1-13-2787/56 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

alates 11.08.2014 omandab riigikeele B1 taset; 15.01.2014-12.03.2014 sotsiaalprogramm Eluviisitreening; alates 01.09.2014 omandab abikoka eriala. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kahetoalise kõigi mugavustega, korralikult sisustatud, korteriga. Käesoleval hetkel elab korteris kinnipeetava ema, kes on nõus isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on põhiharidus. Jõhvi Kutse-keskkoolis omandas elektri-gaasi keevitaja eriala. Keskharidust kätte ei saanud, kuna viimasel kursusel ei lastud vene keele eksamile. Töötukassa kaudu omandas ehitaja kutse. Kinnipeetav töötas viimati ametlikult 2003.a xxx ca 3.a, enne seda ca 1.a kaevanduses. Mitteametlikult on teinud juhutöid ehitustel, metsatöödel ja olnud valvur. Alates 2010 xx. Kinnipeetava sissetulekuks oli xxx. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on xxx poolt garanteeritud isikule töökoht. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse kohaselt on isikul tasumata rahalisi nõudeid 2546,08 eurot, vabanemisfondis hoiustatud xxx eurot. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja õde. Ema sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 2000.a mooni vedelikuga. 2005.a hakkas tarvitama heroiini. Viimati tarvitas fentanüüli enne vanglasse sattumist 2012 oktoobris ca 2-3 korda päevas. 2011/12 oli metadooniravil perioodiliselt, kuna raha olemasolul tarvitas fentanüüli. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei samasta kinnipeetav end kriminaalse subkultuuriga, samas on teda 10 kord kriminaalkorras karistatud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 26%. Viru Vangla toetab Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kahe toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema üksi, kes on pensionil ning on nõus Vjatšeslav Seleznjovi vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja õde. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Karistusregistri andmetel on Vjatšeslav Seleznjovi kümme korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda ja kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele, siis olnud ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ühtlasi kannab isik karistust narkokuriteo eest, mille puhul oleks isiku vabastamine tugevalt ühiskonna õiglustunnet riivav. Lisaks on isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna süüdimõistetul oli vabaduses probleeme narkootikumide tarvitamisega, võib seda pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest (sh elektroonilise valve alla) olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime I astme rahvatervisevastase kuriteo. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Samuti väärib märkimist, et isik on ohtlik avalikkusele, st risk ühiskonnas. Teiste inimeste tervise kaitseks on põhjendatud jätta isik vangistusest vabastamata. Vjatšeslav Seleznjov teatas kohtuistungil, et ta soovib nüüd alustada seadusekuulekat elu. Samuti tema vanaema ja ema vajavad tema abi. Ta ei hakks enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Vjatšeslav Seleznjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega 2(5)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu töötas vabaduses viimati 2005ndal aastal, 2010. aastast on töövõimetuspensionil. Vabaduses on omandanud põhihariduse ja kutsekoolis elektri-gaasi keevitaja eriala. Töötukassa kaudu omandas isik ehitaja kutse. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kümme korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Varem on isikut karistatud varguste; alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile; teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise; huligaansuse ja röövimise eest grupi poolt. Isikut on karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud kolmel korral. Käesoleval hetkel kannab isik karistust Viru Maakohtu 03.05.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Kohtuotsusest (kohtutoimik tl 20) nähtub, et isik käitles 3metüülfentanüüli ja fentanüüli koguses, millest piisanuks joobe tekistamisest 337-680 inimesele. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 10-12) nähtub, et isikut on karistatud väärteokorras: 3-l korral NPALS §151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 2-l korral Alkoholiseaduse alusel, 1-l korral Relvaseaduse alusel, 2-l korral Liiklusseaduse alusel, 2-l korral KarS §218 alusel (varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu). Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod muutunud raskemaks ja sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgiks. Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete (narkootikumide) tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Isiku kuriteod on valdavalt olnud varavastased. Sealjuures on isikul uimastitest tingitud sõltuvus, mida ta on oma kuritegeliku käitumisega finantseerinud. See ilmestab kohtu hinnangul asjaolu, et isik ei olegi motiveeritud oma käitumist korrigeerima seadusekuulekamaks, vaid otsib kergeid elatusvahendeid, et vältida probleemidega tegelemist ja tarvitada narkootilisi aineid. Lisaks on isikul kinnipidamisasutuses kolm kehtivad distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda juba kinnipidamisasutuses enda käitumist korrigeerida. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et varasemad karistused on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivse asjaoluna arvestada, et isik on kinnipidamisasutuses omandanud riigikeele A2 taseme ja alates 11.08.2014 omandab riigikeele B1 taset. ; 15.01.2014-12.03.2014 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; alates 01.09.2014 omandab abikoka eriala. Samas on vangla andmetel isikul kolm 2014. aastal määratud distsiplinaarkaristust, kõik kolm on kartserisse paigutamine. Kohtupraktika kohaselt on süüdimõistetu käiotumine vanglas oluline faktor ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Isik ei ole võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all, mitte sooritada süütegusid ja seda vangla režiimis. Sellest tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et nüüd vabaduses loobub süüdimõistetu rikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 06.05.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kahetoalise kõigi mugavustega. Käesoleval hetkel elab korteris kinnipeetava ema, kes on nõus isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Lähedastest on isikul ema ja õde. Vabanemisel isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. 3(5)

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema ja õe näol ning garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades Vjatšeslav Seleznjov’i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise), korduvaid karistusi (kõik isiku kriminaalkaristused on seotud varavastaste süütegudega, kuritegude dünaamika on muutunud vägivaldsemaks), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isik on korduvalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem kümnel korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja kes on varem kriminaalhoolduse all viibinud (kuid kes ei suutnud seda edukalt läbida), ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikule on varasemalt määratud tingimisi vangistus ja vabastatud karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vangistusega, kuid ta on ikkagi jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei ole suutnud vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta Vjatšeslav Seleznjov’ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud, kuid isik pani sellest hoolimata katseajal toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on omandanud kinnipidamisasutuses riigikeele A-2 taseme ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust. Viimane kuritegu oli ulatuslik rahvatervisevastane kuritegu, mis oli toime pandud omakasu motiivil. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.07.2015, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult oma tulevikku. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse 4(5)

vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus arvestab, et süüdimõistetu ema põeb rasket hgaigust, mille kohta on süüdimõistetu kohtule dokumendid esitanud. Maakohus on seisukohal, et toetab süüdismõistetu soovi olla ema kõrval ja osutada abi. Samas aga tuleb arvestada, et isikule on kohtu poolt mõistetud karistus vangistuse näol, mil kuulub ärakandmisele ja seda sõltumata perekonnaliikmete haigustest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et süüdimõistetu ema vajaks sellist abi, mida Eesti sotsiaalhoolekande süsteem ei saaks osutada. Maakohus on seiasukohal, et käesoleval juhul ei kaalu perekonnaliikme terviseisund üle süüdimõistetud varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Seleznjov’i temale Viru Maakohtu 03.05.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.