Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Orvi Tali
Kriminaalasi
Andrei Bašinski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, Roman Jakimovi ja Andrei Kozlinetsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
18.kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Prokurör
Süüdistatav Andrei Bašinski Andrei Bašinski, isikukood: 38803290263, kriminaalkorras karistatud. Ringkonnaprokurör Vahur Verte
Kaitsja
Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja
Süüdistatav
septembri
otsus
varem
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Andrei Bašinski apellatsioon tema KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-6712 muutmata ja süüdistatava Andrei Bašinski kaebus menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1.Andrei Bašinskile oli esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.03.2009.a otsusega nr 1-09-2215 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult 26.02.2014.a kella 20.40 ajal Tallinnas XXXXXXX XX maja läheduses Andrei Kozlinets ́ilt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kokku massiga 92,01 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajaliku mõjukoguse ulatuses, mida ta hoidis enda valduses kuni 26.02.2014.a kellani 20.55, mil ta Tallinnas XXXXXXX XXX XXX maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja tema valdusest nimetatud narkootiline aine politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (kanepi töötlemisprodukti marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Andrei Bašinski isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2.Maakohus tunnistas kokkulepemenetluses Andrei Bašinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 1 kuu) Harju Maakohtu 19.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7602 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 157 (ükssada viiskümmend seitse) tunni üldkasuliku töö ehk 78 (seitsmekümne kaheksa) päeva vangistuse, s.o 2 (kaks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva, vangistuse võrra, mõistis Andrei Bašinskile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas Andrei Bašinski karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 26.02.2014. a. Andrei Bašinski suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus mõistis Andrei Bašinskilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 määras, et Andrei Bašinskil menetluskulud summas 1396,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 116,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 120,50 eurot.
3.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Andrei Kozlinets ja Roman Jakimov, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud.
APELLATSIOONID:
4.14.10.2014 aastal esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav otsuse täies ulatuses. Ta ei ole süüdi. Süüdimõistev otsus tugineb A.Kozlinetsi ütlustel mingisugusest pakist, millist tema pole näinud. Süüdimõistev otsus on tehtud kaudsete tõendite pinnalt. Palub kontrollida kas on tõendeid tema süüdimõistmiseks. Leiab ka, et tema poolt toimepandu ei ole õigesti kvalifitseeritud. Palub ta õigeks mõista.
5.01.10.2014 aastal esitatud apellatsioonis vaidlustab otsust temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Viibib vangistuses, seega puudub sissetulek ja isiklik vara. Vabadusse pääsemisel pole koheselt raha kusagilt võtta. Puudub ka vajalik haridus. Palub osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Alles vabanemisest on võimalik menetluskulusid tasuma hakata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe.
5.14.10.2014 aastal esitatud apellatsioonis on apellant sisuliselt palunud kontrollida, kas on tõendatud kuriteo toimepanemine ning kas toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasi materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on kohtueelses menetluses prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlminud kokkuleppe, kus on nii süüdistuse sisu, kui ka toimepandule antud kvalifikatsioon ära toodud. Samuti on kokkuleppes esitatud kahtlustatava õigused kokkuleppemenetluses ja menetluse tagajärjed ( 2 kd. t.lk. 131-133). Kohtuistungi protokolli kohaselt on maakohus uuesti selgitanud süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust/ t.lk. 172/. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses. Andrei Bašinski on kinnitanud, et õigused ja kokkulepe on arusaadavad. On nõustunud kokkuleppega ja kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Ka kaitsja on kinnitanud, et jääb esitatud kokkuleppe juurde, et kaitsealune tunnistab oma süüd. On leidnud, et kokkulepe on seaduslik ja palunud see kinnitada. Seega on süüdistatav maakohtus täielikult nõustunud tema süüdimõistmisega ning ka õigusabi osutav kaitsja on jäänud kokkuleppe juurde, seejuures kinnitanud ka teole antud kvalifikatsiooni seaduslikkust. Andrei Bašinskil oli võimalus, enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele.
Kohtukolleegium, kontrollides kokkuleppes kajastatut leiab, et etteheidetav tegu on kuritegu ning Andrei Bašinski poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Eeltoodud süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on muuhulgas suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine. Süüdistuse kohaselt Andrei Bašinski omandas 26.02.2014 aastal suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mis tema valdusest kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Süüdistuses on NPALS § 31 lg 1,3 § 4 lg 15 kaudu ära näidatud, et marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ja ära võetud segus sisalduv puhta narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele kuna puhta ainest piisas narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 122 inimesele. Vaidlus puudub selles, et Andrei Bašinski on varem suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuks. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole kriminaalasja lahendamisel kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme rikkunud. Kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on õigesti kvalifitseeritud ja mõistetud karistus on seaduslik. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et 14.10.2014 esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
6.KrMS § 189 lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Süüdistatav on 01.10.2014 aastal esitatud apellatsioonis vaidlustanud otsust menetluskulude väljamõistmise osas, siis ülaltoodu alusel kuulub süüdistatava eeltoodud apellatsioon lahendamisele kirjalikus menetluses kui määruskaebus, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude väljamõistmine ei olnud süüdistatavale üllatuseks. Kriminaalmenetluse kulud ning nende suurus on eraldi välja toodud süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes. Samuti on sõlmitud kokkuleppe kohaselt Andrei Bašinski olnud kokkuleppe sõlmimisel teadlik, et tal tuleb menetluskulud tasuda. Kohtuistungil on prokurör esitanud suuliselt kogu kokkuleppe sisu. Andrei Bašinski kohtuistungil kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, nõustub kokkuleppega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Süüdistatav ei ole menetluskulude osas maakohtus taotlusi esitanud. Tema kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude ajatamiseks 12 kuule ning on ka palunud osaliselt ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Maakohus ongi otsuses juhindudes KrMS § 180 lg 3, põhistatult jätnud DNA ekspertiisikuludest suurema osa riigi kanda. Samuti on KrMS § 313 lg 1 p 7 alusel menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega pikendanud 12 kuu võrra. Seega on maakohus täielikult kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldanud ning uuesti osa meneteluskulude riigi kanda jätmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei
pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (3-1-1-105-12). Juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 18.09.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Ivi Kesküla
Julia Katškovskaja
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.