Kohtulahend

T. Tappo vedas narkootilist ainet Tõnis Moistusele kuuluva sõiduautoga Mercedes Benz E270 CDI registreerimismärgiga XXXX, et viia narkootiline aine Rakveresse oma elukohta XXXX eesmärgiga pakendada narkootiline aine väiksemateks doosideks, kuid 12.03.2013 kella 21.50 paiku peeti T. Tappo koos T. Moistuse ja viimasele kuuluva sõiduautoga Mercedes Benz E270 CDI registreerimismärgiga XXXX Lääne-Virumaal Sõmeru-Katela-Põdruse-Kunda-Pada ristmikul kinni. Sõiduautost leiti ja võeti ära suures koguses, s.o 90,46 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 17%. - isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas korduvalt ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda enda juures ning andis korduvalt alates 01.03.2012 kuni 26.05.2013, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas edasi suures koguses, s.o korraga vähemalt 100-200 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid) F. Selezovile, kes omakorda andis alates 2012. aasta detsembrist kuni märtsi keskpaigani 2013 suures koguses, s.o korraga 10-50 grammistes kogustes narkootilist ainet marihuaanat edasi M. Mikverele nii Rakvere linnas Tööstuse 3-1 kui Viru-Nigula vallas Ojaküla külas tee ääres asuva teise tuulegeneraatori juurde peidetuna. Omandatud narkootilise aine turustas M. Mikvere igapäevaselt nii suurtes kui väikestes kogustes Rakvere linnas nii eeluurimisel tuvastamata kui ka tuvastatud isikutele. Narkootilise aine müügist saadud raha andis M. Mikvere F. Selezovile, kes omakorda andis saadud raha A. Bogdanovile. - isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas korduvalt ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda enda juures ning andis korduvalt edasi F. Selezovile, kes omakorda andis alates 2013. aasta jaanuarist kuni 26.05.2013, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat edasi M. Sirelmetsale, kes omakorda turustas narkootilist ainet Kunda linnas väikestes kogustes edasi nii eeluurimisel tuvastamata kui ka tuvastatud isikutele. Alates märtsi keskpaigast 2013 kuni aprilli alguseni 2013 andis M. Sirelmets marihuaanat F. Selezovi teadmisel edasi E. Võrelile, kes seda omakorda edasi turustas ja alates aprilli algusest 2013 kuni 20.05.2013 edastas M. Sirelmets suures koguses narkootilist ainet marihuaanat F. Selezovi teadmisel A. Kozlovile, kes seda samuti edasi turustas. Narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha andsid E. Võrel ja A. Kozlov edasi M. Sirelmetsale, kes omakorda edastas narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha F. Selezovile, kes omakorda edastas saadud raha A. Bogdanovile. 1.4 Lisaks arutati A. Bogdanovi süüdistust KarS § 121 järgi selles, et tema 13.04.2013 kella 03:30 paiku Rakvere linnas Kreutzwaldi 1 asuvas ööklubis Mjau lõi ühe korra käega T.T. kuklapiirkonda ning ühe korra näopiirkonda. Hetk hiljem lõi ta garderoobi juures lahtise käega veel korra kannatanu näopiirkonda, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o silmalau ja silmaümbruse kontusiooni hematoomiga.

ESIMESE ASTME KOHTUOTSUSE SISU

Kohus ei uskunud ka süüdistatava selgitusi F. Selezovi kodust läbiotsimise käigus avastatud A4 paberi kohta, kus oli A. Bogdanovi nimi ja numbrid. Kohus märkis, et jälitustoimingutega saadud tõendid näitavad, et A. Bogdanov kontrollis marihuaana müügist saadud rahadega seonduvat nii otse, kui ka läbi F. Selezovi. Seega näitab paber, kus on nimi Argole ja maksmisele kuuluv summa, et F. Selezovi käest nõudis raha A. Bogdanov. 5.4 Ehkki tunnistajad, kes tänaval kanepit müüsid oskasid kirjeldada vaid enda osa puudutavat, teadmata midagi A. Bogdanovist, töötati sisuliselt iga päev tema heaks. Kui kõrvutada T. Tappo ütlusi eelkõige jälitustoimingute käigus saadud tõenditega ning 02.08.2013 äratundmiseks esitamise protokolliga (kus T. Moistus tundis ära isikuna, kelle nad võtsid Kundas Konsumi juures autosse ja kes näitas kätte marihuaana asukoha, F. Selezovi), on selge, et T. Tappo peab oma ütlustes isikutena, kelle nimesid ta turvakaalutlustel ei nimeta, silmas A. Bogdanovit ja F. Selezovi. 5.5 Kohus leidis, et A. Bogdanovil oli juhtiv ja koordineeriv roll otsuste vastuvõtja ja grupi tegevuse kontrollijana. Narkootilise aine üleandmine ei pea toimuma vahetult käest-kätte, vaid võib seisneda ka aine jätmises mingisse koha ja omandajale selle teatavaks tegemises. Kuna omandamisega on hõlmatud teine koosseisuline tunnus „valdamine“, ei kuulu see eraldi A. Bogdanovile süüksarvamisele. Marihuaanat käitleva grupi tegevus oli A. Bogdanovi kontrolli all, sest raha liikus tagasi sinna, kust aine algselt tuli. 5.6 Kohus ei nõustunud kaitsja väitega süüdistuse ebakonkreetsusest, sest narkokuriteod on spetsiifilised, mistõttu ongi käesoleval juhul süüdistuses kirjas „omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult“ ja „andis eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas edasi suures koguses narkootilist ainet marihuaanat“. Kuna kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kuritegu on toime pandud grupis teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu, ei ole õigustatud aine koguste jagamine kaastäideviijate vahel, vaid iga kaastäideviija vastutab suure koguse aine käitlemise eest.

mis näitab, et eelnevatest karistustest ei ole ta järeldusi teinud. A. Bogdanovit on karistatud kahel korral vägivallategudes (KarS § 274 lg 1 ja KarS § 121). A. Bogdanovit on seitsmel korral karistatud ka väärteokorras, sh kahel korral NPALS § 151 järgi. Karistusregistri õiendi kohaselt ei ole väärtegude eest määratud rahatrahvid tasutud. Kohus leidis, et eeltoodut arvestades ei saa süüdistatavat karistada rahalise karistusega ning A. Bogdanovit tuleb karistada kummagi kuriteo eest vangistusega ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest väiksema määraga. Kohus arvestas KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi karistust mõistes A. Bogdanovi suuremat teopanust, tema liidrirolli narkootilist ainet käitlevate isikute grupis.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

8.5 Kohus tegi meelevaldseid järeldusi kirjalikest tõenditest. Kohus luges tõenduslikku tähtsust omavateks mh A. Bogdanovi ja K.S. 2010-2013 aastate tulude väljatrükid ning isikute arvelduskontode vaatlusprotokolli (09.09.2013) ning teinud viimasest järelduse, et põhiliselt kasutab Valeri Bogdanovi arvet A. Bogdanov. Apellant leiab, et taoline tõlgendus on meelevaldne ning tekib küsimus, miks ei võinud V. Bogdanov käia solaariumis ja veekeskuses AQVA. Enamik summasid on arvele pandud V. Bogdanovi poolt ning asjaolu, et isa pangakontot kasutas ka A. Bogdanov, ei tähenda, et selline tegevus oli pidev. A. Bogdanovi sõnul olid tema arved arestitud ning isa kontot kasutas ta vaid laenude tasumiseks pangale. Lisaks laenas V. Bogdanov 35 000.- A.P. , kes selle tagastas, mistõttu oli enamik rahast V. Bogdanovi oma. A. Bogdanov on samuti selgitanud oma tulude kohta, et sai tulu oma äriühingutest, kust ta endale palka ja riigile makse ei maksnud. 8.6 Konfiskeerimise osas tehtud järeldused on oletuslikud ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Puuduvad tõendid, et T. Tappo oleks saanud marihuaanat A. Bogdanovilt ja just kaks korda nädalas. T. Tappo ütluste kohaselt pidi ta alati narkoainele järele minema, kui sai SMS-i, viimaseid aga jälitustoimingu protokoll ei kajasta. Ka ei vasta kohtu järeldustele otsuses kajastatud järeldus, et kohtus oleks A. Bogdanov kinnitanud, et tal endal sissetulekud puudusid. Apellant leiab lisaks, et asenduskonfiskeerimise korras väljamõistetud summa ei vasta konfiskeerimisele vastava vara väärtusele. Sellist vara polegi. Peale selle on pangakonto näol tegemist V. Bogdanovi konto ja tema rahaliste vahenditega. A. Bogdanovi osa oli ainult tema poolt kontole kantud summa, s.o 3170 eurot. Kohtupoolne järeldus V. Bogdanovi pangakonto tõlgendamisele rikub nii süüdistatava kui ka tema isa V. Bogdanovi õigusi. Kui üldse antud asjas konfiskeerimist kohaldada, ei saa see summa ületada 3170 eurot. 8.7 A. Bogdanovi karistus on ebaproportsionaalselt range. Kohus ei ole põhjendanud karistuse pikkust ja vajalikkust. Kui võrrelda F. Selezovi ja T. Tappo kuritegusid ja nende isikuid ning mõistetud karistust A. Bogdanovi omaga, on viimasele mõistetud karistus ebaproportsionaalselt range ning selle pikkus ja vajalikkus on põhjendamata. Kohtuotsuses on küll sedastatud, et A. Bogdanovil oli liidriroll, ent kohtu taoline veendumus otsuses ei kajastu. Kohtu poolt mõistetud karistusest nähtub, et A. Bogdanovit on karistatud selle eest, et ta on vägivaldne isik, keda on ka väärteokorras korduvalt karistatud. Kohus on võtnud süüdistaja rolli, mis õigusriigis aktsepteeritud ei ole. Kohtu poolt mõistetud karistus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt 31-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13 p 19, 3-1-1-76-12, p 7) ning on ilmselgelt liiga range. A. Bogdanov ei ole varem vangistuses viibinud ja nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamine on võimalik ka lühiajalise vangistusega.

2 p-de 1,2 järgi, kui on kindlaks tehtud, et narkootiline aine kuulus süüdlasele ja oli tema valduses. 9.2 Kohus on õigustatult leidnud, et jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ning sellele omistatud tähendus on süüdimõistva otsuse tegemiseks piisav ja usaldusväärne ning haakub täiel määral muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti nähtub otsusest, miks kohus toetub prokuröri poolt välja pakutud hinnangule ning ei loe eluliselt usutavaks süüdistatava kaitseversiooni. Arvestades kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid, ei ole asjakohane ette heita sedagi, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud olulises osas võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

I

10.1 Kaitsja apellatsioonis kritiseeritakse maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut ning otsuse põhistatust ja leitakse kokkuvõtlikult, et A. Bogdanovi süü etteheidetavates kuritegudes ei ole põhjendatud. Seega vaidlustab kaitsja maakohtu poolt kohtuasja arutamisel tuvastatud faktilisi asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi ning leiab apellatsiooni kokkuvõttes, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud, mis kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist. 10.2 Kohtukolleegium osundab esmalt kassatsioonikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-7705). 10.3 Maakohtu otsusest nähtub, et kohus analüüsis esmalt süüteokoosseisu tunnuseid ning sisustas suure koguse narkootilise või psühhotroopse aine määratluse. Kohus analüüsis ka faktilisi asjaolusid, mis annavad alust väita, et teod, mille toimepanemises A. Bogdanovit süüdistati, on toime pandud kaastäideviijana, s.o teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu ning korduvalt. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Bogdanovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid täiel määral korrata. 10.4 Menetluslikult heidetakse kohtuotsusele ette prokuratuuri seisukohtade kordamist ning jälitusteabega kogutud tõendusteabe ilukirjanduslikku ja oletuslikku tõlgendamist.

10.4.1 Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Apellatsioonikohus osundab kõrgema kohtu praktikale, milles on leitud, et ei saa välistada, et ühe menetlusosalise põhjendused võivad olla igakülgselt küllaldased ja teised menetlusosalised neile vastuväiteid ei esitagi. Kui sellises olukorras kohus kohtulahendi tegemisel neid põhjendusi kordab või nendega nõustub, ei ole kohtulahendis tegemist põhjenduste puudumisega. Kui ringkonnakohus selliste põhjendustega ei nõustu, võib kõne alla tulla sellise olukorra tunnistamine kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg-s 2 mõttes. Ringkonnakohus võib otsuse tühistada ja saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (RKKK 3-1-1-8-13, p 9). 10.4.2 Kohtuistungi protokollidest nähtub, et A. Bogdanovi peamine väide süüdistuse kummutamiseks on see, et hoopis tema ostis T. Tappolt kanepit. F. Selezoviga sidusid teda ärialased suhted. Kaitsja apellatsiooni vastuväited tõendite hindamisele koosnevad enamuses Riigikohtu lahendite tsiteeringutest ning edasikaebusest ei selgu, millistele prokuratuuri seisukohtadele vastu vaieldakse. Ringkonnakohus leiab, et jälitustoimingute protokollides kajastatud süüdistatavate vahel aset leidnud telefonikõned ja SMS-id võimaldavad teha järelduse narkootiliste ainete käitlemise osas. Samuti nähtub otsusest, miks rajatakse süüdimõistva otsuse järeldused telefonikõnede ja SMS-ide tähenduse osas prokuröri poolt välja pakutud versioonile ning ei peeta A. Bogdanovi argumente eluliselt usutavaks, veenvateks ega loogilisteks. A. Bogdanovi ütlustele ei ole kohus muuhulgas tuginenud seetõttu, et need ei haaku teiste tõenditega ning on kantud püüust sobitada oma ütlused kohtueelses menetluses tuvastatud asjaoludega. Kohus on need vastuolud otsuses ka välja toonud (lk 31). Ehkki maakohus on tõepoolest ka möönnud, et A. Bogdanovi vastu on oluliselt vähem tõendeid, kui samas kriminaalasjas kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud isikute vastu, tuleb narkootikumidega seotud kuritegude puhul arvestada nende eripära, st võimalust, et tõendid ongi kaudsed. Kohus möönis, et suhteliselt ettevaatlikult tegutsev liigseid riske võtmata tegutsev isik ei pruugi endast otseseid tõendeid jätta. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga. 10.4.3 Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et antud kriminaalasjas ongi ainult üks kaudne tõend – jälitustoimingu protokoll ning nende sisu on kohus välja toonud valikuliselt. Maakohus on KrMS § 291 lg 3 alusel avaldanud ja tõendina arvestanud samas kohtuasjas kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud T. Tappo ütlused, mida kõrvutas asjas kogutud kaudse tõendi – jälitustoimingutes saadud tõendusteabega. Nii ei jää ka ringkonnakohtul kahtlust, et isik, kellest T. Tappo oma ütlustes räägib, on A. Bogdanov. T. Tappo ülekuulamise protokollist nähtub, et 2011. a suvel sai ta kolmel korral kanepit Tallinnast kolme kuu vältel. Peale seda pandi see isik vangi ja kontakt kadus. Siis tekkis kanepiga nn paus kuni märtsini 2012, kui ta jälle uue kontakti sai (I kd, lk 141). Narkootilist ainet sai ta ühe kontakti käest, kelle nime ta ei öelnud, kuna kartis oma turvalisuse pärast (I kd, lk 87). Edasiselt räägib T. Tappo sellest, et antud kontakti käest sai ta kanepit selliselt, et talle anti kontakt, kuhu saata telefoninumber, kui rahad koos. Telefoninumbrile tuli ka sõnum, kuhu aine oli peidetud. Sõnumi saamise korral läks ja tõi ta aine peidukohast ära (I kd, lk 87). Algselt tegeles ta kanepi müügiga ise, 2012. a suvel pöördus tema poole Siim, hüüdnimega Patša, kes oli esimene, kellele T. Tappo tööd andis. Umbes 2012. a augustist hakkas T. Tappolt saadud kanepit müüma Denis Ivašin, kusagil 2012 september-oktoober Kaido. Samal ülekuulamisel selgitab T. Tappo 12.03.2013 narkootilise aine vedu T. Moistusele kuuluva sõiduautoga Mercedes Benz E270 CDI registreerimismärgiga XXX . Sündmus päädis T. Tappo ja T. Moistuse kinnipidamisega kella 21.50 paiku LääneVirumaal Sõmeru-Katela-Põdruse-Kunda-Pada ristmikul. Sõiduautost leiti ja võeti ära narkootilist ainet marihuaanat. Päev enne oli T. Tappo saanud sõnumi, et jälle on peidetud 100 gr kanepit. Kirjeldatud kohta sõites ta peidetud kanepit ei leidnud. Jälitustoimingu protokollist

nähtub 12.03.2013 sündmustele eelnenud asjade käik – s.o A. Bogdanovi ja T. Tappo omavaheline suhtlus. T. Tappo saadab sõnumi: „Kuhu ja mis kell?“, millele A. Bogdanov vastab: “Nagu ikka“. Sellele järgneb A. Bogdanovi ja F. Selezovi vestlus, kus lepitakse kokku kokkusaamine Ubja risti juures. Sama päeva õhtul helistab T. Tappo taas A. Bogdanovile ja lepib kokku, et hakkab tulema poole tunni pärast ja küsib: „Kuhu?“. A. Bogdanov vastab selle peale: „Saad aru küll noh“. Edasisest vestlusest selgub, et koha osas lepiti kokku juba Rakveres. Kuna T. Tappo ei leia peidukohta üles, annab A. Bogdanov talle juhiseid. Kui T. Tappo sellele vaatamata „seda teist üles ei leia“, teatab A. Bogdanov, et ta on ida pool ning saadab T. Tappole F. Selezov numbri (II kd, lk 116-122). T. Tappo kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et kolmekesi sõideti kohta, kus ta eelnevalt üksi oli käinud kanepit otsimas. „Ta näitas mulle, kus kanep on, aga ei lubanud seda enne ära võtta kui oleme ta tagasi Kundasse viinud.“ T. Tappo otsis natuke, leidis kilekoti, milles oli kanep, mis oli omakorda pandud pooleks lõigatud kanistri sisse (I kd, lk 87-89). T. Tappo on 20.03.2013 ütluste ja olustiku seostamise käigus osutanud kohale, kuhu oli narkootiline aine marihuaana peidetud. Uurimistoimingu käigus avastati ära visatud pooleks lõigatud valget värvi kanister (I kd, lk 168-174). 21.08.2013 jälitustoimingu protokollist, milles on fikseeritud 23.05.2013 Viru Vangla arestikambris toimunud vestlus T. Tappo ja A. Antropovi vahel, kommenteerib T. Tappo 12.03.2013 sündmusi nii: „mendiauto passis samas kohas, kust ta pidi manti saama. Ta otsis pool tundi seda pleissi, aga ei leidnud“. T. Tappo helistas „Bogile“ ja küsis, et mis värk on? Ta ütles, et võta see peale. Ta võttis selle isiku peale ja see näitas, et siin see ongi“ (III kd, lk 158-159). Läbiotsimisprotokollist (I kd, lk 19-29) nähtub, et läbiotsitavaks objektiks on sõiduauto Mercedes Benz E270 CDI (reg nr XXXX). Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kõrvalistuja istme ees asuvalt matilt valget värvi kilekott kirjega Bachmarks, milles läbipaistev minigripp kilekott rohelist värvi taimelehtede ja õisikutega. 21.05.2013 ekspertiisiaktis 13E-AN0361 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt, sisaldasid leitud rohelised taimeosakesed kogumassiga 90,46 gr tetrahüdrokannabinooli 17% (I kd, lk 51-54). 10.4.4 Eeltoodud tõendusteabest ei jää sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtule kahtlusi, et isik, kelle käest T. Tappo alates süüdistuses nimetatud ajast, s.o alates 01.03.2012 narkootilist ainet sai, oli A. Bogdanov. Ehkki T. Tappo ei soovi oma kontakti nime eeluurimisel antud ütluste andmisel nimetada, selgub tõendeid kogumis analüüsides, et just A. Bogdanov oli see, kes oli T. Tappo varustajaks ning kellelt ta sai juhtnööre aine peidupaikade kohta ning kellele liikus ka müügist saadav tulu. Kohus analüüsis sedagi, et raha üleandmiseks kasutati võõraste pilkude eest varjatud kohti WC-sid ning A. Bogdanovi korraldusel kohtuti kohtades, kus ei olnud valvekaameraid. Kohus analüüsis ka kaitsja väidet jälitustoimingutega saadud info nn kontekstist välja rebimise kohta, leides kokkuvõtvalt, et jälitustoimingu protokollidest nähtub, et just A. Bogdanov oli see, kes määras kindlaks mil viisil suheldakse, kus ja millal kokku saadakse, tegi etteheiteid T. Tappole, et viimasel telefon väljas on, käskis korduvalt helistada kindlalt liinilt või võõra numbri pealt. Samuti nähtus protokollidest, et A. Bogdanov uuris T. Tappolt, millal see viimased osad kokku saab, millal T. Tappo liikuma pääseb. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et A. Bogdanovi poolt kohtumenetluses välja toodud argument, justkui oleks tema olnud T. Tappo klient, kes aeg ajalt enda tarbeks väikeses koguses kanepit ostis, ei ole asjakohane. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, justkui oleks kohus läinud vastuollu süütuse presumptsiooni printsiibiga ning asunud süüdistust kinnitavate tõendite vähesuse tõttu tühimikku täitma oma siseveendumusega (kaitsja viide Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05). Kohus on A. Bogdanovi süü tõendamisel tuginenud nii jälitustoimingutega kogutud teabele, mida on kõrvutanud teiste asjas kogutud tõenditega (T. Tappo ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll) ning teinud nendest järelduse narkootilise aine käitlemise kohta A. Bogdanovi poolt. Seejuures on kohus märkimisväärse osa otsusest pühendanud A. Bogdanovi kaitseväidetele vastamiseks, leides, et tõendid kogumis kummutavad kaitseversiooni ega jäta kahtlust A. Bogdanovi süü osas.

10.4.5 Kohtueelses menetluses M. Mikvere poolt antud ütlustes kinnitab viimane F. Selezovi vahendusel alates jaanuari algusest 2013 narkootilise aine kanepi müügiga tegelemist. F. Selezov tuli tema juurde koju ja tõi esimese koguse kanepit 10 grammi. Esimesed inimesed, kellele M. Mikvere kanepit müüs olid K. Kopelik ja H. Erendi. Umbes kaks päeva hiljem kohtus ta F. Selezoviga ja sai viimaselt 20 grammi kanepit, mis oli pakendatud 1 grammilisteks kogusteks. Ta võttis selle koguse ja müüs Rakveres maha. Sellel kohtumisel lepiti kokku, et järgmistel kordadel jätab F. Selezov kanepi Kundasse sissesõidul Aerocist mööda paremat kätt tuulegeneraatori juurde. Sel korral M. Mikvere ise müügiga ei tegelenud ja andis 10 grammi edasi H. Erendile, kes tõi talle raha, mille M. Mikvere edastas selle F. Selezovile. Järgmise koguse, 30 grammi, tõi ta märtsis, see oli taas peidetud Kundas tuulegeneraatori taha. Viies kord tõi ta Kundast generaatori taha peidetud aine 50 grammi ja pakendas ise kodus. Saadud raha andis F. Selezovile (I kd, lk 80-83). Kohus leidis jälitustoimingute protokollidele tuginedes, et marihuaana müügist saadud rahade liikumist kontrollis A. Bogdanov nii ise kui ka läbi F. Selezovi. Rahade liikumist A. Bogdanovile kinnitab mh F. Selezovi kodust leitud A4 formaadis paber, kus on kirjas „Argole“ ja maksmisele kuuluvad rahasummad. Kohus luges ebausutavaks A. Bogdanovi ütlused, et paberil olid tõenäoliselt mingite kaupade hinnad, mida tal õnnestus läbi F. Selezovi osta. Kohus leidis, et sellisel juhul pidanuks seal olema ka kauba nimetus kasvõi lühendatult. Kui aga tegemist oleks olnud mingi ühe kaubaga, pidanuks A. Bogdanov seda mäletama. Samuti on kohus viidanud jälituse käigus kogutud tõendusteabele, millest saab teha järelduse, et tegelikkuses liikus raha edasi A. Bogdanovile. Sellele viitavad A. Bogdanovi sõnumid F. Selezovile, milles viimasele antakse korraldus raha tuua. Samuti F. Selezovi telefonikõne M. Sirelmetsale, et plekki on kohe vaja ja selgitus, et raha ei ole talle vaja. Samuti on M. Sirelmets tunnistanud 50 euro maksmist A. Bogdanovile. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et A. Bogdanovi ütlused on ebausaldusväärsed ning jälitustoimingutes sisalduv tõendusteave võimaldab teha järelduse, et ka M. Mikvere ja M. Sirelmetsaga seotud süüdistustes on A. Bogdanovi süü tõendatud. 10.5 Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on A. Bogdanovile KarS § 184 lg 2 pde 1,2 järgi esitatud süüdistused jäänud vajalikul määral konkretiseerimata. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt nt RKKK nr 3-1-1-109-12, p 10). Praeguses asjas heidetakse süüdistatavale süüdistusaktis ette, et ta omandas, valdas, vahendas ning andis edasi suures koguses narkootilist ainet marihuaanat erinevatele süüdistuses nimetatud isikutele, kes omakorda pakendasid omandatud narkootilise aine väiksemateks kogusteks ja turustasid seda nii suuremates kui väiksemates kogustes. Kolleegiumi hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad isiku karistusõigusliku vastutuse sedastamiseks. Nii näiteks ei mõjuta asjaolu, et on tuvastamata, millal täpselt ja kus A. Bogdanov andis narkootilise aine edasi F. Selezovile ja M. Sirelmetsale, et viimased peidaksid tema korraldusel selle peidukohta, kust T. Tappo selle hiljem leidis, mingit tähendust A. Bogdanovi karistusõigusliku vastutuse seisukohast. Analoogselt ei ole ka teistel kaitsja hinnangul tuvastamata jäänud asjaoludel aja ja koha osas määravat tähendust A. Bogdanovi süüditunnistamisel. Nagu kaitsja ka Riigikohtu lahenditele viidates on möönnud, saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ajahetke või ajavahemikuga. See sõltub konkreetse teo tehioludest (RKKK 3-1-1-85-08, p 13.1). Ka kuriteo toimepanemise koha osas on Riigikohus möönnud, et koha määratlemise täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi või looduses meetri täpsusega. Kuriteo toimepanemise koht peab olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalik aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning soovi korral esitada põhjendusi, mis ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKK 3-1-1-45-07, p 10). Antud juhul nähtub süüdistusest, et T. Tappole üle antud narkootiline aine asus erinevates Lääne-Virumaal Kunda linna lähedastes peidikutes. T. Tappo on avaldanud, et

talle antud telefoninumbrile tuli ka sõnum, kuhu aine oli peidetud. Sõnumi saamise korral läks ja tõi ta aine peidukohast ära (I kd, lk 87). T. Tappolt 12.03.2013 sündmuste käigus kätte saadud narkootiline aine oli aga peidetud Sõmeru vallas Katela külas Katela saeveski juurde puu alla. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab selline kohamääratlus süüdistataval aru saada, millistes tegudes teda süüdistatakse. Kuigi ülejäänud süüdistuste osas ei ole A. Bogdanovi puhul konkretiseeritud narkootilise aine täpne üleandmise koht F. Selezovile, kes omakorda peitis selle eeluurimisel tuvastatud ja süüdistuses ära näidatud kohtadesse, ei ole tegemist süüdistuse ebakonkreetsusega, mis mõjutaks A. Bogdanovi karistusõiguslikku vastutust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Apellatsioonikohus leiab kokkuvõtlikult, et apellant ei nõustu tõendite hindamisest tehtud järeldustega, mis ei ole käsitletav kohtuotsuse põhistamata jätmisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. II

Arvestades süüdistusega seotud isikute konspiratiivset käitumist (nt nähtub M. Mikvere ütlustest, et alati kui F. Selezov talle telefonis ütleb, et võib läbi tulla, peab ta tulema Kundasse Raktoomi tankla taha, kus toimus ka narkootilise aine üleandmine (I kd, lk 81)), ei ole muidugi loogiline, et SMS-id sisaldaksid täpset aine kogust ja peidupaika. 11.4 Kaitsja vaidleb kohtule vastu, leides, et A. Bogdanov selgitas kohtule, et sai tulu oma äriühingutest, kust ta endale palka ja riigile makse ei maksnud. Apellatsioonikohus leiab, et antud väitega ei ole ümber lükatud kohtu seisukoht, et sissetulekud A. Bogdanovil puudusid. Arvestades süüdistuses esitatud ajavahemikku ning asjaolu, et nimetatud ajal A. Bogdanov sissetulekut aastatel 2011-2013 ei deklareerinud, samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid, et A. Bogdanov oleks tulu välja võtnud endale kuuluvast äriühingust dividendidena, on alust arvata, et ta kasutas narkootikumide müügist saadud tulu enda elatamiseks. Samuti ei nähtu A. Bogdanovi elukaaslase K.S. ütlustest ega tema tuludeklaratsioonis kajastatud tuludest, et nendega oleks saanud ülal pidada ka A. Bogdanovit. Samas nähtub K. S ütlustest, et elati üürikorteris ning A. Bogdanov kasutas ka sõiduautot, samuti oli tal väljaminekuid alustava firma käimapanemiseks, ehitusmaterjalide ostmiseks ja kõigeks muuks (istungi protokoll, V kd, lk 25). Seega pidi A. Bogdanov oma sissetuleku saama mujalt. 11.5 Kaitsja on leidnud, et A. Bogdanovilt konfiskeeritav vara ei tohiks ületada 3170 eurot, kuivõrd asenduskonfiskeerimise korras välja mõistetud summa ei vasta konfiskeerimisele vastava vara väärtusele. Apellatsioonikohus märgib, et taotluses nimetatud 3170 euro puhul on tegemist varaga, mille osas kohus tuvastas, et tegemist on teadmata päritoluga rahaga, mida A. Bogdanov hoiustas isa arveldusarvel, millele tal oli ka ligipääs. Samas tuvastas kohus, et A. Bogdanovi puhul on alust eeldada, et ta on saanud kuriteo toimepanemise tulemusena märksa suurema kriminaaltulu – so ainuüksi T. Tappo kaudu teostatud edasimüügi tulu 14 400 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega kriminaaltulu arvutuskäigu ja eeldatava kriminaaltulu osas ja ei pea vajalikuks seda täiendavalt korrata. Kaitsja väiteid A. Bogdanovi isa õiguste rikkumisest peab apellatsioonikohus sisutuks, kuivõrd käesoleval juhul leidis maakohus, et A. Bogdanov on kriminaaltulu ära tarvitanud ja mõistis süüdistatavalt endalt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. III

andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus rõhutab, et süü suurus on siiski vaid üks osa karistuse mõistmise kaalutlusest, kuna karistuse mõistmise teise osa moodustab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide püstitamine ja viimase arvestamise etteheite tegemine kaitsja poolt on kohatu. Maakohus leidis, et A. Bogdanovi süüd raskendab teo toimepanemine omakasu motiivil. Karistust kergendab süü osaline tunnistamine kehalises väärkohtlemises ja kahju hüvitamine kannatanule. Samuti on kohus arvestanud, et süüdistatavale inkrimineeritava narkokuriteo puhul on tegemist I astme kuriteoga ning kehalise väärkohtlemise näol aga II astme kuriteoga. Kohtu põhistustest nähtub, et isiku süü suurusel on kohus arvestanud A. Bogdanovi liidrirolli ning teopanust, millel maakohus on peatunud otsuse leheküljel 33. Subjektiivsest küljest iseloomustab tegude toimepanemist vägivallakuriteo puhul otsene tahtlus ja narkokuritegude puhul kavatsetus. Ringkonnakohus märgib, et A. Bogdanovile esitatud süüdistus on hõlmatud pikema ajaperioodiga, mis kahtlemata iseloomustab teosüü suurust – tegemist ei ole ühekordse ja juhusliku episoodiga, vaid pikemaajalise kuritegelikul teel tulu saamise eesmärgil toime pandud kuritegudega, mille mõjude ja tagajärgede ulatus on kahtlemata väga suur. 12.2 Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et kohus on jätnud motiveerimata A. Bogdanovile mõistetud karistuse pikkuse ja vajalikkuse. Analüüsides isiku käitumist enne ja pärast tegu on märkimisväärne, et A. Bogdanovit on karistatud varem vägivallakuriteo eest, mis on toime pandud võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ja viimase otsusega kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevad kuriteod, sh KarS § 121 järgi, on ta toime pannud Pärnu Maakohtu 30.08.2012 otsusega määratud katseajal. Samuti osundas maakohus sellele, et A. Bogdanovi osas on Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.08.2013 määrusega lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu ei saa maakohtule teha etteheiteid, et viimane on A. Bogdanovi käitumist analüüsides leidnud, et tegu on vägivaldse isikuga, keda varasemad karistused ei ole mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Ehkki A. Bogdanovit ei ole varem karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, on teda kahel korral karistatud NPALS § 151, so narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses, järgi. Rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole tegemist antud kuritegude näol esmakordse rikkumisega, vaid eeltoodu näitab A. Bogdanovi hoolimatut suhtumist eelmistesse karistustesse ja ehkki teda on varasemalt reaalse vangistuse kandmist tingimisi vabastatud, ei ole sellega saavutatud karistusega eeldatavat toimet. 12.3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et isikule, keda on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises, ent kes jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist, on otstarbekas karistada vabadusekaotusliku karistusega, sest vaid see suudab tagada nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. 12.4 Vastavalt praktikas omaksvõetud arusaamale tuleb vangistuse määra kindlakstegemisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida edasiselt vastavalt kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele revideerida kas üles-või allapoole. Antud juhul on maakohus sellele vaatamata leidnud, et A. Bogdanovit tuleb karistada mõlema kuriteo eest sanktsiooni keskmisest väiksemas määras ning lugenud kergema karistuse raskemaga kaetuks. Karistusele on liidetud Pärnu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud karistus.

Kuivõrd maakohus on juba mõistnud karistuse alla selle keskmist määra, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks karistust revideerida. 12.3 Nõustuda ei saa kaitsjaga ka selles, et A. Bogdanovit oleks karistuslikult koheldud tunduvalt raskemalt kui temaga samas kriminaalasjas kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud F. Selezovi ja T. Tappot. Viimase puhul on karistuse mõistmisel kindlasti rolli mänginud see, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga ja väiksem teosüü, mistõttu karistas kohus teda 4 aastase vangistusega. F. Selezovi on aga karistatud 5 aasta pikkuse vangistusega. Seega ei saa pidada põhjendatuks kaitsja taotlust mõista A. Bogdanovi karistuseks maksimaalselt 4-aastane vangistus. A. Bogdanovi süüdistuse maht oli suurem kui eelnimetatud isikutel ning ka tema teosüüd hindas kohus kaassüüdistatavate omast suuremaks.

Allkirjastatud digitaalselt Maarika Kuusk

Allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau

Allkirjastatud digitaalselt Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.