Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-15582
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Roland Jürjevitš’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
ROLAND JÜRJEVITŠ, isikukood 37804270023, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.06.2010 ja lõpp 16.03.2016
Jätta ROLAND JÜRJEVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 21.10.2013 saabus Viru Maakohtule taotlus Roland Jürjevitš’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteokorras kaheksal korral. Käesoleval juhul kannab karistust Harju Maakohtu 17.12.2010 otsuse nr 1-10-15582 alusel, millega mõisteti talle karistus röövimise eest, mis pandi toime näo varjamisega, mis takistas isiku tuvastamist. Liitkaristuseks mõisteti talle vangistus 5 aastat 9 kuud 5 päeva. Karistusaja alguseks loeti 11.06.2010. Iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud samaks, kuritegeliku käitumise muster on sarnane varasemale. Isik on määratud kandma karistust avavanglaosakonnas, ta on
täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht tuttava juures, kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Ametlikku töökohta kinnipeetaval vabanedes ei ole, samas on tal võimalik töötada vabatahtlikuna. Varasemad kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes ja grupis, samas sõltuvad teod isiksuseomadustest ja mõtteviisist, mitte alkoholist. Kinnipeetav tahab siduda edasise elu usu ja kirikuga. Kuritegude toimepanemist ei eita, kuid püüab leida neile õigustust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust hindab vangla madalaks, vägivaldse kuriteo toimpanemise tõenäosust keskmiseks. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu istung 12.12.2013 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et tahab alustada uut elu. Teda aitab pastor, kes on talle toeks. Isik selgitas, et elu kristlike inimeste seas annab tõuke edasi minna. Kinnipeetav avaldas kahetsust katseajal kuriteo toimepanemise pärast ja tunnistas, et ei leia mingit õigustust. Prokuratuuri seisukoht Kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi võtta osa Roland Jürjevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav vangistust raskendavatel tehioludel röövimise toimepanemise eest. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteod on läinud ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Kuna R. Jürjevitš kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimise toimepanemine teise inimese – kõrges vanuses kannatanu – peksmisega, metallist täägitaolise esemega vastu pead löömisega ja hulgaliste kehavigastuste tekitamisega ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle ära kandmises. Aktsepteerida ei saa sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud vägivaldse kuriteo tehiolud on kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Sedavõrd jõhkra ja julma kuriteo toimepanemise puhul ja kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema vabastamine põhjendatud. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod, olles varasemalt tingimisi vangistusest vabastatud, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud vangistus. Kinnipeetav pole õigustanud kohtu usaldust ega ole hinnanud temale antud võimalust karistust vabaduses kanda. Varasemalt on R. Jürjevitš ennetähtaegselt vabanenud, kuid see ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, katseaja jooksul jätkas ta kuritegude toimepanemist. Lisaks ei pea prokuratuur põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Seega on R. Jürjevitši puhul olemas kõrge
käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuivõrd varasemad karistused ning katseaeg ei takistanud isikut uue tahtliku kuriteo toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ärakantud liitkaristus ei ole proportsionaalne R. Jürjevitši poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Prokuratuur ei pea õigeks sellise kuriteo puhul formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus ta varasemalt pani katseajal tahtlikult toime uue raske kuriteo. Kinnipeetava karistuse lõppaeg on 16.03.2016. Kinnipeetava vabastamine vangistusest on ennatlik ega ole põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kohus märgib, et tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja kes on katseajal toime pannud uue kuriteo. Elektroonilise valvega seotud piirangud ja isiku suhtes kehtestatavad katseaja nõuded ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh et tegemist oli esimese astme kuriteoga. Kinnipeetav kannab karistust röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Kohus nõustub prokuröri seisukohas märgituga ja leiab, et toimepandud vägivaldse kuriteo asjaolud on vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Seega ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Roland Jürjevitš’i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Roland Jürjevitš’ile Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega.
Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2014 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roland Jürjevitši määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 22. veebruaril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.