858 ja kohtuasja nr 1-14-5072. Esimese makse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja ettevalmistumiseks kulunud aja eest sõiduks kulunud aja eest 696 eurot. Välja mõista M.E-lt riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha ja 760.80 eurot kaitsja tasu hüvituseks kohtueelsest uurimisest ja kohtumenetlusest osavõtu eest. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus 107.80 eurot. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-5072. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu M.E süüdistatakse selles, et ta 03.augustil 2013.a. kella 10.00-11.00 paiku mootorsõiduki juhtimise õigust omamata ja alkoholijoobe seisundis olles juhtis Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa k. sõiduautot Volkswagen Golf registrimärgiga xxx xxx tuvastamata kohast samas asulas asuvale XXXXXXXX X kinnistule. Seejärel juhtis alkoholijoobes olles XXXXXXXXXX X kinnistult sõiduautot Mercedes Benz C 200 registrimärgiga xxx xxx Kohila valda Urge külla Urge teele, kus Statoili tankla lähedal ei tulnud alkoholijoobe tõttu auto juhtimisega toime ja sõitis teelt välja. Samal päeval kella 12.00-13.00 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis sama autot samas kohas teele tagasitõmbamise ajal ja pärast seda vaatamata politseiametniku keelule juhtis auto vasakult teeäärelt traktori taha. M.E poolt välja hingatud õhus mõõdeti ühe liitri kohta 1,07 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p. 1

kohaselt on mootorsõiduki juht alkoholijoobes, kui tema poolt välja hingatud õhus on ühe liitri kohta vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. M.E tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht Süüdistatav ei tunnista end süüdi ja kaitsja ei loe süüdistust põhjendatuks. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta sai 03.augustil 2013.a. kella 10.00 paiku teada, et XXXXXX vallas XXXXXX k. GS maja juures oli müügis auto Mercedes Benz C 200 ja läks seda vaatama. Kohale läks ta oma autoga Volkswagen Golf, mida ta ise aga ei juhtinud. Juhiks leidnud ta kohaliku kaupluse juurest ühe noormehe, kelle õiget nime ei tea ja keda ei ole hiljem leida õnnestunud. Süüdistatavale on teada ainult noormehe hüüdnimi. Noormees oli kaine ja tal oli juhtimisõigus. Süüdistatav tahtis oma auto Volkswagen vahetada Mercedes Benzi vastu ja viimase omanik tahtnud samuti vahetada oma auto ökonoomsema vastu. Nad läksid koos XXXXXXXXX X aia taha. Tulek oli GSga kokku lepitud. Süüdistatav ei teadnud, kas auto kuulub G.S le või tema pojale. VM oli vist helistanud, et G välja tuleks. Süüdistatav võtab omaks, et ta kirjutas alla lepingule autode vahetamise kohta. G poeg oli andnud loa minna Mercedesega proovisõitu tegema. Nad olid G juures kõige rohkem pool tundi ja pidid G pojaga hiljem kontakti võtma. Mercedest juhtinud G elukohast ära sõites sama noormees, kellega süüdistatav enne kaupluse juure kohtus. Neil oli kavatsus autoga XXXXXa k. G.S juurde tagasi sõita, aga kurvis läks auto läks teelt välja. Süüdistatav kinnitab, et G.S juurde minnes oli ta kaine. Pärast auto Mercedes kättesaamist aga ostis õlut ja džinni, mida üksinda jõi. Enne kraaviminekut olnud auto tema käes kaks tundi kindlasti. Pärast auto kraaviminekut joonud ta veel õlut. Pärast auto kraaviminekut helistas süüdistatav V.M le, kes oli kuskil lähedal ja tuli kohale koos V.L ga. Pärast auto kraaviminekut ja abi otsimise ajal jõi süüdistatav veel kokku 4 purki õlut. Autojuhiks olnud noormees läks tankla poole. Kas ta tagasi tuli, seda süüdistatav ei tea, sest ta viidi politseijaoskonda. Auto juhtimist sel ajal, kui traktor auto teele tagasi tõmbas, süüdistatav eitab. Ta kinnitab, et seadis ainult rooli otseks ja kedagi sel ajal auto roolis ei olnud. Samuti kinnitab süüdistatav, et auto jäi pärast teele tagasitõmbamist tee äärde ja samast kohast võttis süüdistatava palvel ja politseiniku loal auto ka EE, kes auto eemale maja juurde ajas. Politseinik ise keeldus autot teise kohta ajamast ja ei lubanud süüdistataval ka autot lükata. Auto segas liiklust. Kohtu seisukoht Sõiduauto Volkswagen Golf registrimärgiga xxx xxx juhtimises xxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx k. tuvastamata kohast samas asulas asuvale xxxxxxxx x kinnistule ja sõiduauto Mercedes Benz C 200 registrimärgiga xxx xxx juhtimises sellelt kinnistult Kohila valda Urge külla Urge teele ja seal autoga teelt väljasõidu osas on kriminaalmenetlus KrMS §§ 199 lg. 1 p.1 ja 274 lg. 1 kohaselt eraldi määrusega lõpetatud. Auto Mercedes Benz C 200 registrimärgiga xxx xxx juhtimisel teele tagasitõmbamise ajal ja pärast seda auto tee teisele poole ajamisel tuleb süüks pandava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused lugeda süüdistatava tegevuses tõendatuks. Kuritegu tuleb lugeda toimepanduks otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. M.E on süüvõimeline. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavatest asjaoludest antud juhul ei tõusetu. Süüdistatava väited, et auto tee peale tagasitõmbamise ajal keegi autos juhikohal ei istunud ja et ta pärast politsei saabumist autot tee teisele pool ei ajanud, on ümber lükatud järgmiselt:

1.Tunnistaja MR kinnitas kohtuistungil, et ta läks süüdistatava palvel oma töökohast Kohila reoveepuhastist traktoriga appi autot teele tagasi tõmbama. Töökoht on Vetuka teel Urge mäelt umbes 1,5-2 km kaugusel. Süüdistatav istus ka traktori kabiini ja tema juhatusel sõitis tunnistaja kohani, kus auto oli teelt väljas. See oli Urge teel Statoili tankla lähedal. Sama noormees, kes käis abi palumas s.o. süüdistatav istus ka välja tõmmatava auto rooli. Väljatõmbamine ei õnnestunud algul ja traktor vajus kraavi autole otsa. Auto sai kannatada, aga lõpuks sai ikka auto välja tõmmatud. Teele tõmbamine oli umbes 10 meetrit. Pärast seda, kui auto kraavist välja sai, saabus politsei. Tunnistaja ei mäleta, kuidas paiknesid auto ja traktor politsei saabumise ajal.
2.Tunnistaja EE ütlustest nähtub, et M.E helistas ja kutsus Urgele, kuna üks auto oli tarvis teise kohta ajada. Kui tunnistaja kohale jõudis, siis istus M.E juba politseiautos. Auto, mille tunnistaja pidi teise kohta ajama, oli selleks ajaks juba traktori taga ja traktorile väga lähedal. Vahemaad tunnistaja öelda ei oska. Traktor seisis esiosaga Statoli tankla poole ja tagaosaga Kohila alevi poole, auto oli esiosaga Kohila poole. Politseinike palvel istus tunnistaja autosse, keeras auto ringi ja sõitis umbes 50 kaugusele ühe maja juurde, kuhu auto ka jäi. Tunnistaja ei mäleta, kas võti oli autos või andis selle politseinik. Pärast andis ta võtme politseinikule. M.E-ga ta kokku ei puutunud ja rääkida ei saanud. M.E oli politseiautos. Mis oli selle autoga enne juhtunud, seda tunnistaja ei tea.
3.Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Ermo Suurkase ütlustest nähtub, et kui ta kohale jõudis, siis olid tee peal traktor ja avariilise tagaosaga MB sõiduauto. Traktor oli Tallinna ehk tankla suunas ja auto oli traktorist Kohila poole esiosaga Kohila suunas. Sõidukite vahe oli umbes 20-30 meetrit. Kohal olid M.E, V.M , traktori juht ja üks vanem mees. Kõik nad olid tugevate alkoholijoobe tunnustega. M.E nimetas end auto MB omanikuks. M.E pöördus tunnistaja poole sooviga, et tunnistaja ajaks auto MB traktori taha. Tunnistaja keeldus seda tegemast. Selle peale istus M.E ise sõiduauto rooli taha ja tagurdas auto traktori tagaosa juurde. Vahemaa oli 20-30 meetrit. M.E ei hoiatanud, et ta autoga sõitma läheb, sest tunnistaja ei oleks lasknud seda teha. Neil oli enne jutuks, et M.E ise autot teise kohta ajada ei tohi, kuna oli ilmselgelt joobes. Tunnistaja kutsus Raplast kohale välijuhi, kes tõi tõendusliku alkomeetri. Sõiduauto MB ei kujutanud teistele sõidukitele tee peal ohtu, sest nähtavus oli hea, kuid takistas teisi sõidukeid. M.E ei küsinud kordagi MB juhtimiseks luba. Tunnistaja ainult selgitas, et M.E seda teha ei tohi. Sõiduauto MB oli algul Kohila suunas vaadatuna sõidutee vasakul äärel ja esiosaga Kohila poole. Traktor oli aga tee teisel poolel ehk vastassuunavööndis ja samuti ka valesti s.o. esiosaga tankla poole. M.E ajas auto tagurpidi üle tee traktori taha. V.L ja V.M olid samal ajal traktori juures ja rääkisid K.Jõgisega.
4.E.Suurkask on kinnitanud oma ütlusi ka vastastamisel M.E-ga. (t.l. 43-44)
5.Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Külli Jõgise ütlustest nähtub, et sõiduauto MB oli esmalt esiosaga teelt väljas s.o. kraavis ja auto tagumine osa oli tee peal. Traktor seisis tee keskel. Tunnistaja läks küsitlema traktori juures olnud isikuid ja E.Suurkask läks sõiduauto juurde. Tankla poolt vaadates jäi traktor tee paremale ja auto vasakule poolele. Tunnistaja mäletab kohalolnuist V.M t, M.E ja MR, kes tunnistas traktori juhtimist. Kõik isikud olid joobe tunnustega. M.E juhtis tunnistaja nähes sõiduauto MB tee äärest traktori

ette ja see vahemaa oli 3-4 meetrit. Sõiduauto tagaosa takistas enne liiklust. E.Suurkask kinnitab, et süüdistatav ajas auto traktori taha ja auto jäi esiosaga Kohila suunas s.o. auto jäi pärast seda õigesse suunavööndisse. Tunnistaja EE kinnitab samuti, et kui ta kohale jõudis, siis seisis auto traktori taga ja oli tagumise osaga traktori poole. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda ja süüdistatava väide, et auto jäi pärast teele tagasitõmbamist samasse kohta, tuleb lugeda ümberlükatuks. Vastuolu tunnistajate K.Jõgise ja E.Suurkase ütlustes M.E poolt autoga sõidetud vahemaa osas ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, sest mõlemad tunnistajad kinnitavad auto juhtimist.

6.Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt leidus süüdistatava poolt välja hingatud õhus ühe liitri kohta 1,07 milligrammi alkoholi. Mõõtmine on tehtud 03.augustil 2013.a. kell 13.52. Mõõtmine toimus vahetult pärast seda, kui E.Suurkask oli näinud M.E autot juhtimas. E.Suurkase ütlustest nähtub veel, et esmalt tuli väljakutse teelt välja sõitnud autost ja kohalesõitmise ajal tuli teade auto teele tagasitõmbamise kohta. Kohus leiab, et ka auto teele tagasitõmbamise ajal autot juhtides pidi M.E poolt välja hingatud õhus leiduma sama kogus alkoholi.
7.Usaldusväärseks ei saa lugeda tunnistaja VM ütlusi. V.Moskovtsev kinnitab, et kui traktor autot teele tõmbas, siis M.E auto rooli taga ei istunud. V.M ja süüdistatav on omavahel tuttavad, sest samal hommikul läksid nad ka koos XXXXXX k. GS elukohta, kust M.E sai endale proovisõiduks auto MB. Sündmuskohal oli V.M samuti alkoholijoobes. Tunnistajate MS ja GS ütlused arutatava sündmuse osas tähtsust ei oma. Ütlused kirjeldavad ainult süüdistatavale auto üleandmist 03.augustil 2013.a. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Arutatavad teod on toime pandud 24.oktoobril 2011.a. alanud katseajal. Katseaeg lõppes 24.oktoobril 2013.a. Süüdistatav on KarS § 424 järgi varem kaks korda karistatud. Seepärast ei saa tema süüd arutatavas kuriteos lugeda väikeseks. Kriminaalasi saabus kohtusse 06.juunil 2014.a. s.o. enam kui seitse kuud pärast katseaja lõppu. KrMS § 306 lg. 1 p. 6-1 kohaselt tuleb kohtul otsuse tegemisel muude küsimuste hulgas otsustada ka karistuse kergendamine mõistliku menetlusaja ületamise korral. Kohus leiab, et kuriteo liiki ja asjaolusid arvestades tuleb mõistlik menetlusaeg lugeda antud juhul ületatuks, mistõttu ei ole enam otstarbekas pöörata täitmisele ühe aastast vangistust, milline on mõistetud 2010 ja 2011.aastal toime pandud kuritegude eest. Karistuse liigi valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaolu, et vahemaa, mille M.E autoga politseiametniku nähes läbis, oli lühike ja ka politseiametnik tunnistas, et tee ääres seisnud auto takistas liiklust. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta tegeleb töö otsimisega ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kohus leiab, et süüdistatava poolt uute süütegude ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki täidab antud juhul ka rahaline karistus, sest selle täitmata jätmise korral on võimalik kohaldada asenduskaristust. Süü suurust ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades peab rahalise karistuse määr olema vähemalt pool selle karistusliigi suurimast võimalikust määrast. Kuna süüdistatav peab täitma ka teisi rahalisi kohustusi, siis peab kohus vajalikuks näha rahalise karistuse tasumine ette KarS § 66 lg. 1 kohaselt ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.