Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raido Jänes` e elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raido Jänes tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.08.2012 otsusega KarS § 120, § 121, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 200 lg 2 p 4,7,8, § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 2, § 214 lg 2 p 1 - 25 lg 2, § 418 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 25.01.2013 ja lõpp 18.07.2016. Kinnipidamisasutuses Raido Jänese kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuse kestel 5 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx Kinnipeetaval on algharidus. Haridustee jätkamisest huvitatud ei ole. Vangistuses ajavahemikul 17.04.2013-03.06.2013 on õppinud puusepa eriala, kuid katkestas õpingud. R. Jänes põhjendab katkestamist sooviga osaleda tööhõives. Vangistuse jooksul on ajavahemikul 10.04.2013 14.04.2013, 07.01.2014 - 19.02.2014 osalenud tööhõives abitöölisena. Alates 01.09.2014 kuni käesoleva hetkeni osaleb tööhõives koristajana. Varasemalt teinud väidetavalt erinevaid juhutöid, valdavalt töötanud ehitustel. Motiveeritud töötama. Vabanedes võimalik tööle asuda firmasse xxx. Alkoholi hakkas tarvitama umbes kümne aastaselt. Väidetavalt tarvitas sageli ning suurtes kogustes, eelistas juua kangemaid alkohoolseid jooke. Alkoholijoobes võib kergesti kaotada enesekontrolli ning käituda vägivaldselt. On pöördunud abi saamiseks xxx, kuid jätkas alkoholi tarvitamist. Enda sõnul lõpetas alkoholi tarvitamise 2012. aasta juunis. Saab aru alkoholi halvast mõjust, samas enda tarbimisele leiab erinevaid õigustusi. Pisendab probleemi olemasolu. Väidetvalt on ta paar korda suitsetanud kanepit. Lisaks on väidetavalt ühel korral proovinud amefetamiini. On veendunud, et suudab hoiduda narkootikumidest. Läbis sotsiaalprogrammi "xxx Kriminaalkorras karistatud kahel korral ja käesoleval ajal kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt karistatud väljapressimise ja ähvardamise eest. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 35% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 47%. Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama aadressile xxx aadressil asub eramaja. Majas on 5 tuba. Maja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku R. Jänes ́e elama asumisega nimetatud aadressile elektroonilisele valvele allutamisega. Kinnipeetav olevat ka enne vangistust elanud antud aadressil. Antud aadressil elab kogu kinnipeetava pere - ema, kasuisa, vend koos 3 pojaga ja 2 poolõde. Vabanedes on kinnipeetava enda sõnade kohaselt võimalus asuda tööle xxx. Isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras ning korduvalt on karistatud väärteokorras. Kriminaalhooldusel viibinud ei ole. Prokurör Sigrid Nurm kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R. Jänes on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil, pannes toime uue tahtliku, esimese astme kuriteo. Ta ei suutnud pärast Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsuse jõustumist

jätkata seaduskuulekat elu, kuigi tingimusliku karistusega (KarS § 73 lg 1 mõttes) ning katseajaga anti talle selline võimalus. Prokurör leiab, et ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – kolm aastat kuus kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistusest on ärakandmata veel üle ühe aasta ja kaheksa kuu vangistust. Ärakandmata karistusaeg toimepandud kuritegude raskust ja süüdimõistetu isikut arvestades on veel liiga pikk. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimaliku lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks R. Jänese katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Raido Jänes taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, süüdimõistetu taotluse selgitusega ning prokuröri ja kinnipeetava kaitsja arvamustega, leiab, et Raido Jänese tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Raido Jänese isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Raido Jänes nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Raido Jänes on vanglas esimest korda. Kriminaalkorras karistatud teist korda (isiku ja varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti mh 1 astme kuriteo eest, mis ei iseloomusta teda seaduskuuleka kodanikuna. Varasemalt oli Raido Jänes karistatud tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, mis ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Vaatamata varasemale karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Raido Jänese puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem Raido Jänesele määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning arvukas distsiplinaarüleastumiste toimepanemine range järelevalvega asutuses, vanglas näitab, et käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval sama elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et isik hakkas juba 10 aastaselt tarvitama alkoholi, on olnud oma lähedase (abikaasa) suhtes vägivaldne, oli vangistuses sotsiaalprogrammis „xxx“ osalemisel tundides enamus aega suletud ja provotseeriv, tähelepanu otsiv - näitab kuivõrd puudulik on kinnipeetava lähedaste ja teda toetavate isikute mõju tema käitumise mõjutamiseks õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, omandada põhiharidus, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist kinnipidamiskohas ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamineelektroonilise järelevalve alla käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.