1-14-6712
Kaitsja
Harju Maakohus 18.09.2014 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) 1-14-6712 (14230101282) kohtunik Ingrid Kullerkann Marlee Kruusimäe Eevi Pant Vahur Verte Andrei Bašinski, isikukood 38803290263, elukoht: XXX, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel, põhiharidus, töökoht puudub. Andrei Bašinski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses. Jelena Benevolenskaja (kokkuleppel)
Kahtlustatavana kinnipidamine
26.02.2014
Tõkend
28.02.2014 vahistamine
Karistatus
Harju
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Maakohtu
19.09.2013
otsus
kriminaalasjas
otsus
kriminaalasjas
nr 1-13-7602 KarS § 424 järgi. Harju
Maakohtu
09.03.2009
nr 1-09-2215 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
Kaitsja
Roman Jakimov, isikukood 37302010261, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, keskharidus, töökoht XXX OÜ. Roman Jakimov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Imbi Seimar
Kahtlustatavana kinnipidamine
27.02.2014
Tõkend
28.02.2014 elukohast lahkumise keeld
Süüdistatav
Andrei Kozlinets, isikukood 38407170382, elukoht XXX,
Süüdistatav
Süüdistus
Eesti
Vabariigi
kodakondsus,
keskharidus, töökoht puudub.
emakeel
vene
keel,
Süüdistus
Andrei Kozlinets süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kaitsja
Aleksandr Mironov (kokkuleppel)
Kahtlustatavana kinnipidamine
27.02.2014
Tõkend
28.02.2014 vahistamine
1.1 Andrei Bašinski süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu. 1.2 KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Andrei Bašinskile liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 1 kuu) Harju Maakohtu 19.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7602 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 157 (ükssada viiskümmend seitse) tunni üldkasuliku töö ehk 78 (seitsmekümne kaheksa) päeva vangistuse, s.o 2 (kaks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva, vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 1.3 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrei Bašinski karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 26.02.2014. a. 1.4 Andrei Bašinski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.5 Andrei Bašinskilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. 1.6 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Andrei Bašinskil menetluskulud summas 1396,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 116,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 120,50 eurot. 2.1 Roman Jakimov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 2.2 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Roman Jakimovi eelvangistuses viibitud aeg 27.02.2014-28.02.2014, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 2.3 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Roman Jakimovile mõistetud tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Roman Jakimov ei pane temale määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Roman Jakimovile määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.09.2014. a. 2.5 Roman Jakimovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.6 Roman Jakimovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 210,00 eurot;
-
KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. 2.7 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Roman Jakimovil menetluskulud summas 1606,50 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 160,65 eurot. 3.1 Andrei Kozlinets süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 3.2 KarS § 73 lg 1 ja lg 2 alusel Andrei Kozlinetsile mõistetud vangistusest 5 (viis) aastat tuleb koheselt ära kanda 7 (seitse) kuud. 3.3 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks 27.02.2014. 3.4 KarS § 73 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel mõistetud vangistusest 5 (viis) aastat ei pöörata täitmisele vangistus 4 (neli) aastat ja 5 (viis) kuud tingimusel, et Andrei Kozlinets ei pane temale määratud 5 (viis) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.5 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Andrei Kozlinetsile määratud 5 (viis) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.09.2014. a. 3.6 Andrei Kozlinetsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. 3.7 Andrei Kozlinetsilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. 3.8 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Andrei Kozlinetsil menetluskulud summas 1396,50 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul alates novembrist 2014 igal kuul viimaseks kuupäevaks 139,65 eurot.
Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Ühe osa narkootilisest ainest: s.o 92,01 grammi marihuaanat andis Andrei Kozlinets 26.02.2014.a kella 20.40 ajal Tallinnas Astangu 44 asuva maja juures ebaseaduslikult edasi Andrei Bašinski ́ile, kelle juurest osundatud aine 26.02.2014.a kella 20.55 ajal Tallinnas Mustamäe tee 120 maja juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Ülejäänud osa narkootilisest ainest ehk 1,22 grammi marihuaanat hoisid Andrei Kozlinets kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni enda valduses, kust see 27.02.2014.a kella 15.00 ajal Tallinnas Kadaka tee 86a maja juures tema valdusest politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks Andrei Bašinski poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilistest ainetest kokku narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 122 inimesele. Seega piisaks Roman Jakimovi poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilistest ainetest kokku narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 371 inimesele. Seega piisaks Andrei Kozlinetsi poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilistest ainetest kokku narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 496 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (kanepi töötlemisprodukti marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Andrei Bašinski isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Suures koguses narkootilise aine (kanepi töötlemisprodukti marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega grupi poolt pani Roman Jakimov toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Suures koguses narkootilise aine (kanepi töötlemisprodukti marihuaana) ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega grupi poolt pani Andrei Kozlinets toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vahur Verte, süüdistatav Andrei Bašinski ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja, süüdistatav Roman Jakimov ja tema kaitsja Imbi Seimar ning süüdistatav Andrei Kozlinets ja tema kaitsja Aleksandr Mironov sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Andrei Bašinski süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. Kuivõrd Andrei Bašinski pani osundatud kuriteo toime temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.09.2013.a otsusega nr 1-13-7602 määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis tuleb vastavalt KarS § 69 lg-le 7 asendada temale mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa (157 tundi) KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras (157 tundi üldkasulikku tööd vastab vangistusele pikkusega 2 kuud 18 päeva) ning mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus pikkusega 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 18 (kaheksateist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrei Bašinski poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 26.02.2014.a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Roman Jakimovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Roman Jakimovi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2014.a kuni 28.02.2014.a (kokku kaks päeva), mil ta oli kahtlustatavana kinni peetud. Mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata KarS § 73 lg 1, 2 alusel täitmisele, kui Roman Jakimov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Andrei Kozlinetsi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 5 aastat. KarS § 73 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest pöörata koheselt täitmisele vangistus pikkusega 7 kuud ning ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Andrei Kozlinets ei pane 5 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrei Kozlinets ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2014.a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsjad ja prokurör
jäävad kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Andrei Bašinski kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele, Roman Jakimov kuulub KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning Andrei Kozlinets kuulub KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele. Andrei Bašinskile, Roman Jakimovile ja Andrei Kozlinetsile tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Seoses Roman Jakimovi süüdistusega on PPA Põhja prefektuur 05.03.2014 määranud tulirelva ekspertiisi. Määruse kohaselt kriminaalasja nr 14230101282 raames peeti 27.02.2014 kinni Roman Jakimov, kelle elukohas Tallinnas XXX teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti lisaks narkootilistele ainetele ära elutoast garderoobikapi keskmise osa alumiselt riiulilt karbi seest 1 tk padrun, mille põhjal kiri „12,7“. Ekspertiisiakti nr 14E-PL004 kohaselt ekspertiisiks esitatud padrun ei kuulu tuli- või gaasirelva laskemoona hulka ning ei ole laskekõlblik. Tegemist oli omavalmistatud kuuli ja tööstuslikult valmistatud kaliibri12,7x99mm kasutatud hülsiga padruniga. Kohus jätab lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu (tl 40-45) summas 430,00 eurot (nelisada kolmkümmend) Roman Jakimovilt välja mõistmata, kuivõrd nimetatud ekspertiis ei olnud vajalik tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks KrMS § 62 mõttes. Isikule on esitatud süüdistus üksnes KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 30.04.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0322. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 1938,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 34 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 34 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 32). PPA 05.03.2014 ekspertiisimääruse p 3 kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks läbipaistev kilepakend, milles rohelised taimeosad ja punast värvi RIMI kirjadega kilekott, milles erinevatesse kilepakenditesse pakendatud rohelised taimeosad. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 12 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe
analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Andrei Bašinskilt, Roman Jakimovilt ja Andrei Kozlinetsilt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule - DNA ekspertiisi nr 14E-GE0322 kulu summas 684,00 eurot (12x57). Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 1254,00 eurot (1938-684) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. KrMS § 180 lg 2 tulenevalt võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Isikute süü ei erine määral, mis tingiks menetluskulude erineva jaotamise. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub informatsioon, mille alusel saaks süüdistatavate varalist seisundit käsitleda erinevana. Eeltoodust johtuvalt on õige narkootilise aine ekspertiis nr 14E-AN0217 ja DNA ekspertiis nr 14E-GE0322 maksumusega kokku 1524,00 eurot (vastavalt 684+840) jagada Andrei Bašinski, Roman Jakimovi ja Andrei Kozlinetsi vahel võrdselt, s.o igaühele 508,00 eurot. Politse- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juhtivuurija Liivika Puksa on teinud 10.07.2014 määruse, millega on sõiduki BMW 528i, reg.nr 585 ANT, teisaldamise kulu summas 38,40 eurot jäetud riigi kanda. Eeltoodust johtuvalt puudub kohtul alus sõiduki teisaldamise kulu välja mõistmiseks süüdistatavalt.
Menetluskulud seoses Andrei Bašinski süüdistusega: - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Kokku 1396,50 eurot. Menetluskulud seoses Roman Jakimovi süüdistusega: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 210,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot, - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Kokku 1606,50 eurot. Menetluskulud seoses Andrei Kozlinetsi süüdistusega: - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 508,00 eurot, - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Kokku 1396,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Andrei Bašinski menetluskulud on summas 1396,50 eurot ja Andrei Kozlinetsil 1396,50 eurot, mis on süüdistatavatel sissetuleku puudumist arvestades märkimisväärselt suur summa. Andrei Bašinskil tuleb kanda vanglakaristust 3 aastat 3 kuud 18 päeva. Vangistuse ajal on kinnipeetavatel võimalik töötada, kuid eeldatav töötasu ning tööle asumise aeg ei võimalda menetluskulude kohest tasumist. Andrei Kozlinetsil tuleb koheselt ära kanda vangistus 7 kuud ning seega vabaneb ta 26.09.2014. Peale vabanemist on võimalus Andrei Kozlinetsil leida töö, kuid see võib võtta eeldavalt mõne kuu aega. Kohtuistungil avaldatu kohaselt Roman Jakimovi igakuine sissetulek töötasu näol on 800,00 eurot. Igakuised eluasemekulud on 450-500 eurot, mida ta kannab koos elukaaslasega. Roman Jakimovi menetluskulud on summas 1606,50 eurot, mis on süüdistataval majanduslikku olukorda arvestades märkimisväärselt suur summa.
Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb: Andrei Bašinskil menetluskulud summas 1396,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 116,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 120,50 eurot. Roman Jakimovil menetluskulud summas 1606,50 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 160,65 eurot. Andrei Kozlinetsil menetluskulud summas 1396,50 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul alates novembrist 2014 igal kuul viimaseks kuupäevaks 139,65 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 2 ja p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - 372,13 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - kilepakendid, fooliumid, metallgrinder (purustaja), plastikkarp, puitgrinder (purustaja), mis on jäetud PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Tallinnas Rahumäe tee 6), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
-
Roman Jakimovi tulirelva luba nr XXX, relv Makarov RE0514 koos karbi, kahe padrunihoidiku ja neis oleva kuueteistkümne 9mm padruniga, mis on jäetud hoiule PPA Põhja prefektuuri lubadetalitusse, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Roman Jakimovile kohtuotsuse jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.