Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 01.10.2014.a.

Kohtuasja number

1-10-15582

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Roland Jürjevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ROLAND JÜRJEVITŠ, isikukood 37804270023, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.06.2010 ja lõpp 16.03.2016

RESOLUTSIOON:

Jätta ROLAND JÜRJEVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Roland Jürjevitsile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 21.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roland Jürjevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Praegune karistus on mõistetud Harju Maakohtu 17.12.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9, 10 sätestatud kuriteo eest. Karistuseks mõisteti vangistus, millest kuulus ärakandmisele 5 aastat 9 kuud 5 päeva algusega 11.06.2010. Roland Jürjevitši on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Vangistuses viibides on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava. Alates 28.10.2013 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on isikul olemas elukoht. Erialast kvalifikatsiooni ei oma, samas on tal töökogemused. Käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Isikul on tasumata võlanõudeid üle 4000 euro. Kriminaalse suhtlusringkonnaga on suhted väidetavalt katkenud, isikut toetab üksnes pastor S.

Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja grupis. Motivatsioon alkoholist hoiduda on olemas, isik teadvustab selle tarbimisega seotud tagajärgi. Isik on väljendanud kahetsust kannatanule tekitatud kahju pärast. Tuleviku osas on isikul kindlad plaanid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kuritegu, mille eest isik karistust kannab, pandi toime katseajal, olles vabastatud ennetähtaegselt eelmise karistuse kandmisest. Valdavalt liikluseeskirjade rikkumise tõttu on isikut väärteokorras karistatud 8-l korral. Prokuratuuri seisukoht. 30.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R. Jürjevitši varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav vangistust raskendavatel tehioludel röövimise toimepanemise eest. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on läinud järjest ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Karistusseadustik seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna R. Jürjevitš kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Tulenevalt kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud vägivaldse kuriteo - raskendavatel asjaoludel röövimise - tehiolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Sedavõrd jõhkra ja julma kuriteo toimepanemise puhul ja antud kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, ka olles varasemalt tingimisi vangistusest vabastatud, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud vangistus. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Varasemalt on R. Jürjevitš ennetähtaegselt vabanenud, kuid see ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, katseaja jooksul on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda kõrges eas kannatanu suhtes. Lisaks sellele ei pea prokuratuur õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole R. Jürjevitšile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Seega on kinnipeetava puhul olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuivõrd varasemad karistamised ning katseaeg ei takistanud teda uue tahtliku kuriteo toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käesolevaks ajaks ärakantud liitkaristus ei ole proportsionaalne R. Jürjevitši poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Prokuratuur ei pea õigeks sellise kuriteo puhul formaalse võimaluse esinemisel vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras, kus ta varasemalt katseajal pani toime hoolikalt ette planeeritud I astme vägivaldse kuriteo.